Eesti on taastekava rakendamisel olnud edukas ja tänaseks ollakse tegevustega lõpusirgel. Praeguseks on toetusmahu 953 miljonist eurost laekunud maksetena kokku 627 miljonit, 2026. aastal on oodata veel 326 miljonit.
“Selle raha saamine ei ole olnud garanteeritud, vaid sõltuv karmidest tingimustest ja eesmärkide täitmisest,“ märkis rahandusminister Jürgen Ligi. „Praegune tulemus on kiitus ettevõtjatele, kes on suutnud neid tingimusi tõhusalt täita, aga ka ametnikkonnale, kes on aidanud seda tagada."
Taastekavas plaanitud tegevused tuleb ellu viia järgmise aasta keskpaigaks. Et lõpusirge oleks edukas, vaadatakse märtsi lõpuks koostöös ministeeriumidega üle veel viimased tegevused ja eesmärgid ning vajadusel tehakse kokkuleppel Euroopa Komisjoniga rakenduskavas korrektuure.
Rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas rõhutas, et eesmärk on kindlustada Eestile kogu taasterahastu toetuse laekumine ning tagada plaanitu tähtaegne elluviimine. „Fond on andnud võimaluse rahastada olulisi investeeringuid alates kaasaegsest tervisekeskusest kuni digitaliseerimiseni, nüüd on vaja järelejäänud aasta jooksul projektidele edukas punkt panna,“ selgitas ta.
Taasterahastust toetatakse näiteks Viljandi Tervikumi rajamist ja internetiühenduse toomist maapiirkondadesse, samuti ettevõtjate digivärava loomist, mis koondab riigi pakutavad e-teenused ühte keskkonda, vähendades nii ettevõtjate halduskoormust. Niisamuti valmis mullu rahastu toel suurprojektina Tallinna Vanasadama trammiliin. Täpsem info Eestis ellu viidud projektide kohta: www.eluedeneb.ee (Euroopa Komisjoni esindus Eestis)
TOP10 suuremate toetuste saajad:
Euroopa Liidu Nõukogu kinnitas Eesti uuendatud taastekava juunis 2023 ning see keskendub varasemast enam rohereformiga seotud investeeringutele nii era- kui avalikus sektoris. Kava rakendamise edenemist saab jälgida Riigi Tugiteenuste Keskuse veebilehelt.
Taaste- ja vastupidavusrahastu loodi 2020. aastal koroonakriisist räsitud Euroopa Liidu majanduse elavdamiseks. Rahastu eesmärk on toetada liikmesriikide investeeringuid ja reforme, mis on hädavajalikud majanduse pikaajaliseks taastumiseks, majanduse ja sotsiaalse vastupidavuse suurendamiseks ning rohe- ja digiülemineku toetamiseks. Rahastu on tulemuspõhine – Euroopa Komisjon teeb väljamakseid ainult juhul, kui on saavutatud riigi taastekava vahe- ja lõppeesmärgid.
Samuti on taasterahastu oluline lõpetamaks Euroopa Liidu sõltuvust Venemaa energiatoodangust ning sotsiaalmajanduslike raskuste ja ülemaailmse energiaturu häirete leevendamiseks, mis on põhjustatud Venemaa sissetungist Ukrainasse.
