Kui palju koolitusi möödunud aastal toimus, kes seal osalesid ja kui populaarsed on avaliku sektori kesksed
koolitused?
Meie koolitusportfell on aastatega kujunenud üpris rikkalikuks ning usun, et mitmekesisest valikust leiab igaüks enda arenguväljakutsetele sobilikke programme. Sihtrühm küll varieerub programmides, kuid pakume kokkuvõttes koolitusi kogu avalikule sektorile. Numbrite keeles toimus möödunud aastal ca 170 koolitust, üle 4000 osaluskorra ning rahulolu kõikide sündmuste peale kokku 94%.
Koolitused on kindlasti populaarsed ja tahtjaid on enamasti rohkem kui võimalusi. Tagasiside põhjal teame, et koolitusi hinnatakse kõrgelt ning rohkelt kiitvaid sõnu kostub meie juhtimisprogrammide suunal (KAJA; KESTA; Maxwell, Coachingu-programm).
Kuidas jõudsite selleni, et avaliku sektoris hakata pakkuma sessioone coachiga?
Kõlab ju popilt ja kaasaegselt ning ühtlasi tahaks ka erasektoriga sammu pidada. Tegelikult arvan, et kõik sai alguse usust, et metoodika toimib. Loomulikult eelnes sellele kõikvõimalike allikatega tutvumine ning asutustega idee kraadimine. Coachingu kohta leiab väga palju toetavat lektüüri, mis muuhulgas tõendab ka numbreid armastavatele osapooltele investeeringutasuvust.
Väljakutse seisnes aga küsimuses, kuidas teha niivõrd kallis teenus laiemalt kättesaadavaks. Jõudsime üsna pea tõdemuseni, et peame ise oma coachid välja õpetama. Sidusime värbamise tingimusega, et programmi läbimisele järgnevalt tuleb avalikus sektoris tasuta coachingut pakkuda ning valisime neid, kes soovisid rahvusvahelise tunnustamiseni jõuda. Nimelt nõuab rahvusvaheline coachingu föderatsioon ICF lisaks eksamile ja salvestusele ka 100 tundi praktikat.
Mulle meeldib mõelda ja tänaseks tean praktika põhjal kinnitada, et coaching aitab hästi mõttesahtleid korrastada, alateadvuses hoitud soovidelt ja teadmistelt tolmu pühkida ning need ka ellu äratada. Vähemtähtis pole ka vaimsest prügist vabanemine, mis võib kujuneda eneseteadlikkuse kasvu kõrvalproduktiks.
Metoodika baseerub filosoofial, et meis kõigis on palju varjatud potentsiaali, mis tuleb lihtsalt üles leida ja aktiveerida. Meie sotsiaalmajanduslikult tundlik ning julgeolekukriisist räsitud närv vajab praegu rohkem kui kunagi varem hinnangutevaba mõttekaaslast, kes enesekindlust tõstaks ning endasse uskumist toetaks. Võimustav ning empaatial rajanev protsess aitab lahendusi leida ja tulemusi saavutada.
Mis on ratsionaalse suhtlemise tööriistakast, kust see pärineb ning kes ja kuidas seda kasutada saab?
Igaüks meist kujundab suhtluskultuuri, kuid valdavalt teeme seda kogemuslikult väljakujunenud tunnetuse ning juhuslikult üles nopitud teoreetiliste põhimõtete pinnalt. Töötame ju peamiselt sõnadega ning neil võib olla ühtviisi nii edasiviiv, kui ka laastav mõju.
Argumenteerimisoskus on kui kvaliteedigarantii suhtlussituatsioonides, toetades ennekõike sõnade edasiviivat jõudu. Hea uudis on see, et edukaks suhtlemiseks on meie tubli koostööpartneri Speaksmarti poolt koondatud oluline metoodiline teadmine tööriistakasti ja meie oleme teinud selle kõigile välisveebis kättesaadavaks.
Ilmselt oleme kõik kokku puutunud emotsionaalselt laetud ja hinnangutel baseeruvate aruteludega ning teame hästi, et see soodustab ennekõike polariseeruvat ja üksteisest kaugenevat kollegiaalset suhet, mis loob head eeldused konfliktiks.
Kui suudaksime võistluslikkusest lahti lasta ning näeksime arutelu koostöövormina, mis on meie ühise mõttevahetuse parim võimalik tulem, mitte verbaalne sõjatander, mille eesmärgiks on vastane nurka suruda, siis oleksime kõik juba ette võitjad.
Kui nüüd küsida, et kas me peaksime olema tundetud ja apaatsed, siis kindlasti mitte. Daniel Kahneman on oma teadustöös ammu selgeks teinud, et inimene on oma olemuselt emotsionaalne olend. Arvan, et peaksime hoopis oma vaimse kütuse suunama parimate võimalike lahenduste ja otsuste vankri ette.
Ratsionaalseks teeb suhtluse oskus keskenduda lõplikule eesmärgile, mitte isiklikule tasandile. Ühtlasi leian, et enne kui ennast kuuldavaks teha, on oluline kõigepealt ise kuulata ja proovida mõista. Rõõm on tõdeda, et sama meelt on ka suurem osa meie koolitustel osalejatest.
Võttes osa meie argumenteerimise alastest koolitustest või piiludes ratsionaalse suhtlemise tööriistakasti, saab igaüks anda oma panuse suhtluskultuuri, millest sooviks ise osa saada.
Millised on koolituste valdkonnas uued tuuled? Mida uuenduslikku plaanite koolituste vallas sel aastal ära teha?
Koroonaviiruse taustal muutus paljuski meie mõttemudel ja ootused tööandjatele, sh täiendõppele. Inimesi motiveerib paindlikkus ja otsustusvabadus, kus ja kuidas oma tööd korraldada ning arengut kujundada. Aina enam oodatakse koha- ja ajapaindlikke õppevorme (e-kursused iseseisvaks õppeks, virtuaalõpe kodust lahkumata jne) ning nõudlikud ollakse kindlasti õppe kvaliteedi suhtes.
Täiskasvanud õppija hindab väga kriitiliselt, kuhu ta oma aega suunab ning seetõttu on kujunenud ka mikroõppimise trend. Õpiampse saab ette võtta just endale sobival hetkel, kui vajadus kõige suurem.
Samas kuskile ei ole kadunud ka huvi kontaktsete koolitusprogrammide osas, kuna paljudel on kujunenud hoopis virtuaalväsimus ning tuntakse puudust kohvinurga juttudest ja ühisest energiaväljast. Ka terviklikud ja mahukamad arendusprogrammid on jätkuvalt omal kohal ning juhid tulevad samuti parema meelega füüsiliselt kokku ühe katuse alla.
Koosviibimine loob head võimalused võrgustiku tugevdamiseks, kogemuste vahetamiseks ning koostöövõimaluste edendamiseks.
Loomulikult püüame ka meie ootustega sammu pidada ning kombineerida erinevaid õppevorme ja võimalusi lähtuvalt eesmärkidest ja piirangutest. Väljakutseid pakub keskse personaliarenduse jätkusuutlik rahastamine ning seetõttu plaanime käesoleval aastal analüüsida ja hinnata, mida saaksime täiendavalt avaliku sektori sisemiste ressursside kaudu ära teha (mentorid, coachid, sisekoolitajad jne).
