Kui Euroopa Liidu toetused üle kahekümne aasta tagasi Eestisse jõudsid, tundus see justkui võluvits: tule hea ideega, saa toetust ja vii oma plaan ellu. Suure rahaga kaasneb aga ka suur vastutus. Sel rahastusperioodil laekub Eestisse struktuurifondidest 3,4 miljardit eurot – see on muljetavaldav summa, mida peame kasutama läbipaistvalt ja tulemuslikult. Mõistetavalt kaasneb sellega ka üksjagu nõudeid ja kontrollmehhanisme Euroopa Komisjonilt. Lihtne paralleel: kui tahad kodulaenu, pead suutma tõestada, et su rahaline olukord on korras. Sama loogika kehtib ka riigi tasandil – peame tagama, et Euroopa Liidu raha kasutatakse sihipäraselt ja ausalt.
Toetustega kokku puutunud inimesed teavad, et sellega kaasneb sageli hulk dokumente, aruandlust ja keerulist bürokraatiat. Tekib küsimus, kas ei saaks lihtsamalt? Õnneks oleme Eestis juba astutud samme selle lihtsustamiseks. Üks suuremaid muudatusi on see, et senise kuluaruandluse asemel keskendutakse järjest enam tegelikule tulemusele. Hiljuti kinnitati rakenduskava muudatus, millega 28% struktuurfondide rahastusest on tulemuspõhine. Mida see täpsemalt tähendab? Võti on süsteemi järjepidevas arendamises ja lihtsustamises.
Küsimus on lihtne: kas ei saaks seda kõike teha lihtsamalt?
Sama küsimust küsitakse täna juba üle Euroopa. Selleks, et muuta eurotoetused lihtsamaks ja efektiivsemaks on loodud üle-euroopaline lihtsustamise võrgustik, kus riigid jagavad omavahel kogemusi ja otsivad koos uusi viise, kuidas muuta eurotoetuste kasutamine arusaadavamaks, kiiremaks ja mõistlikumaks. Eesti on selles protsessis aktiivselt kaasas. Riigi Tugiteenuste Keskus on viimastel aastatel teadlikult võtnud oma eesmärgiks bürokraatia vähendamise ja järelevalveahela analüüsimise ning oleme selles suunas astunud mitmeid samme.
Paberite asemel päris tulemus
Üks suur muudatus on fookuse muutmine kulude kontrollimiselt tulemuste saavutamisele. Üldistatult tähendab see seda, et kui seni käis järelevalve pigem arvete põhiselt, siis nüüd hinnatakse järjest enam seda, mis päriselt valmis sai. Kui näiteks toetuse eesmärk oli ehitada 3 uut lasteaeda, veendutaksegi selles, et 3 lasteaia uksed avanesid, mitte ei hinnata, mitu liitrit värvi seinale kulus. Eestis kasutatakse sellist lähenemist näiteks korterelamute renoveerimise meetmetes. Toetust makstakse järjest enam ühikuhinna, mitte kuludokumentide alusel. Tulemuspõhise rakendamise puhul kehtib lihtne loogika – liikmesriigid lepivad Euroopa Komisjoniga kokku eesmärkides, näiteks vähendada CO2 mahtu, luua uusi kergliiklusteid, toetada inimeste tervist ja elukeskkonda vms. Riikidele jätab see suurema paindlikkuse siseriiklikult otsustada, mil moel eesmärkide täitmist kontrollitakse. Kokkuvõttes võidavad nii toetuse saaja, kuna bürokraatia ja aruandlus väheneb, kui ka lõppkasutaja ehk Eesti elanik, kes liigub nendel samadel teedel või kasutab mõnda tervishoiuteenust.
Usaldus ja tehnoloogia käsikäes
Bürokraatia vähendamine ei tähenda kontrolli kadumist, vaid nutikamat järelevalvet. Juba täna katsetame järjest enam riskipõhiseid kontrolle ja efektiivseid terviklahendusi.
Usaldusväärsete partnerite puhul enam kõike samas mahus kontrollima. Näitena heast terviklahendusest saab tuua ka hankekontrollid. Kuna RTK pakub kompetentsikeskusena paljudele toetuse saajatele (avaliku sektori asutused) ka keskset riigihangete korraldamise teenust, ei teki vajadust täiendavateks hankekontrollideks järelevalveprotsessis - eelkontroll on juba tehtud.
Mängu tulevad ka erinevad digilahendused. Näiteks saab PowerBI lahenduste abil igapäevaselt jälgida toetuste kasutusele võtmise edenemist, mis muudab süsteemi läbipaistvamaks ja ning võimaldab teha andmepõhiseid otsuseid.
Õppida põhjamaadelt
Toetuste bürokraatiamaailma lihtsustamisel on küll veel pikk tee minna, aga töö selle nimel käib iga päev, paraku jääb suur osa sellest lihtsalt avalikkusele märkamatuks. Eestis tehakse pidevalt tööd selle nimel, et muuta süsteem selgemaks, lihtsamaks ja tulemuspõhisemaks. Heaks eeskujuks on Põhjamaad, kus ka suuri taristuprojekte viiakse ellu usalduspõhisemalt ja väiksema halduskoormusega. Eesmärk ei ole ju reguleerida rohkem, vaid targemini. Lihtsustamine loob usaldust ja aitab keskenduda päriselt tulemuste saavutamiseni – et meil oleks head ja mugavad teed ja tänavad, toimivad haridus- ja tervishoiuprogrammid, turvalised ja tänapäevased koolid ja lasteaiad.
