Uus lahendus asendab oma elukaare lõpus olevad killustunud eelarve infosüsteemid ning koondab riigieelarve planeerimise ühtsesse keskkonda.
„Uue riigieelarve infosüsteemi kasutuselevõtt muudab eelarve planeerimise, menetlemise ja analüüsi terviklikumaks ning tõhusamaks. Hanke tulemus annab kindluse, et saame edasi liikuda lahendusega, mis toetab riigi finants- ja strateegilise juhtimise vajadusi ka pikemas vaates,“ ütles rahandusministeeriumi eelarvepoliitika valdkonna digijuht Rein Nõukas.
Rahandusministeeriumi tellitud ja Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) korraldatud IT-hankele esitati neli pakkumust: kolm Eestist ning üks Kanada ettevõttelt.
„Hange oli mahukas ja rahvusvahelise konkurentsiga ning meil on hea meel, et jõudsime edukalt järgmise olulise etapini,“ ütles RTK riigihangete talituse juhataja Riina Loorpuu. „Kaks osalejat esitasid hankes enda arendatavad platvormid, ülejäänud pakkusid kolmanda osapoole lahendusi. Kvalifitseerimise, vastavuskontrolli ja hindamise järel tunnistati edukaks KPMG Baltics pakkumus, millega võetakse kasutusele SAP-platvormil põhinev riigieelarve infosüsteem,” lisas Loorpuu.
„SAP pilvepõhine ärijuhtimise tarkvara aitab organisatsioonidel hallata oma tööprotsesse ühes süsteemis. Riigieelarve kontekstis tähendab see, et rohkem kui 160 asutust hoiavad igal aastal kokku sadu töötunde riigieelarve planeerimise protsessis,” lausus KPMG juhtimisnõustamise ja tehnoloogia valdkonna juht Tarmo Toiger.
Võitnud pakkumuse kogumaksumus on 6,45 miljonit eurot. Projekti maksumus sisaldab muuhulgas test- ja eeltoodangukeskkonna litsentse. Kasutuslitsentsid kehtivad kogu raamlepingu perioodi jooksul 2030. aasta keskpaigani.
Üleminek uuele riigieelarve platvormile on planeeritud hiljemalt 2028. aasta jooksul. Täpne ajakava sõltub süsteemi seadistamisest ja kasutajate valmisolekust.
Platvormi hakkavad kasutama ministeeriumid koos ligi 160 hallatava asutusega, põhiseaduslikud institutsioonid ning rahandusministeeriumi riigieelarve koostamisega seotud osakonnad.
Hanke maksumuse ülempiir on 7,2 miljonit eurot. Projekti rahastatakse riigieelarvest ning rahandusministeeriumi valdkondliku digipöörde projektist, mida kaasrahastab Euroopa Liit.
