Kuidas teha asju nii, et need ka päriselt toimiksid? Kas lahenduseks on disainmõtlemine?

Mis on disainmõtlemine?

Disainmõtlemist on defineeritud mitmeti, kuid kokkuvõetult võib seda vaadelda kui mõtteviisi ja ka tegevuste kogumit, mille eesmärk on lahendada probleeme kasutajast lähtuvalt. (IDEO Design Thinking. No date a. FAQ. How do people define design thinking?). 

Kuidas disainmõtlemine praktikas välja näeb?

Selleks, et disainmõtlemist praktikasse viia saaks, on välja töötanud mitmeid mudeleid ja raamistikke, millest üks tuntuimaid on UK Design Council’i topeltteemanti mudel. Kuigi mudelid ja raamistikud võivad olla üksteisest mõneti erinevad, on nende põhituum siiski sama. 

• Ole detektiiv: Esmalt rakenda empaatiat. Mine kasutajate juurde, saa aru nende probleemidest ja vajadusest ning püüa neid päriselt mõista. 
• Ole tõlkija: Kui oled mõistnud kasutajate valukohti ja vajadusi, saa aru, mis on see probleem, mida pead lahendama hakkama. 
• Ole leiutaja: Lahenduste genereerimisel ole loov ja püüa mõelda kastist välja.
• Ole katsetaja: Proovi lahendusi väikesel skaalal ja testi kindlasti neid kasutajate peal. Vajadusel parenda või muuda kurssi enne täislahenduse loomist. 

Oluline on, et nende tegevuste tegemisel ei pea kobama mitte üksi pimeduses, vaid tähtsal kohal on koosloome. Lisaks kasutatakse kasutajate vajaduste väljaselgitamiseks, taipamiste analüüsimiseks ja lahenduste loomiseks ning katsetamiseks mitmed eri meetodeid ja tööriistu, mis aitavad muuta disainiprotsessi nii tulemuslikumaks, tõhusamaks kui ka lõbusamaks. Disainiprotsessis kasutatavate meetodite ja tööriistade kasutamine ei ole kuidagi piiratud vaid sõltub vajadusest, kusjuures osa disainiprotsessist on ka selle protsessi enda disainimine.

Kuidas seda RTKs rakendatakse?

RTKs on toetuste valdkonnas eraldi meetmedisaini tiim, kes juurutab toetuste administratsioonis ehk toetusmeetmeid loovates ja toetusi jagavates asutuses disainmõtlemist ja viib läbi disainiprojekte, mis on seotud toetusmeetmete disainimise ja ümberdisainimisega. See tähendab, et kui on näiteks vajalik aru saada keda, mida ja kuidas toetada või kuidas panna meede paremini toimima, et sihtrühm sellega kaasa tuleks, siis on üheks lahenduseks panna kokku tiim ja läbida üheskoos disainiprotsess. Disainiprotsessi vältel annavad RTK meetmedisainerid tiimile meetodid, töölehed, ajakava ja vajadusel juhivad tiimi disainiprotsessist edukalt läbi. 

Tihti on küsitud, milliseid meetodeid meetmedisainiprotsessis kasutatakse. Järgneval joonisel ongi näha meetmedisaini projektides enimkasutatavad meetodid ja tööriistad, mis on jaotatud topeltteemanti mudeli nelja etappi, mis koosloomes tiimis töötades läbi tehakse. 

Oluline on silmas pidada, et tegemist on vaid väikese loeteluga disainimeetodite ja tööriistade värvikast paletist ning ka meetmedisaini tööriistakastis on tegelikult veel palju teisigi kasulikke tööriistu. Valida tuleb just need, mis antud disainiprotsessi tulemuslikkusele kõige enam kaasa aitavad. Samuti ei pea iga kord läbi tegema tervet disainiprotsessi, sest mõne väiksema küsimuse puhul võib probleemide avastamiseks ja esmaste lahenduste loomiseks piisata ka juba poolepäevasest töötoast, kus õigete meetodite, tööriistade ja struktureeritud plaani ning juhtimise abil samuti väga edukalt ja kiirelt tuumaka tulemuseni jõuda võib.
 

