Õigusdisain on kasutajakeskse mõtteviisi rakendamine õiguse valdkonnas. Oluliseimateks elementideks on siin empaatia ning kasutaja vajaduste uurimine ja mõistmine. Selle eesmärk on muuta õigusaktid, õiguslikud protsessid, teenused, dokumendid ja infomaterjalid arusaadavaks ning lihtsasti kasutatavaks. Õigusdisain ei ole asi iseeneses, vaid on tihedalt seotud nii süsteemi-, organisatsiooni, teenuse-, toote- kui infodisainiga. (Hagan, M. Law by Design).
Arvestades, kui ulatuslikult õigusvaldkond meie igapäevaelu mõjutab, on ilmne, et õigusdisainist võidab igaüks ja palju. Järgnevalt on toodud 3 näidet, kus õigusdisain igaühele kasu toob:
- Kasutajast lähtuvalt koostatud õigusnormid, mis vastavad tegeliku elu vajadustele ja olukorrale. Õigusdisaini metoodika kasutab disainmõtlemise mudeleid, meetodeid ja tööriistu. Seega tuleb juba õigusakti koostamise faasis minna õigusakti adressaatide juurde ehk nende juurde, keda loodav õigusnorm puudutab. Selleks, et nende vajadustest, olukorrast ja probleemidest süvitsi aru saada, ei jääda pelgalt esindusliitude või kirjalike küsimustike tasemele, vaid päriselt püütakse inimest mõista näiteks süvaintervjuude abil. Lisaks saadud taipamistele analüüsitakse läbi ka inimeste teekonnad, mida õigusnormid kujundavad, et juba eos märgata võimalikke kitsaskohti ja pimedaid nurki. Ka RTK-s on mitmeid näiteid (vt ka siit), kuidas just toetusmeetmete koostamise või muutmise faasis on ette võetud selline kasutajakeskne disainiteekond ja meetmedisainitiim töötab selle nimel, sh meetmedisaini võrgustiku kaudu, et seda tehtaks üha enamate toetusmeetmete koostamisel.
- Selged ja arusaadavad infomaterjalid. Alati ei pruugi olla võimalik muuta õigusnorme, kuid kindlasti saab aidata inimesel nendest aru saada. Siin tuleb appi infodisain. See tähendab, et kasutatakse selget keelt, info on struktureeritud teemade kaupa ja kasutaja vajadustest lähtuvalt. Vajadusel kasutatakse visuaale ja tehakse info kättesaadavaks viisil, et lugejal oleks seda võimalik hõlpsasti üles leida ning et tal oleks keerulisi reegleid, protsesse ja seoseid lihtne mõista. Kuna toetuse taotlemisega kaasnev reeglite ja bürokraatia keerukus koormab taotlejat ja tekitab lisariske, on RTK asunud sellele aktiivselt leevendust otsima. Nii toimus RTK-s sel kevadel esimene infodisainisprint, kus disainiti kasutajasõbralikumaks nii taotlejale mõeldud toetusmeetme info kui riigihangete läbiviimisega seotud infomaterjal. Protsessi vältel lähtusime hea infodisaini põhitõdedest ja kasutasime disainmõtlemist. See tähendas kasutajavaatest lähtumist ning infomaterjalide väikesel skaalal valmistamist ning kasutajatega testimist enne infomaterjali lõplikku valmis tegemist. Lisaks kasutaja tagasisidega arvestamisele tõi see protsessi ka efektiivsust, sest kitsaskohad said selgeks enne seda, kui infomaterjalidega oli suur töö ära tehtud ja muudatused sai sisse viia juba protsessi alguses. Tänu heale tagasisidele korratakse infodisainisprinti uuesti sel sügisel ning 1. oktoobril alustas juba 80 toetuste valdkonna inimest 9 asutusest teekonda, et leida endas üles sisemine disainer ja muuta toetustega seotud erinevad infomaterjalid kasutajasõbralikumaks.
- Parem ligipääs teenustele ja suurem rahulolu. Enamik avalikke teenuseid on seotud ühe või teise õigusnormi rakendamisega. Kui õigusnormid on koostatud kasutajast lähtuvalt ja õigusliku sisuga info on tehtud lihtsalt mõistetavaks, on lootus, et vähem inimesi tunneb end heitununa esmalt erinevate avalike teenusteni jõudmisel ja seejärel nende kasutamisel. See omakorda aitab luua ühiskonda, mis on hooliv ja sidus.
Ehkki eelpool on toodud vaid kolm näidet õigusdisaini kasudest, siis tegelikult on õigusdisaini ampluaa palju laiem (vt ka siit). Nii saab sellest kasu ka erasektoris, näiteks lepingute disaini kaudu, et need tooks maksimaalset kasu kõikidele osapooltele. Samuti tekitab õigusdisain väärtust õigushariduses, digitaalsete lahenduste loomisel ja süsteemi enda disainimisel, et muutus kasutajakesksuse, tõhususe ja tulemuslikkuse suunas saaks alguse juba süsteemi põhialustest.
Ole meie tegemistega ka edaspidi kursis. Liitu uudiskirjaga siin.
