See, kui suure osa toetusest peab moodustama omafinantseering, sõltub ettevõtte tüübist ja sellest, milliseks tegevuseks toetust soovite.

Kui kaasate teadlase ettevõttesse teadusprojektide elluviimiseks, siis saate toetust taotleda maksimaalsetl 70% ulatuses. Ülejäänud projekti rahastuse ehk minimaalselt 30% kogusummast peab moodustama omafinantseering. Sama kehtib ka siis, kui palkate asutusse teadmussiirdedoktorandi.

Kui kaasate tippseptsialisti TA-asutusse, siis saate toetust taotleda 85% ulatuses ning omafinantseering peab moodustama 15% kogusummast.

 
§ 8. Toetuse piirsumma ja osakaal

Ettevõtte suuruse arvestuse kohta vaata juhendit rtk.ee/sekmo lehelt või Rahandusministeeriumi kodulehelt.

Abikõlblikud on ühikuhinna alusel hüvitatavad tööjõukulud (teadlase, tippspetsialisti või doktorandi töötasu ühikuhinna alusel) ja muud abikõlblikud kulud 40% ulatuses eelpool nimetatud tööjõukuludest, mis on reguleeritud Grupierandi määrusega (artikkel 25 punkt 3).

Siia alla kuuluvad:

• personalikulud: teadlased, tehnikud ja muu abikoosseis selles ulatuses, mil nad  tegelevad konkreetse uurimisprojektiga
• vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks;
• ehitiste ja maa kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks;
• turutingimustel välisallikast ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude sarnaste teenuste kulud;
• täiendavad üldkulud ja muud tegevuskulud, sealhulgas materjali, varustuse ja samalaadsete toodete kulud, mis on kantud otseselt projekti tõttu

Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

• Tegevus 1: Teadlase kaasamine era-, avaliku- või kolmanda sektori asutusse rakendusuuringute ja/või eksperimentaalarendusprojektide elluviimiseks
• Tegevus 2: Tippspetsialisti kaasamine teadus- ja arendusasutusse õppe- ja/ või teadus- ja/või arendus- ja/või innovatsioonitegevuste läbi viimiseks või tegelemiseks tehnoloogiasiirdega
• Tegevus 3: Teadmussiirdedoktorandi palkamine era-, avaliku- või kolmanda sektori asutustesse

§ 5. Toetatavad tegevused

Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE 2035) koondab kokku teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arendamisega seonduvad sihid ja tegevussuunad Eestis kuni 2035. aastani. Arengukava eesmärk on suurendada Eesti ühiskonna heaolu, majanduse tootlikkust ning rahvusvahelist konkurentsivõimet teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes.

Arengukavas on välja toodud eelisarendatavad fookusvaldkonnad, kus on suurem potentsiaal lahendada majanduse ja ühiskonna väljakutseid ning kuhu suunatakse täiendavat rahastust. Fookusvaldkonnad on Eestis ka nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad.

Loe lisaks:

Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE 2035)

Eesti teadus-, arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE 2035) fookusvaldkonnad on Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnad, kuhu riik suunab täiendavat rahastust. Eesmärgiks on fookusvaldkondade osatähtsuse kasv Eesti majanduses.

TAIE fookusvaldkondi on viis:

Igale TAIE fookusvaldkonnale on kinnitatud suunanäitaja ehk teekaart. Teekaart toetab fookusvaldkonna arendamist ja selle raames kitsamate teadus- ja arendustegevuse fookuste seadmist. Teekaardis on kokku lepitud, millistele kitsamatele alavaldkondadele ja teemadele tuleks valdkonna sees keskenduda ning millised uurimisvaldkonnad ja -suunad on valdkonna arengus võtmetähtsusega.

Fookusvaldkondade teekaarte on Eestis kinnitatud seitse. Kuna kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkond on väga lai, on see jagatud neljaks teekaardiks. 

• Digilahendused igas eluvaldkonnas
• Tervisetehnoloogiad ja -teenused
• Kohalike ressursside väärindamine: toit
• Kohalike ressursside väärindamine: puit
• Kohalike ressursside väärindamine: maapõueressursid
• Kohalike ressursside väärindamine: teisene toore ja jäätmed
• Nutikad ja kestlikud energialahendused
• Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum (SekMo-st ei saa rahastada Elujõulise Eesti fookusvaldkonda kuuluvaid projekte)

Loe lisaks:

TAIE fookusvaldkonnad

Nutikas spetsialiseerumine tähendab riikide jaoks prioriteetsete, suurema kasvupotentsiaaliga valdkondade välja valimist ning raha suunamist nendes toimuvatesse teadus-, arendus-, innovatsiooni- ja ettevõtlustegevustesse. Nutika spetsialiseerumise strateegia on kohalikust kontekstist sõltuv: iga riik keskendub oma unikaalsetele juba olemasolevatele tugevustele, mida ära kasutades ja/või edasi arendades on võimalik konkurentsivõimet suurendada. 

