Viimased nädalad on julgeolekuteemade kõrvale toonud uudiseid ka järgmise aasta riigieelarve aruteludest, energiakriisist ning ka sellest, et valitsus kinnitas Euroopa Liidu eelarvest ühtekuuluvuspoliitika raames saadava 3,37 miljardi euro kasutamise jaotuse. Esimesed toetusmeetmed on sealjuures juba taotlemiseks valmis.
Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus üheskoos rakendusasutustega tutvustas uue toetusperioodi võimalusi, eesmärke ja ajakavasid septembrikuistel infopäevadel kuues Eesti linnas: Kohtla-Järvel, Võrus, Tartus, Viljandis, Pärnus ja Tallinnas. Infopäevadel osales ligi pool tuhat inimest. Vaata galeriid!
Rahandusministeerium andis ülevaate kogu Eestile mõeldud ühtekuuluvuspoliitika toetuspaketi üldistest sihtidest ja rahanumbritest; Riigi Tugiteenuste Keskus toetuste korraldusasutusena sellest, milline on Eesti rakendussüsteem, kuidas on seda lihtsustatud, kust leida head nõu ja abimaterjale. Kõlama jäi, et tegelikult on vigu toetuste kasutamisel küllalt vähe, alla 2%, mis näitab, et toetuse saajad on kompetentsed.
Kõige veaohtlikumad kohad on riigihangetega seonduvad küsimused ning nende osas on soovitatav vaadata RTK kodulehel olevaid abimaterjale ning küsida vajadusel ka eelnõustamist – parem üheksa korda mõõta ja siis ühe korra lõigata.
Ministeeriumid ehk rakendusasutused, kes poliitikad kujundavad, andsid igaüks ülevaate oma valdkonna meetmetest – millised probleeme mil viisil adresseeritakse ja millal erinevad voorud potentsiaalselt avanemas on.
Kohale olid tulnud kuulajad ja huvilised nii kohalikest omavalitsustest, teadusasutustest, MTÜ-dest kui ka ettevõtetest. Võib öelda, et kõige enam tunti huvi võimaluste vastu, mis just kohalikku piirkonda parimal võimalikul moel arendaks, töökohti tooks ja paremat elukeskkonda aitaks luua – alates energiatõhususe meetmetest kuni kiire raudteeühenduseni. Praktilise poole pealt oodatakse pikisilmi ajakohast infot avanevate voorude kohta, et oma valdkonnas plaane pidada.
Uuest eurotoetuste rahakotist läheb lõviosa vahenditest nutikama ja rohelisema Eesti arengu toetamiseks. Teiste eesmärkidena on kavas investeeringud haridusse ja töövõime toetamisse, rohelisse transpordivõrku ning regionaalsesse ettevõtlusesse ja avalikesse teenustesse. Lisaks kõigele sellele suunatakse Õiglase Ülemineku Fondist Ida-Virumaale ligikaudu veel 340 miljonit eurot, et toetada Ida-Viru rohepööret ja tulevikuvaadet.
Aastatel 2021-2027 saab Eesti Euroopa Liidust rohkem raha, kui sinna sissemakseid teeb. Eestil on ühtekokku struktuurifondidest saada 3,37 miljardit toetusi. Sellele lisanduvad veel taasterahastust investeeringud ja põllumajandustoetused. Eesti on viimastel kümnenditel saanud Euroopa Liidu struktuurifondidest üle 7 miljardi euro, ühtekokku pea 40 000 erinevale projektile.
