Alustuseks paar sõna sellest, miks sellist uuringut ülepea vaja on. Iga doonori ootus on, et avalikkuses oleks teada nii rahastusallikas ja selle eesmärgid kui ka tulemused, mida toetusraha eest saavutatud on. Kui RTK uurib teadlikkust eurotoetustest, nende mõjust, neid vahendavatest asutustest ja teabekanalitest, siis on see osa toetuste saamisega võetud kohustusest, mille sihid on kirjas ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas. Samamoodi on kohustused teavitustegevusteks EMP ja Norra toetuste ning taasterahastu kommunikatsioonistrateegias.
Teinekord on ikka kuulda arvamusi, et milleks need kampaaniad, milleks reklaam, kui võiks raha suunata ainult praktilistesse asjadesse, pannes maha veel paar lisakilomeetrit veetorusid või renoveerides mõned lasteaiaruumid. Teavituseks mõeldud raha nendeks otstarveteks aga kasutada ei saa ning doonorite seatud ootuseid nõnda saavutada poleks võimalik. Vaatame aga kõigepealt, kuhu platseerub Eesti võrreldes Euroopa keskmisega tänavuse Eurobaromeetri uuringu järgi, mida tellib Euroopa Komisjon.
Nagu jooniselt näha, jääb Eesti inimeste teadlikkus Euroopa keskmisele alla vaid taasteraha puhul. Siin aga suurt üllatust ei ole, sest taasterahastust jõuti 2022/23 perioodil ellu viia veel üsna vähe, seega on ruumi tõusuks. Komisjoni üllatas eelkõige, kuidas meil Õiglase ülemineku fondi teadlikkus vaat et poole suurem on – küllap sellepärast, et meil on selle fondi rahastusega ja eesmärkidega seotud palju emotsioone, muresid ja väljakutseid. Nõnda sünnib rohkem uudiseid ja artikleid, nõnda kasvab ka teadlikkus.
Eesti uuringust – teadlikkus ja kokkupuuted eurotoetustega
Euroopa Liidu toetustest e eurotoetustest on teadlik 96% elanikest. Aastal 2022. oli vastav näitaja 95%, seega statistiliselt olulist muutust toimunud ei ole. Keskmisest kõrgem on eurotoetustest kuulnute osakaal kõrghariduse või üle 700-eurose netosissetulekuga (leibkonnaliikme kohta) inimeste seas, keskmisest madalam aga madalama sissetulekuga inimeste seas. 2022. aastal sai muudetud ka uuringu põhiküsimus, sest uus, 2021+ rakenduskava keskendub sellele, kas inimesed teavad, et projekti on „rahastanud Euroopa Liit“ või „kaasrahastanud Euroopa Liit“, oluline pole enam teada spetsiifilisi mõisteid või kõiki fondide nimesid, mis struktuurifondide alla kuuluvad.
93% tunneb ära Euroopa Liidu rahastusele viitava logo ja 79% neist teab, mida see sümboliseerib.
Elanikest 42% on kuulnud Euroopa Liidu fondidest rahastatud projektidest/objektidest oma elupiirkonnas (2022. aastal 41%, muutust pole). EL fondidest rahastatud piirkondlikest projektidest/objektidest kuulnute osakaal on seda suurem, mida kõrgemalt haritud elanikkonnarühmaga on tegu. Regionaalses võrdluses on teadlikkus EL fondidest kõrgeim seekord Kirde-Eestis (+6%), eelmine kord Lääne-Eestis ja madalaim Tallinnas (sama nagu mullu). Rõõm on sellest, et 18-24-aastaste noorte seas on teadlikkus Euroopa Liidu kaasrahastatud piirkondlikest projektidest teinud võrreldes mullusega 10% hüppe: 33% --> 43%. Kas sellele aitas kaasa Arija Helmvee ehk Tiktokis tuntud kui Roosabanaanike´se 2022. aasta kampaaniasse kaasamine? Võib vaid oletada, kuid noorte pealekasvavate põlvkondade suunas pingutused jätkuvad.
Eesti elanikest 31%-l on olnud eurotoetustega kokkupuuteid, sealjuures 9% on ise toetust taotlenud või osalenud taotluse kirjutamisel, 17% on osalenud mõnes eurotoetusi saanud projektis, 9% on osalenud koolitusel/seminaril, kus nimetatud toetusi tutvustati, 18% on osalenud koolitusel/seminaril, mida on rahastatud nimetatud toetustest ning 2%-l on olnud muid kokkupuuteid. 2022. aastal oli eurotoetustega kokku puutunute osakaal pea sama suur (30%). Viimasel aastal suurt muutust toimunud ei ole, kuid võrreldes aastaga 2020 on kokkupuuteid omavate elanike hulk pidevalt suurenenud, eriti osalemine toetust saanud projektides ja ka rahastust saanud koolitustel/seminaridel.
