Selle aasta Arvamusfestivalil arutati, kuidas aidata parandada Ida-Virumaa majanduslikku elujõulisust ja elanikkonna ettevõtlusaktiivsust. Regionaalsed lõhed Ida-Virumaa ja muu Eesti vahel on endiselt suured. Ida-Virumaa kaotab igal aastal umbes 5000 inimest, kes ei leia seal tööd ega rakendust. Arutelul avaldas tuleviku kohta oma nägemusi ka ettevõtlus- ja külastuskeskkonna talituse juhataja Lauri Alver.
Lauri Alveri sõnul peavad Ida-Virumaa elu parandavad ideed tulema kohalikelt elanikelt. „Kohapealsed inimesed peavad ütlema, mida ja kuidas teha ning riik leiab võimalused ja vahendid kõik see ellu viia,“ ütles Alver.
Alver lisas, et piirkonda aitab piirkonda kõige paremini see, kui loobutakse mõttest, et piirkonda veab eest vaid üks sektor: „Ida Virumaad päästab monomõtlemisest loobumine. Kõige õigem mõtlemine on see, et me ei saa vahendeid ühte sektorisse panna, vaid kõiki valdkondi arendama võrdselt.“
Praegusel Euroopa Liidu struktuurivahendite rahastusperioodil on Ida-Virumaale suunatud juba 156 miljonit eurot. Toetust on saanud nii tööstuspargid, koolivõrk, haridus ning ka turismiobjektid. Üks suurimaid Euroopa Liidu rahastust saanud objekte on näiteks Narva Muuseum ning Jõhvi tööstuspark.
„Tööstusinvesteeringute meetmest oleme toetanud Ida-Virumaad 3,8 miljoni euroga ning selle abil loodud 125 töökohta pole väike asi,“ tõi Alver näite, mil moel riik on praeguseks Ida-Virumaad abistanud.
Lõpetuseks ütles Alver, et riik on Ida-Virumaale toetuste jagamisel paindlik. „Ma ootaks rohkem lennukaid ideid, mida me saaks toetada. Meil on riskivalmidust küll võtta neid ideid kuulda," tegi Alver idavirulastele üleskutse.
Kas pump välja lülitada või tagurpidi tööle?
Lisaks Lauri Alverile osalesid Ida-Virumaa probleemide lahendamise arutelul ka Narva muuseumi direktor Ivo Posti, Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindaja Veikko Luhalaid, Rahandusministeeriumi regionaalpoliitika talituse juhataja Kaire Luht, Viru Keemia Grupi juhatuse liige Meelis Eldermann ning Mooncascade’i kaasasutaja Priit Salumaa. 
Veikko Luhalaid arvas, et Ida-Virumaal puudub praegu piisavalt eestvedajaid, keda on piirkonda vaja mujalt Eestist. Pigem lähevad eestvedajad Ida-Virumaalt mujale. „Eestvedajaid on ühiskonnas umbes 5 protsenti. Nõukogude ajal olid Ida-Virumaal eestvedajad punaste kaantega ja läksid minema. Paraku mujalt Eestist Ida-Virusse need eestvedajad ei lähe. See on ajalooline reaalsus ja see pump tuleb tagurpidi tööle panna,“ ütles Luhalaid.
Ettevõtja Priit Salumaa sõnul piisab sellest, kui praegused nutikad idavirulased jääksid oma kodumaakonda, millele aitab kaasa tänapäevane ülikooliõpe, mida saab teha ka üle interneti. „Ida-Virul on räige potentsiaal. Gümnaasiumute lõpueksamite tulemused Ida-Viru koolides on 20 parima seas. Pump ei tule panna tagurpidi tööle, vaid välja lülitada,“ arvas Salumaa.
Salumaa pakkus välja lahenduse, kuidas targad Ida-Viru noored kodumaakonda jääks. „Meil ei ole vaja sinna TTÜ või TÜ ülikoolihoonet, vaid anda kõrgharidust läbi interneti ja praktilisi oskuseid makerlabides.“
Suur osa arutelust keskendus õiglasele üleminekule ning Ida-Viru põlevkivitööstuse ning muu tööstuse tulevikule. Arutelu „Ei ole üksi ükski maa, kuid siiski on Ida-Virumaa?“ ülekannet saab vaadata Facebookist.
Arutelu korraldas Rahandusministeerium, Riigikantselei ja Riigi Tugiteenuste Keskus.