Eesti nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadeks on neli TAIE fookusvaldkonda, mille puhul on oluline majanduslik mõõde (kõrge äriline potentsiaal, lisandväärtuse loomine, skaleeritavus Eestist väljapoole, potentsiaalne globaalne mõju).

Eesti nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad on:

• digilahendused igas eluvaldkonnas,
• tervisetehnoloogiad ja -teenused,
• kohalike ressursside väärindamine,
  • sh puit,
  • sh toit,
  • sh maavarad,
  • sh teisene toore ja jäätmed,
• nutikad ja kestlikud energialahendused.

Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade arendamise aluseks on vastavate fookusvaldkondade teekaardid.

Kõik projektid peavad panustama TAIE 2025 eesmärkide saavutamisse ja olema seotud vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnaga. Nende seoste leidmisel on abiks fookusvaldkondade teekaardid. Kõigi teekaartide 3. peatükis on kirjeldatud fookusvaldkondade prioriteetsed alamsuunad ja kui projekti tegevus on seotud nende alamsuundadega, on seos kasvuvaldkonnaga otsene.

Näiteks nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna prioriteetsed alamsuunad on kliimaneutraalne energiatootmine, salvestamine ja targad võrgud ning energiakasutuse tõhustamine ja ressursisäästlikkus. Kui projekti käigus tehakse teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ühes nendest alamsuundadest, on seos kasvuvaldkonnaga kenasti olemas.

Iga fookusvaldkonna / NS kasvuvaldkonna teekaardi 2. peatükis on kirjeldatud valdkonna sihid. Näiteks nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised sihid on kliimaneutraalne energiatootmine, tõhusam ja säästlikum energiakasutus ning energia varustuskindluse tagamine. 

Näited:

1. Projekt keskendub toidu tootmisel tekkivate tootmisjääkide paremale ärakasutamisele. Tõenäoliselt on sobiv siduda see projekt teekaardi “Kohalike ressursside väärindamine: toit” prioriteetse alamsuunaga “Teadus- ja arendustegevus toidu tootmise kaas- ja kõrvalsaaduste ning tootmisjääkide väärindamiseks”.
2. Projekti eesmärk on välja töötada uus haridustehnoloogiline lahendus, mis aitaks õpetajal tunnis paremini õppetööd läbi viia. Tõenäoliselt on projekt seotud teekaardi “Digilahendused igas eluvaldkonnas” prioriteetse alamsuunaga “Teaduspõhised digilahendused hariduses ja elukestvas õppes”.

Sooline võrdõiguslikkus hõlmab nii võrdseid karjäärivõimalusi ja kohtlemist kui ka näiteks sooliste erinevuste arvestamist uuringute või teenuste disainis. Selleks, et soolise võrdsuse põhimõtet järgida, tuleb kõigis otsustes, plaanides ja tegevustes võtta arvesse naiste ja meeste olukorda, vajadusi ja huve, vältida ebavõrdsuse süvendamist ja püüelda soolise võrdsuse suurendamise poole. Võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse seal kus asjakohane neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist. Kirjelda, kuidas projekt panustab naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamisse ja kuidas panustab projekt võrdsete võimaluste tagamisse eri vanuses või rahvusest inimestele. Selgita projekti panust täpsustuse tekstiväljas.

Abiks on:

Kompetentsikeskus.sm.ee - Kuidas projektis edendada soolist võrdsust

Kirjelda, kuidas projekt panustab puudega inimestele võrdsete õiguste ja võimaluste tagamisse. Toetatav teadus- ja arendustöö peab tagama võrdsed võimalused ja ligipääsetavuse nii projektis osalejatele kui sihtrühmale. Selgita projekti panust täpsustuse tekstiväljas.

Abiks on:

Kompetentsikeskus.sm.ee - Kuidas projektis tagada ligipääsetavus

Kirjelda, kuidas projekt edendab säästvat arengut; keskkonnamõjude/-koormuse vähendamist; ressursi ja energiasäästu; taastuvenergia kasutuselevõttu; keskkonnahoidu; kliimamuutustele vastupidavust või panustab patentide või teadusartiklite loomisse ökoinnovatsiooni valdkonnas.

Selgita projekti panust täpsustuse tekstiväljas.

Kirjelda, kuidas projekt toetab piirkondlikke erinevusi tasakaalustava arengu soodustamist; piirkondade eripära ja erivajadustega arvestamist; piirkonna terviklikkusega arvestamist või kuidas rakendab projekt regionaalarengu suunamisel lähimuspõhimõtet (põhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et otsustamine toimuks nii kodanikulähedaselt kui võimalik ning et ühenduse tasandil võetavad meetmed oleksid õigustatud riigi, regiooni või kohaliku tasandi võimalusi arvestades). Selgita projekti panust täpsustuse tekstiväljas.