Teine taotlusvoor korraldatakse maakondades, kus esimese vooru järel jäi maakonna toetuse eelarvest kasutamata vähemalt 200 000 eurot, mis on ühe projekti minimaalne toetuse summa: Harju, Ida-Viru, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Pärnu, Tartu, Valga ja Viljandi maakonnas. Euroopa Liidu kaasrahastuse toel avatud lisavooru eelarve on ligi 27 miljonit eurot.
Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmani sõnul on tal hea meel, et kokkuhoidu otsides ja ümberkorraldusi tehes suunatakse lisaraha just maapiirkondadesse väljaspool Harju- ja Tartumaad. „Selleks, et suudaksime tagada elu kõikjal Eestis, on vaja kohapeal kättesaadavaid ja kvaliteetseid avalikke teenuseid, võttes sealjuures arvesse nii noorema kui ka vanema põlvkonna vajadusi. See puudutab nii teenuste kaasajastamist – näiteks e-teenuste loomise kaudu – kui ka hooneid ja muud taristut, kus kohalikke teenuseid pakutakse,“ lausus minister.
„Rajatud või renoveeritud on mitmeid kogukonna- ja teenuskeskuseid, kuhu piirkonna elanike jaoks olulised teenused on kokku koondatud. Samuti on arendatud meie väikelinnade ja maa-asulate keskuseid, mis omakorda toetab kohalikku ettevõtlust ja meelitab piirkondadesse rohkem külastajaid. Olulised on ka ühisveevärgi varustamisega seonduvad arendused, mis parandavad elukvaliteeti piirkondades väljaspool linnu ning meelitavad maale uusi elanikke. Kutsun kõigi nende maakondade, kus lisavoor avatakse, kohalikke omavalitsusi esitama täiendavaid taotlusi,“ lisas Hartman.
„Toetuse abil saavad kohalikud omavalitsused arendada avalikke teenuseid nii, et need vastaksid tänastele vajadustele ja oleksid kättesaadavad kõigile. Toetust saab taotleda näiteks teenuskeskuste ja kogukondlike ruumide arendamiseks, oluliste e-teenuste loomiseks ja parandamiseks, samuti piirkondliku vee-ettevõtja vee- ja kanalisatsioonitaristu laiendamiseks uutele aladele. Lisaks toetame projekte, mis aitavad luua kõigile ligipääsetavat ja meeldivat linnaruumi. Need investeeringud aitavad muuta elukeskkonna terviklikumaks ja soodustavad piirkondade arengut üle Eesti,“ selgitas taotlusvooru läbi viiva RTK elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juht Kertu Sepp. „Projektipartneritena on väga oodatud osalema ja ka rahaliselt panustama nii äriühingud kui avalik-õiguslikud ülikoolid,“ täpsustas Sepp.
Teises voorus on oodatud eelkõige need projektid, milles uuendatud korraldusega teenustega seotud pinnakasutus või halduskulud vähenevad vähemalt 20 protsenti ja mis viiakse ellu mitme omavalitsuse koostöös. Hindamisel on nende tingimuste täitmise eest võimalik saada boonuspunkte. Toetuse minimaalne summa on 200 000 ja maksimaalne summa 1 500 000 eurot projekti kohta. Kui koostööprojekti korral on toetuse taotlejaks ja partneriks omavalitsus, suureneb maksimaalne toetuse summa 1 500 000 euro võrra iga projekti kaasatud omavalitsuse kohta. Ida-Viru, Põlva ja Valga maakondades on toetuse maksimaalne määr kuni 70 protsenti, ülejäänud Eesti maakondades kuni 60 protsenti abikõlblike kulude maksumusest. Meetme sihtpiirkonda ei kuulu Tallinna ja Tartu linnapiirkonnad. Harju või Tartu maakondade kasvava rahvaarvuga omavalitsused on oodatud osalema tegevuspartneritena juhul, kui projekt aitab lahendada sama maakonna kahaneva rahvaarvuga omavalitsuse elanike vähenemise ja vananemisega seotud probleeme.
Esimeses taotlusvoorus esitati kokku 50 projektitaotlust, millest rahastusotsuse sai 41 projekti. Elluviidavatest projektidest 15 panustavad avalike teenuste uuendamisse, 11 projektiavaliku linnaruumi arendamisse ning 15 on suunatud ühisveevärgi-, kanalisatsiooni- ja reoveeteenuse kvaliteedi ja kättesaadavuse parandamisesse. Esimeses taotlusvoorus toetatud projektide kohta leiab rohkem infot siit.
Täpsema info taotlemise tingimuste, ajakava ja eelarve jagunemise kohta leiab meetme lehelt.
Meedet kaasrahastab Euroopa Liit. Meetmes seatud eesmärkide saavutamise eest vastutab rakendusasutusena Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Taotlusvooru korraldab ja projekte aitab rakendusüksusena ellu viia Riigi Tugiteenuste Keskus.
Taotlusvooru kontakt:
Pille Ruul
+372 663 1961
[email protected]
