Island, Liechtenstein ja Norra on teinud Euroopa Liidu liikmesriikidega üle kahe aastakümne koostööd, eesmärgiga vähendada sotsiaalseid ja majanduslikke erinevusi ning tugevdada koostööd. 2024. aasta lõpus tõmmati lõplikult eelmisele rahastusperioodile joon alla, tehti kokkuvõtteid ja vaadati ühiselt tagasi saavutatule.
Doonorriikide esindajad, Norra suursaadik Marius Dirdal, Islandi suursaadik Harald Aspelund ning Liechtensteini Vürstiriigi EL esinduse esimene sekretär Alina Brunhart nõustusid, et toetusmehhanism aitab ühendada partnereid ning koostöö Eesti riigiga on sujunud väga hästi, jätkudes ka edaspidi.
Lõppevasse perioodi jäi palju, seda nii heas kui halvas mõttes. Ühest küljest tuli rinda pista mitmete kriisidega, mida isegi kõige põhjalikumad riskianalüüsid ette ei osanud näha: Covid, energiakriis, Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas. Teisalt jäi sellesse perioodi nii palju häid ja innustavaid edulugusid. Kokku viidi eelmisel rahastusperioodil Norra ja EMP toetuste abiga ellu pea 246 projekti.
Kai Klandorf, kes täitis toetusperioodil vabaühenduse liidu juhataha rolli, viitas perioodi kokku võttes, et toetusraha andis võimaluse teha tõeliselt ja pikaajaliselt tööd, et viia ellu ja saavutada püsivaid tulemusi.
Ellu viidud projektid olid väga erinevad. Inversteeriti konkurentsivõime, küberkaitse, keskkonna ja kliima, tervishoiu, teaduse, hariduse, sotsiaalkaitse, kultuuripärandi ja kodanikuühiskonna valdkondadesse. Lisaks rahalisele panusele meie majandusse võimaldab koostöö vahetada kogemusi teiste riikidega ja saada kasulikku teavet, mis omakorda võimaldab Eestil paremini oma majandustegevust kavandada.
Kodanikuühiskonnast linnaväljakuteni
Kliimamuutusega kohanemiseks loodud rohelahendused (näiteks Keila uus lauluväljak ja lilleniidud) pakuvad lisaks oma eesmärgile ka palju silmailu ning on kogukondades aktiivselt kasutuses. Eesti ettevõtted on saanud viia ellu uuenduslikke plaane, mis aitavad luua ka uusi töökohti ja vähendada reostust. Kodanikuühiskond on muutunud tugevamaks ja kuigi nende panust on juba praegu näha, ilmneb paljude projektide tõeline ulatus alles aastatega.
EMP ja Norra toetuste näol on saanud paljud ajaloolised linnasüdamed (nt Kuressaare sadamaait, Haapsalus Eval Okase majamuuseum) tagasi oma ilu muutes sellega elukeskkonda. Noortesõbralikumaks on muudetud õigussüsteemi, ning heaks näiteks on ka perelepitusteenus, mis on projektist tänaseks välja kasvanud riiklikuks teenuseks. Lisaks toetati nii lendamise õpetamist, rinnavähi ennetust kui kodumajapidamiste aku-energiasalvestite arendamist. Kõikide toetatud projektidega saab lähemalt tutvuda RTK kodulehel: https://rtk.ee/toetuste-ulevaated-ja-oigusaktid/ulevaade-toetatud-projektidest/toetatud-projektid.
Ettevalmistamisel juba uus periood
Paralleelselt eelmise rahastusperioodi lõpetamisega lükati hoog sisse ka uue perioodi ettevalmistustele. Kuni aastani 2028 eraldavad doonorriigid 15-le Euroopa riigile 3,3 miljardit eurot, et toetada Euroopa rohelist üleminekut, demokraatiat ja sotsiaalset vastupanuvõimet, edendades koostööd ja innovatsiooni. Eestit toetatakse järgmisel perioodil kokku 71,8 miljoni euroga.
Järgmise perioodi keskmes on rohepööre ja ühiskonna vastupanuvõime, mille eesmärk ei ole mitte ainult muutustega kohanemine, vaid nende kujundamine.
Täpsemalt saab uue perioodi kohta lugeda siit: https://eeagrants.org/news/programme-areas-and-funds-eea-and-norway-grants-2021-2028
