Viimase 20 aasta jooksul on Euroopa Liidu struktuurifondide abil ellu viidud üle 40 000 projekti, mis on toetanud meie riigi ja majanduse arengut ja suurendanud inimeste heaolu. Eurotoetuste abil on ehitatud nii maanteid kui koolimaju, haiglaid ja vabaajakeskusi, toetatud tööturumeetmeid ja hoolekandeteenuseid, keskkonnahoidu ja energiatõhusust, rahastatud teadusarendust ja ettevõtteid ning palju muud. Ühiste väärtuste ja eesmärkidega Euroopa riikide perre kuulumine on teinud Eesti jõukamaks ja turvalisemaks.
Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakonna juhataja Tiina Samsi sõnul on raske ette kujutada, milline oleks Eesti täna ilma eurotoetusteta. „Paljud asjad meie ümber, mida peame täna arenenud riikides elementaarseks – valgustatud kergliiklusteed, turvalised ja ilusad koolimajad ja tervisekeskused, korrastatud linnaväljakud, tugiteenused inimestele – kõik need on teoks saanud tänu sellele, et kuulume Euroopa Liitu ja saame kasutada ühiseid hüvesid,“ selgitas Sams.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Vivian Loonela: „Euroopa Liidu toetused on kõige käegakatsutavam näide Euroopa Liidu solidaarsusest – on kogu Euroopa huvides, et elu Eestis läheks paremaks, sest siis oleme koos Euroopas tugevamad. Eesti on olnud alati nutikas rahakasutaja ja Viru keskuse näitusel saame ülevaate parimatest projektidest, mis eurorahadega tehtud“.
Näitus „20 aastat eurotoetusi“ võtab kokku 20 aasta jooksul Eestis peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondide abil tehtu. Kuna eurotoetusi on saadud ka teistest fondidest, on need jõudnud ka näiteks maaelu ja siseturvalisuse valdkonda
Kolmel päeval (10., 16. ja 22. mail) on Viru Keskuse aatriumis kohal ka Rahvusraamatukogu (RaRa) välkraamatukogu põnevate viktoriinide ja veebimängudega. RaRa riiulist saab kaasa laenata Euroopa riikide, kirjanduse ja kultuuri teemalisi raamatuid, samuti jagatakse Euroopa Liitu tutvustavaid infomaterjale. RaRa digitaalne kogu on täienenud koostöös teiste Euroopa riikide raamatukogudega ja Euroopa Liidu projektide abil. 20 aasta jooksul on Rahvusraamatukogu osalenud mitmes rahvusvahelises ELi rahastatud projektis, muu hulgas loodi 2004. aastal tänaseks tuntud digitaalarhiiv DIGAR, mille eesmärk on koguda, säilitada ja teha laiemalt kättesaadavaks trükiväljaannete digitaalkoopiad.
Näitus on kõigile huvilistele avatud kaks nädalat, kuni 22. maini. Näitust rahastatakse Euroopa Liidu 2021-2027 perioodi struktuurifondide tehnilise abi vahenditest.
