Luues erinevaid materjale ei pruugi alati olla meeles analüüsida lähemalt, mis on teksti tarbija vajadus ja kas meie infoedastuse viis seda arvestab. See puudutab nii teksti ülesehitust, info liigendust ja keele selgust kui ka seda, mis infot ja mis järjekorras lugeja vajab ning kas saaksime keerulisi protsesse selgitada lihtsamalt, näiteks tabelite, skeemide, jooniste, sammude või näidete abil. Seetõttu ongi oluline arvestada kasutajakeskse mõtteviisi ja infodisaini põhitõdedega ja pidevalt (ka välise abiga) hinnata, kas info on saaja jaoks piisavalt arusaadav. Infost, mis on esitatud kasutajakeskselt, on lugejal ka päriselt kasu. Lisaks aitab see vältida segadust, lisaküsimusi ning eksimusi, mis omakorda säästab aega, närve ja ressursse kõikide osapoolte jaoks.
Kasutajakeskne infodisain muudab keerulised teemad selgemaks ja aitab saavutada tulemused
Veebipoodide ostukorvis näeme tihti graafilist kasutajateekonda, mis lihtsustab järgmiste sammude ja nende ajalise pikkuse mõistmist. Õnneks on ka avalikus sektoris näha, et teabe esitamisel mõeldakse üha rohkem teadlikult läbi kasutajaprisma. Üheks näiteks on Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi haldusalas toidu märgistuse loetavuse ja teksti paigutuse hea tava, kus rohked ja detailirikkad toidumärgistamise nõuded on lahti selgitatud läbimõeldult ja lugejasõbralikult. Mahukas juhend on muudetud lihtsalt navigeeritavaks, olulisem info on eristatud ning keerulised reeglid on tehtud selgeks piltide ja näidete abil.
RTK-s on meetmedisainerid juba mitu aastat kasutajakeskset mõttemalli juurutanud. Kõige alus on soov ja tahe astuda kasutaja kingadesse, mõelda asjad läbi ning need ka päriselt kliendi vajadustest lähtuvalt ära teha. On näha, et infodisaini edulugu on õigusvaldkonnas tegelikult alles algamas, seda nii Eestis kui teistes riikides. Näiteks on uus tõusev trend lepingute infodisain, milles saab suureks suunanäitajaks olla ka avalik sektor. Ka toetuste valdkonnas on infodisaini potentsiaal tohutu - alates toetuse info sõnastusest kodulehel lõpetades toetuse määruse kui õigusakti teksti, toetuse taotlemise infosüsteemi ja toetusega seotud otsuste infodisainiga. Loodetavasti õnnestub tulevikus avaliku sektori asutustel omavahel selles valdkonnas rohkem koostööd teha.
Infodisain seisneb sõnumi sisu ja selle esituskeskkonna korrastamises ja kujundamises selliselt, et see oleks kasutajale võimalikult arusaadav ja mugav kasutada. (Eesti Keele Instituut. EKI Teatmik) Sellel on oluline roll ka õigusdisainis, kus keskendutakse kasutajakeskse mõtteviisi rakendamisele just õiguse valdkonnas. (Hagan, M. Law by Design)
Kogemused RTK näitel
RTK meetmedisainerid viisid sel kevadel läbi infodisainisprindi, mille tulemusena disainiti ümber infomaterjale ja juhendeid. Tagasisidet protsessis osalemisest andsid RTK riigihangete kontrollüksuse hankeekspert Piret Palts ja toetuste rakendamise osakonna elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepp.
Hangete valdkonnas võeti käsile enamlevinud hankerikkumiste juhendmaterjali ümberdisainimine kasutajasõbralikumaks. Hankeekspert Piret Palts selgitas, et dokument, mis oli mõeldud lisaks RTK enda töötajatele ka toetuse saajatele ehk klientidele, oli keeruline – teksti oli palju ja tihedalt, vähese liigendatusega. “Dokument ei kutsunud lugema, sest infot oli palju ja see oli pigem keerulises juriidilises keeles, pikkade ja lohisevate lausetega, mis ei aidanud kaasa selgusele,” kirjeldas Palts. Kuna kliendid puutuvad teemaga kokku harva, oli pidevalt vaja eraldi üle selgitada, mida erinevad punktid juhendis tähendavad.
“Infodisani sprinti tulles ei olnud ausalt öeldes lõpuni teada, mida see protsess endast kujutab. Oli ootus, et saame ühiselt luua midagi uut ja atraktiivset – midagi, mis kõnetab lugejat,” rääkis Palts. Eesmärk oli muuta kogu dokument kasutajasõbralikumaks. Disainiprotsessi vedas RTK disainitiim, kelle poolt oli koostatud teekond, mida ja kuidas ning mis järjekorras läbida tuleb. Enne, kui sai hakata olukorda lahendama, tuli materjal võtta lahti algosadeks ja tuvastada, kas probleem on ikka seal, kus esialgu tundus. Alles siis sai erinevaid lahendusi katsetades hakata materjali uuesti kokku panema. Katsetati ka erinevaid keskkondi, näiteks Canva ja Word. Nii sobis hankedokumendile paremini Word, kuna dokument on võrdlemisi pikk ning tulevikus on tarvis seda jooksvalt täiendada.
