„Väärtuspõhistest riigihangetest rääkides peame silmas eelkõige neid riigihankeid, kus hankelepingu eseme piiritlemisel ja pakkumuste võrdlemisel võetakse arvesse teisi olulisi väärtuseid - näiteks toote või teenuse kvaliteeti, nende jätkusuutlikkust, sotsiaalse vastutuse põhimõtet ja innovatsiooni,“ selgitab Eller.
Sotsiaalne vastutustundlikkus, väärtuspõhiste riigihangete osana tähendab äritegevuses seda, et ettevõtted püüavad lisaks kasumi teenimisele ühtlasi positiivselt mõjutada ja toetada ühiskonda. „Sotsiaalselt vastutustundlikele riigihangetele viidatakse ka lihtsamalt kui „sotsiaalhange“ ja Socially Responsible Public Procurement või lühendatult SRPP,“ selgitab Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) riigihangete osakonna juhataja Kati Eller.
Väärtuspõhiste riigihangete eesmärk ja mõju
„Sotsiaalselt vastutustundlik riigihange aitab ühiskonnas edendada sotsiaalseid väärtusi, milleks võib olla töötajate kaitse, soolise võrdõiguslikkuse edendamine, tööhõive suurendamine alaesindatud gruppide jaoks, kaasava töökeskkonna loomine vähenenud töövõimega ja puuetega inimestele, samuti õiglase kaubanduse ja inimõiguste tagamine tarneahelas ning töö- ja pereelu ühildamine.“
Sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete läbiviimine aitab eelkõige tõsta teadlikkust ja soodustada ettevõtjate vastutustundlikku tegevust. „Kui riik tellijana annab signaali, et eelistab riigihangetel neid pakkujaid, kes kaasavad lepingu täitmisse ühiskonna haavatavaid gruppe, tagavad töötajate võrdse kohtlemise, kontrollivad tarneahelaid vms, siis see mõjutab ka töövõtjaid nendele ootustele vastama. Seeläbi võidab kogu ühiskond. Näiteks puudega inimeste tööhõive tõstmine aitab kaasa nende inimeste ühiskonda kaasatusele ja võimaldab ehk tulevikus ka rahalist võitu erinevate sotsiaaltoetuste arvelt, kui inimesed iseseisvalt hakkama saavad“, selgitas Eller.
RTK roll riigihangete korraldamisel
RTK on Vabariigi Valitsuse poolt määratud vabatahtlik keskne hankija, osutades riigihangete korraldamise teenust enam kui 130 asutusele, mistõttu on suur osa valitsusasutuste riigihangete igapäevasest elluviimisest koondunud tänaseks RTKsse. „Meie ülesanne on toetada rakenduspraktikaga Rahandusministeeriumi, kelle kujundada on Eestis riigihangete poliitika ja riigihangete seaduse rakendamine. Samuti oleme eeskujuks teistele riigiasutustele ja erasektorile, aidates ellu viia riigihangete strateegilisi eesmärke, mistap saame riigis väärtuspõhiste riigihangete eestvedamisel kanda suunanäitaja rolli,“ märkis Eller.
„Lisaks on meie riigihangete osakonnas mitu hankespetsialisti, kellele on sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete valdkond väga südamelähedane teema ja kes on enda kanda võtnud tellijate teadlikkuse tõstmise ja valdkonna arendamise tänuväärse töö. Samuti panustame valdkonna arengusse laiemalt – näiteks oleme jaganud oma kogemusi Rahandusministeeriumis Euroopa Innovatsiooni ja Kohaliku Arengu Assotsiatsiooni (AEIDL) ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku koostöös korraldatud sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete teemalisel koolitusseminaril ning ka vahetult teistele hankijatele.
Eesmärgid ja saavutused riigihangete valdkonnas
Esimesed sotsiaalseid väärtuseid arvestavad riigihanked viisime RTKs läbi 2019. aastal. „Tuleb tunnistada, et algul olime sotsiaalseid väärtuseid edendavate tingimuste seadmisel pigem ettevaatlikud ja selliseid hankeid oli meie riigihangete osakonnas töös vaid mõned üksikud. Seda eelkõige seetõttu, et puudus kogemus, kuidas turg sellisele lähenemisele reageerib. Samuti pelgasime, nagu ilmselt paljud teisedki hankijad, et see suurendab riigihangete vaidlustamist. Alates 2022. aastast oleme järjest teadlikumalt ja julgemalt seadnud endale organisatsioonisiseseid eesmärke ja seeläbi aasta-aastalt selliste riigihangete arvu tõstnud,“ sõnab Eller.
Vabariigi valitsuse poolt 2023. aastal heaks kiidetud riigihangete strateegilistes põhimõtetes on võetud eesmärgiks, et aastaks 2025 sisaldaks 5% kõikidest riigihangetest sotsiaalseid tingimusi ning aastaks 2025 on vastav eesmärk 10% riigihangete koguarvust. Kati Elleri sõnul täidab RTK juba täna seatud eesmärgi. „2023. aastal moodustasid sotsiaalsete tingimustega riigihanked 8,8% RTK hangete koguarvust ja 2024. aasta vastav näitaja oli 14,5%.“
„Oleme hankijana ka ise nende katsetuste läbi kindlasti palju arenenud ning tagantjärgi möönan, et mitte kõik kasutusel olnud tingimused ei ole ennast alati õigustanud või olnud sisuliselt maailma muutvad. Siiski on hea meel, et RTKs on toetav organisatsioonikultuur, mis julgustab inimesi katsetama uusi lahendusi ning vigades nähakse võimalust õppida ja areneda,“ lisab Eller.
Kokkuvõtteks võib öelda, et avaliku sektori riigihangetele seatud kriteeriumid avaldavad olulist mõju tervele ühiskonnale. „Riigihangete kaudu saab mõjutada valdkondlikke poliitikaid ja soodustada ühiskondlikult oluliste väärtuste elluviimist,“ rõhutab Kati Eller. „Riik suure tellijana aitab mõjutada turgu kaasavamaks ja tekitada nõudlust. Arvestades riigipoolse tegevuse mõju turule, on riigihange vahend nii organisatsioonide kui ka laiemalt ühiskondlike eesmärkide saavutamise toetamiseks,“ lisab ta.
Viimati uuendatud 27.03.2025
