Perioodi mõju ja olulisemad tulemused on koondatud ülevaatlikku kokkuvõttesse, millega saab tutvuda siin.
Eelmise rahastusperioodi toetused olid suunatud Eesti majanduse, tervishoiu, tööjõu ja piirkondade arengu tugevdamisele. Nende abil panustati hariduse kvaliteeti, ettevõtluse kasvuvõimekusse, inimeste oskuste arendamisse ning kohalike teenuste ja taristu ajakohastamisse üle kogu Eesti. Toetuste toel tõusis näiteks tööhõivemäär 74%-lt (2014) aastaks 2023 82,1%-ni, ehitati 17 riigigümnaasiumi ja 37 põhikooli ning hoolekandeteenuseid osutati enam kui 22 000 inimesele.
“Euroopa Liidu toetuste nii kõrge kasutusmäär ei ole juhus, vaid Eesti inimeste, organisatsioonide ja omavalitsuste ühine pingutus. Iga toetusprojekt tähendab kellegi jaoks päriselt midagi – kaasaegsemat kooli, kiiremat ja turvalisemat teed, lühemat arstijärjekorda või paremat hoolekandeteenust. Oleme üheskoos tõestanud, et oskame toetusi kasutada nii, et rahanumbrite taga on päris inimeste lood ja parem elukeskkond,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja Urmo Merila.
Üle 14 000 ellu viidud projekti parandasid elukeskkonda väga erinevates valdkondades. Renoveeriti ja ehitati koole ja lasteaedu ning õppijatele loodi paremad tugiteenused. Ettevõtluses sündisid uued innovatsioonikeskused ja -lahendused, taristusse investeeriti nii teede, veesüsteemide kui ka energiatõhususe parandamiseks. Mõju on näha igas Eesti nurgas – kaasaegsetest kutsekeskustest ja ettevõtlusinkubaatoritest kuni raviasutuste digilahenduste ja paremini ligipääsetavate kohalike teenusteni. Kokku jõudis inimesteni 5 miljardi euro suurune mõju, mis tugevdas Eesti arengu võtmevaldkondi.
Käimasoleva 2021–2027 rahastusperioodi edenemisel saab silma peal hoida siin.