Palts tõdes, et infodisain pole asi, mida saaks teha üleöö või väga kiiresti. “Tegemist on võrdlemisi ajamahuka protsessiga, aga see on hea, sest nii saavad erinevad mõtted settida.” Infodisaini üks väärtus on ka see, et erinevate osapoolte kaasamine aitab näha erinevaid vaatenurk ning võimaldab seejuures palju õppida. Suurim väärtus on aga tulemus – dokument sai täiesti uue välimuse ja muutus oluliselt kasutajasõbralikumaks.
Infodisaini sprindis töötati välja ka piirkondlike algatuste meetme veebileht ja infomaterjal. Elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepp selgitas, et kuna tegemist oli nii sisult kui tingimustelt täiesti uue toetusmeetmega, oli tunnetus, et ees võib oodata mitmeid väljakutseid. Samuti on toetusmeetme sihtrühm suure tõenäosusega toetuste taotlemisel ja projektide kokkupanemisel vähese kogemusega. “Kodulehel oli tavapäraselt meetme tutvustuse all liiga palju infot, tekst oli tihe ja keeruline, ehk sõna-sõnalt määruse tekst, kus on palju kantseliiti ning raskesti mõistetavaid mõtteid,” kirjeldas Sepp. Kõige suurem ootus oli tema jaoks jõuda selgusele, mida ja kuidas üldse peaks tegema, et info jõuaks sihtrühmani ning luua toimiv lahendus, mis võimaldaks asjakohast infot taotlejateni viia ning mida oleks samas võimalik kasutada ka teiste toetusmeetmete info edastamiseks.
Infodisaini sprint viidi läbi kasutades raamistikuna topeltteemanti mudelit. „Alustasime tänase olukorra kaardistamisega, probleemi defineerimise ja selge plaani paika panemisega,” kirjeldas Sepp protsessi. Seejärel koolitusid tiimiliikmed Stefania Passera Legal Design põhimõtetega tutvudes, Canva tööriista katsetades ning kasutaja teekonda analüüsides. Edasi asuti prototüüpima enda parima äranägemise järgi võimalikku lahendust, mille tulemusena sündis üks visuaalselt haarav ning oluliselt lihtsustatud infoga voldik, mida asuti testima olemasoleva kodulehe vastu. “Viisime läbi nn A/B testimised 8 inimesega, kus testiti nii olemasolevat kui uut materjali ja mõõdeti mõlema puhul sisust arusaamist ja info leidmise kiirust. Tulemuste põhjal saime järeldada, et selline ühele lehele mahtuv infokandja töötab oluliselt paremini. Visuaalse teksti põhjal vähenes valede vastuste arv 72% ja õige vastus leiti ka kiiremini," rääkis Sepp. Selgeks sai ka see, et lisaks tuleb ette võtta kodulehe korrastamine, seda nii struktuuri, visuaalide kui sisu mõttes ning sellega tegeletakse edasi sügisel.
Sepp leiab, et disainisprint on väga sobilik meetod väiksemate projektide ja ampsude lahendamiseks, mida saab kiirendatud korras ka ise ette võtta, kuna vajalikud teadmised ja oskused erinevate etappide ettevalmistamiseks ja läbi viimiseks on nüüd meeskonnal olemas. Ka igapäevatöös erinevaid väiksemaid lahendusi välja töötades ja katsetades tasub läbi viia A/B testimist, sest see annab väga väärtuslikku sisendit, kuidas asju veel paremaks teha. Seega on disainisprint hea võimalus kasvatada disainmõtlemise alast teadlikkust organisatsioonis laiemalt. Suurima väärtusena näeb Sepp seda, et lahendus töötati välja ise. “See, kui teed ise kõik etapid läbi, annab tohult palju enam, kui see, et keegi teine valmis lahenduse kandikul ette kannab. Nii õpime välja tulema oma igapäevasest rollist ja harjumustest ning näeme, et asju on võimalik ka teisiti teha, sh keskendudes veelgi enam sihtrühmale ja nende vajadustele,” lisas Sepp. Ta tõdes, et kohati on väga kastist välja mõelda, eriti kui tegutsetakse mingis kitsas raamis ja süsteemis, kus on inertsist tehtud asju nii, nagu alati. Enne lahenduse prototüüpimist tasub kindlasti kaasata lõppkasutajat või sihtrühma ning otsida teisi analooge ja häid lahendusi, mille komponente enda kasuks rakendada. “Pole tarvis leiutada jalgratast, maailm on täis geniaalseid lahendusi, tuleb need lihtsalt üles leida ja oskuslikult oma lahendusse kokku põimida,” võtab Sepp protsessi kokku.
Vaata ka uut riigihangete juhendit ja ümberdisainitud voldikut:
