Miks investeerib Šveits üle 1,3 miljardi frangi Euroopa Liidu riikide toetamiseks, kuigi ta ei ole ise EL-i liige?
Kuigi Šveits ei ole Euroopa Liidu liige, asub see Euroopa südames ja on pühendunud meie regiooni ühisele rahule, julgeolekule ja heaolule. Nagu näeme iga päev uudistest, ei saa ükski riik olla turvaline ja jõukas täiesti üksi. Šveitsi panus on selle veendumuse käegakatsutav väljendus ja märk meie solidaarsusest ning partnerlusest Euroopa sõpradega. Teise Šveitsi toetusperioodi panusega tugevdab ja süvendab Šveits ka kahepoolseid suhteid oma partnerriikide ning kogu ELiga.
Millised on Šveitsi teise toetusperioodi strateegilised prioriteedid?
Alates 2007. aastast on Šveits aidanud vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust ELis ja konkreetsetes liikmesriikides, toetades valitud riike. Koos partnerriikidega otsustatakse ühiselt, milliseid programme ja projekte rahastada. EL liikmesriikide toetamine on oluline komponent Šveitsi Euroopa-poliitikas ning see on aluseks tugevatele majandus- ja poliitilistele sidemetele EL-i ja liikmesriikidega.
Käimasoleval rahastusperioodil aitab Šveits lahendada üle-euroopalisi väljakutseid, mis mõjutavad ka Šveitsi ennast. Selle rahastusperioodi viis prioriteeti on:
- majanduskasvu ja sotsiaaldialoogi edendamine, (noorte) tööpuuduse vähendamine
- rände haldamine ja lõimumise toetamine; avaliku turvalisuse suurendamine
- keskkonna ja kliima kaitse
- sotsiaalsüsteemide tugevdamine
- kodanikuaktiivsuse ja läbipaistvuse edendamine
Šveitsi-Eesti koostööprogrammil on kaks fookust: sotsiaalse kaasatuse toetamine ja bioloogilise mitmekesisuse edendamine.
Milliseid väärtusi Šveitsi riik toetab – ja miks on need väärtused praegu olulised?
Venemaa jätkab julma agressioonisõda Ukraina vastu. Euroopa väärtusühiskond, kuhu ka meie kaks riiki (Šveits ja Eesti) kuuluvad, seisab silmitsi enneolematute väljakutsetega. Oma panusega tugevdame kahepoolseid suhteid ajal, mil koostöö ja ühtehoidmine on olulisem kui kunagi varem.
Millise sõnumi sooviksite anda edasi kodanikele – nii Šveitsis kui ka partnerriikides?
See panus ei tähenda üksnes 27 miljoni euro suurust rahalist toetust. Koostöö kaudu tugevdame partnerluse abil veelgi oma kahepoolseid suhteid nii diplomaatilisel tasandil kui ka avalikus ja erasektoris. Mõlema riigi ettevõtted ja kodanikud võidavad Šveitsi ja Eesti partnerite teadmiste ja kogemuste vahetusest. Näiteks tehakse sotsiaalse kaasatuse programmis koostööd Berni Rakenduskõrgkooliga mahus 399 980 eurot. Korraldatakse ühiseid seminare, konverentse, õppereise jm, et üksteise teadmistest ja kogemustest õppida. Elurikkuse programmi raames võitis Šveitsi ettevõte Swiss Birdradar Solution AG rahvusvahelise hanke väärtusega 675 000 eurot, et tarnida Eestile 3D-linnuradarite süsteeme.
Need on vaid kaks näidet paljudest hüvedest, mida Šveitsi või Eesti kodanikud ehk igapäevaselt ei märka, kuid mis on olulised ja kasulikud mõlemale riigile.
Erinevalt teistest rahvusvahelise abi vormidest ei suunata seda toetust Euroopa Liidu ühisesse eelarvesse. Miks selline otsus tehti?
Partnerriigid kasutavad vahendeid otse ühiselt kokkulepitud kahepoolsete rakenduslepingute, programmide ja projektide kaudu. Toetusraha kasutatakse otse partnerriikides, lähtudes Šveitsi ja partnerriigi vahel kokku lepitud kahepoolsetest rakenduslepingutest, programmidest ja projektidest. Nii on ka tagatud suurem läbipaistvus ning Šveitsil võimalik tagada, et ressursse kasutatakse tõhusalt ning et projektidesse oleks kaasatud ka Šveitsi partnerid.
Kuidas valiti välja Eesti jaoks prioriteetsed valdkonnad?
Esmalt pakkus Šveits välja teemavaldkonnad, mida on võimalik teise Šveitsi panuse raames rahastada. Need keskenduvad sektoritele, kus Šveitsi majandus on tugev – kus on konkurentsivõimeline kaupade ja teenuste valik ning erialane pädevus.
Seejärel pakkus Eesti välja programmid lähtudes oma strateegilistest eesmärkidest ning jälgides, et kavandatavad programmid sobituksid ja täiendaksid Euroopa Liidu ning Euroopa Majanduspiirkonna riikide (Island, Liechtenstein ja Norra) toetustega rahastatavaid algatusi. Läbirääkimiste tulemusena leppisid Šveits ja Eesti kokku kahes toetusmeetmes - „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ ja „Elurikkuse programm“.
Šveitsi-Eesti koostööprogrammist saab lähemalt lugeda RTK veebilehelt: Šveitsi-Eesti koostööprogramm | Riigi Tugiteenuste keskus
