Taustafaktid, mis ei paista silma
Me mõistame muret – toetuste korraldussüsteem on keeruline, Euroopa Komisjoni (EK) nõuded liikmesriikidele ranged ning mänguruumi vähe. RTK on viimastel aastatel teadlikult nende teemadega tegelenud ja lahendusi otsinud. Seetõttu ei saa aga üldistades järeldada, et praktika tervikuna oleks liialt jäik ja finantskorrektsioonid tehtud läbimõtlematult.
Tegelikkus on see, et 99 protsenti toetusi kasutatakse korrektselt ning Eesti veamäär on vaid 1,59 protsenti - piir, mida jälgib pingsalt Euroopa Komisjon. Kui see läheb üle 2%, on reaalne oht väljamaksete peatamiseks riigile.
Euroopa Liidu toetused aitavad ehitada koole ja lasteaedu, arendada ettevõtlust, parandada teid ja taristut ning viia ellu keskkonnainvesteeringuid. On avalik ootus, et toetusi kasutatakse kooskõlas kehtivate nõuetega, läbipaistvalt ja eesmärgipäraselt ning et nõuete rikkumise eest vastutaks rikkuja. Samas näeme, kuidas üksikuid kohtulahendeid kiputakse kontekstist välja rebima ja selle pinnalt tehakse hinnangulisi üldistusi nii süsteemi kui asutuste suhtes.
Väljakutse kahe tule vahel
Ligemale 90 protsenti RTK õigusvaidlustest puudutab riigihangete nõuete piiritlusi ja tõlgendusi ning selle alusel määratud finantskorrektsiooni protsendimäära proportsionaalsust, kus õigus- ja kohtupraktika on kas vähene või puudulik - näiteks riigihankelepingute nõuete täitmine ja nende muutmine. Siin tuleb paraku ka möönda, et riigisisene kohtupraktika on ebaühtlane ja kohati erineb Euroopa Kohtu praktikast.
Finantskorrektsioon on kaalutlusotsus – iga juhtumi asjaolusid tuleb hinnata eraldi. Praktikas tekib aga olukord, kus RTK on tihti kahe tule vahel: ühel pool on EL-i reeglid ja auditi järeldused ning Euroopa Kohtu praktika, teisel pool riigisisene kohtupraktika. Kui RTK näiteks ei nõustu Euroopa Komisjoni suunistega või auditi järeldustega ning rakendab väiksemat toetuse tagasinõude protsendimäära, tuleb eelarveline vahe katta riigieelarvest. Seda ka sõltumata riigisisesest kohtuotsusest.
Tõsi, meil on olnud keerulisi kohtuvaidlusi, samas on nende arv viimase aastaga vähenenud neli korda – see näitab, et samm-sammult liigume õiglasema ja selgema praktika poole.
EK suunised, praktika ja auditite järeldused tagasinõuete kohta on pigem jäigad ning kaalutlusruumi on seal vähe. Oleme EK-le välja toonud, et EK finantskorrektsioonide suunised tuleks avada ja muuta paindlikumaks, et need vastaksid paremini proportsionaalsuse põhimõttele nii Eestis kui ka kogu ELis. Üksi ei saa RTK seda probleemi aga lahendada – selgust ja kindlust on vaja saavutada nii Euroopa kui ka Eesti tasandil, ning jätkame selle nimel tööd koostöös Euroopa Komisjoniga ja teiste liikmesriikidega.
Mis on tänaseks muutunud ja mida toob tulevik?
Saame aru, et toetuse saajale võib järelevalveprotsess tunduda keeruline ja mõnikord ka ebaõiglane. See on vaid osa tervikust. Just seepärast oleme võtnud teadliku suuna ja püüdnud süsteemi järjest selgemaks ja lihtsamaks muuta, jäädes samas kooskõlla EK nõuete ja suunistega. See töö käib taustal igapäevaselt.
2024. aastal täiendati riigisiseselt finantskorrektsioonide tegemise aluseid ja korda, millega tagati suurem kaalutlusruum ja proportsionaalsus ning loodi nn rikkumiste reservfond nendeks olukordadeks, kus RTK ja EK seisukohad tagasinõude suuruse osas ei ühti. See on toonud leevendust toetuse saajatele, kuid nagu juba eelnevalt märgitud, tuleb tekkiv kulude vahe katta riigieelarvest. Lisaks ei tehta üldjuhul tagasinõuet alla 1000 euroste rikkumiste puhul.
Järjest enam rõhku läheb ennetusele. Täna moodustab RTK hankekontrolliüksuse tööst juba ca 30-40% hangete eelnõustamine - kui toetuse saaja saab professionaalset abi juba hanke planeerimisel, väheneb ka hilisemate eksimuste risk.
RTK on partner, mitte karistaja
RTK eesmärk pole kedagi karistada, vaid tagada, et Euroopa Liidu ühine raha jõuaks õigesse kohta ja looks maksimaalset kasu. Tuleb möönda, et süsteemis on olnud kitsaskohti ja nende lahendamiseks oleme teinud ning teeme ka edaspidi sisulisi muudatusi. Vaid nii saame suurendada usaldust, vähendada vaidlusi ja anda toetuse saajatele kindlama jalgealuse.
Edasi püüame liikuda suunas, kus eurotoetuste kasutamine muutub loodetavasti lihtsamaks ja selgemaks. Näiteks ootavad 2026. aastast ees riigihangete seaduse muudatused, mis vähendavad liigset bürokraatiat, vähendatakse hankeliike ning järgmine EL-i rakendusperiood toob aga tõenäoliselt tulemuspõhise (juba täna on tegelikult 28% rakenduskavast tulemuspõhine) lähenemise – ehk kui seni oli keskne fookus kuludel ja nende tõendamisel, siis edaspidi nihkub fookus rohkem projektiga saavutatavale tulemusele.