Kas selline disainiprotsess tõepoolest alati aitab?

Disainmõtlemine ei ole võluvits, mis lahendab kõik probleemid iseenesest. Disainiprotsessi alguses ei tea kunagi, kuhu välja jõuad ja vahel ei pruugi lõpptulemus olla ootuspärane. Katsetamise käigus võib vabalt juhtuda, et tehtud lahendus ei toimi. Sellegipoolest täidab disainiprotsess oma eesmärgi, sest annab palju väärtuslikku sisendit ja õppetunde. Kuna disainmõtlemise üks võtmesõnu on katsetamine väikesel skaalal, on parem saada teada, et lahendus ei tööta juba katsetuste käigus, kui avastada seda alles siis, kui lahendus on juba suures mahus kasutusele võetud. See aitab säästa nii aega kui raha ning annab teadmise, mille pinnalt lahendust vajadusel muuta.

Hoolimata sellest, et tulemus ei ole garanteeritud, on meetmedisainerite kogemus näidanud, et ka disainiprotsess kui asi iseenesest võib selles osalejatele väärtust pakkuda. Selline süsteemne ja struktureeritud teekond, koosloomeline tegutsemisviis ning disainimeetodite ja -tööriistade rakendamine aitavad suuresti kaasa sellele, et:

• Erinevad osapooled saavad koosloomeprotsessi käigus üksteist paremini tundma ja õpivad tõhusamat koostööd tegema. See omakorda aitab edukalt murda ka silosid eri asutuste vahel, mis aitab omakorda kaasa mitte ainult kasutajavaate esiletõstmisele vaid ka asutuste heale koostööle tulevikus.
• Kindel metoodika, juhtimine, struktureeritud teekond ja eelnevalt ette valmistatud kindlas ajaraamis koosolekud/töötoad soodustavad seda, et protsessis ei libisetaks teatud teemadest liiga kergekäeliselt üle ega jäädaks samas ka toppama. Lisaks pakub see võimaluse kõigile laua taga enda sisend anda, mis aitab murda hierarhiaid ja soodustab seda, et mitmekesised vaated saavad esindatud sõltumata disainiprojektis osaleja ekstravertsusest või ametipositsioonist. Selliste arutelude juhtimise oskuste omandamine annab osalemine kindlasti julgust neid ka ise rakendada ja sel viisil tõhusamalt tulevikus enda igapäevatöös koosloomet teha.
• Disainiprotsess aitab kaasa mõtteviisi muutusele, kus iga loodava protsessi, teenuse, õigusakti või infomaterjali loomise keskmes ei ole enam selle looja, vaid selle kasutajad.  Kuigi see võib tunduda nii loomulik, siis tegelikkuses nõuab kasutajavaate pildilhoidmine sageli sihistatud ja teadlikku tegevust, milleks disainmõtlemine just hea platvormi annab.
• Kui seda teadlikult harjutada, siis muutub see loomulikuks osaks meie mõtteviisist ja osaks igapäevasest tööst. Disainmõtlemise praktiseerimine ei nõua palju ning algatuseks võib teha kasvõi väikeseid samme, mis ei vaja ülemäärast aega ega pingutust. Alustuseks võiks proovida asetada ennast kasutaja kingadesse ja vaadata enda loodavaid tekste, teenuseid või toetusmeetmeid vahelduseks kasutaja vaatenurgast - ehk õnnestub juba nii tabada mõningaid ebakõlasid ja kitsaskohti, mida lahendada saab. Veelgi parem aga oleks leida mõni kasutaja ja lihtsalt paluda neilt otsest tagasisidet, et enda eeldustele siis kas kinnitust või ümberlükkamist saada.
   

RTK õppetundidest disainmõtlemise konkreetsete meetodite ja tööriistade kasutamisel saab täpsemalt lugeda juba peatsetes postitustes. Kui soovid aga juba praegu rohkem teada saada meetmedisaini, selle meetodite ja tööriistade kohta või töötad toetuste valdkonnas ja soovid hoopis ise disainiprotsessi läbi teha, siis võta RTK meetmedisainitiimiga julgelt ühendust!