„Kliimaeesmärkide saavutamine eeldab, et loome inimestele keskkonnasäästlikumaid alternatiive liikumiseks,“ ütles taristuminister Vladimir Svet. „Kergliiklusteede võrgustike arendamine on oluline osa sellest, pakkudes mugavat ja ohutut võimalust liikuda jalgrattaga või jalgsi. Investeeringud kergliiklusteedesse aitavad vähendada nii liikluskoormust kui ka tagada linnapiirkondades puhtama õhu ja kvaliteetse ning ohutu linnaruumi.“
„Taotlusvoor kestis maist septembri lõpuni ning kokku laekus 12 projektitaotlust, millest rahastusotsuse said 11,“ rääkis taotlusvooru läbi viinud Riigi Tugiteenuste Keskuse elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja Kertu Sepp. Taotlusvooru oodati projekte, mille toel kavandatakse eelkõige selliste jalgratta- ja jalgteede ehitamist ja kohandamist, mille kaudu paraneb juurdepääs teenustele või töökohtadele Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondades. „Taotlusi kavandades oli oluline silmas pidada, et piirkonnas tekiks terviklik jalgrattateede võrgustik, mis parandaks ühendust ühistranspordipeatuste või -sõlmpunktidega ning aitaks seeläbi kujundada avalikku ruumi säästvaid liikumisviise toetavamaks,“ lisas Sepp.
Kokku ehitatakse üle 17 km jalgratta või jalg- ja jalgrattateid. Toetatud projektide hulka kuulub näiteks Saku jõepromenaadi jalg- ja jalgrattatee rajamine, Harku-Rannamõisa (Vatsla-Tabasalu) jalg- ja jalgrattatee ehitus, sõlmpunktide vahelise kergliikuskoridori rajamine Keila linnas, Maardu järve äärde jalgratta- ja jalgtee rajamine ja Muuga kergtee. Kõikide toetatud projektidega saab tutvuda RTK kodulehel.
Maksimumtoetus ühe projekti kohta oli 500 000 eurot ning seda taotlesid pooled. Omafinantseeringud jäid vahemikku 30-78 %, Projektide maksumus kokku on üle 10 miljoni euro.
Toetust kaasrahastatakse Euroopa Liidu vahenditest. Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Kliimaministeerium. Taotlusvooru korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.