Küsimused eurotoetusi saavate valdkondade kohta esitati ainult neile vastajatele, kes olid eurotoetustest kuulnud. Spontaanselt nimetati eurotoetusi saava valdkonnana kõige sagedamini teedevõrku, transporti ja sadamaid (31% eurotoetustest teadlikest vastajatest). Teiseks sagedamini mainitud valdkonnaks oli sel aastal haridus ja teadus (24%), seejärel ehitust/renoveerimine (20%) ja põllumajandus/metsandus (18%). Seega on varasem liider põllumajandus langenud edetabelis neljandale kohale.
Hinnangud eurotoetuste mõjule ja läbipaistvusele ning huvi teabe vastu
Eurotoetustest teadlikest vastajatest 81% hinnangul on eurotoetustel positiivne mõju Eesti majanduse arengule ning 83% hinnangul on neil toetustel positiivne mõju Eesti arengule üldiselt. Võrreldes eelmise uuringuga on nüüd positiivne suhtumine mõlema aspekti puhul taas suurenenud (viimati vast. 77% ja 79%).
Euroopa Liidu fondidest rahastust saanud kohalike projektide/objektide mõju oma kodukoha arengule peab positiivseks jätkuvalt 89% neist projektidest/objektidest teadlikest vastajatest, seega on siin hinnang kõrgem kui üldise mõju hindamisel.
Eurotoetustest kuulnud elanikest 31% peab eurotoetuste planeerimist ja jagamist Eestis läbipaistvaks ja selgeks, 43% aga mitte (2022. aastal vastavalt 22% ja 43%). Läbipaistvaks ja selgeks peavad toetuste jagamist keskmisest sagedamini 18-34-aastased, eesti rahvusest, kõrghariduse või kõrge sissetulekuga vastajad. Negatiivse hinnangu andsid toetuse jagamise läbipaistvusele keskmisest sagedamini 65-74-aastased, muudest rahvustest, madala haridusega või Tallinnas elavad vastajad.
Kahtlusi põhjendati väga erinevalt, kuid kõige sagedamini on tegemist infopuudusega (27% neist, kelle arvates pole toetuste jagamine läbipaistev). Siiski on hea meel näha, et hinnang läbipaistvusele on teinud hüppe ülespoole.
Eurotoetuste kohta sooviks senisest enam infot 56% Eesti elanikest. Viimati oli vastav näitaja 61%, seega on toimunud väike huvi langus. Keskmisest suuremat huvi näeme muude rahvuste esindajate ja alg- või põhiharidusega inimeste seas, samuti töötute seas. Huvi tuntakse erinevate valdkondade toetuste vastu, kuid kõige enam vajatakse üldist teavet nende taotlemise ja võimaluste kohta (26%).
RTK tuntus eurotoetusi vahendava asutusena järk-järgult kasvab
Toetuste valdkond toodi RTK-sse aastal 2018 ning on seega täitunud viis aastat, mil RTK-d võiks eurotoetustega seostada. Sel perioodil on igal aastal tuntust veidike suurendatud. 0% --> 33%. Võrdluses teiste rakendusüksustega tasub meeles pidada, et KIK loodi 2000. aastal ja selle tuntus on 48%. KredEx loodi 2001. aastal ja selle tuntus oli mullu 48% (nüüd ühendasutuse koosseisus.
2022. aasta võrdlus eelmiste aastatega
2023. aasta võrdlus eelmise aastaga
Taasterahastu tagasihoidlik tulemus
Elanikest 7% on kuulnud Euroopa Liidu taastepaketist NextGeneration EU või taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) ning 3% teab ka mõnda projekti Eestis, mis on sellest paketist/taasterahastust toetust saanud. Euroopa Liidu taastepaketist NextGeneration EU ning taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) kuulnute osakaal on keskmisest suurem eestlaste või üle 1300-eurose netosissetulekuga inimeste seas, keskmisest madalam aga muudest rahvustest, madalama haridusega, Kirde-Eestis elavate või töötute inimeste seas. Võrreldes eelmise aastaga on rahastatud projektide osas elanike teadlikkus veidi suurenenud (viimati teadis projekte 1%).
EMP ja Norra toetused said 1% juurde
Elanikest 15% on kuulnud Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest (2022. aastal samuti 15%). Keskmisest enam on nendest toetustest kuulnuid eestlaste, kõrgharidusega, maapiirkonnas elavate või üle 1300-eurose netosissetulekuga inimeste seas. Keskmisest madalam on Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest kuulnute osakaal muudest rahvustest, kutse- ja keskharidusega ning Kirde-Eestis elavate inimeste seas, samuti ka töötute inimeste seas.
Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste logode märgatavus on jätkuvalt oluliselt vähesem võrreldes Euroopa Liidu toetustega. Neid on märganud 9% elanikest (2022. aastal 6%, suurt muutust pole). Keskmisest kõrgem on nende logode tuntus eestlaste, kõrgharidusega või kõige kõrgema sissetulekuga inimeste seas. Logosid märganutest 41% seostas neid logosid teatud fondist saadud rahastusega ning 14% Norrast saadava abi/rahastusega.
Viimati uuendatud 05.12.2023
