RTK on loodud eesmärgiga koondada riigile vajalikud tugiteenused – välisvahendite korraldus, personali- ja palgaarvestus, finantsarvestus, riigihanked jm. – ühte asutusse. Kui varasemalt tegutsesid need teenused eraldi igas ministeeriumis ja nende allasutustes, siis keskne korraldus on osutunud tõhusamaks, hoides kokku ressursse ja vähendades seeläbi kulu maksumaksjale. Efektiivsus, nutikus ja tõhusus on RTK aluspõhimõtted, mis suunavad asutuse igapäevast töökorraldust.
Miks RTK hangetega tegeleb?
RTK on Vabariigi Valitsuse poolt määratud vabatahtlik keskne hankija, mis tähendab, et avaliku sektori asutused saavad soovi korral usaldada oma riigihangete läbiviimise RTK spetsialistide hoolde. Tänaseks osutab RTK riigihangete korraldamise teenust enam kui 130 asutusele ning suur osa valitsusasutuste hangetest toimub RTK kaudu. „Meie ülesanne on toetada Rahandusministeeriumi rakenduspraktika kaudu – ministeerium kujundab riigihangete poliitikat ja meie viime selle ellu,“ selgitab Kati Eller, RTK riigihangete osakonna juhataja.
„Lisaks saame oma tegevusega olla eeskujuks teistele riigiasutustele ja erasektorile – näitame, kuidas hankeid saab teha väärtuspõhiselt, tõhusalt ja läbipaistvalt.“
Selline roll seab RTK-le kõrged ootused ja vastutuse olla usaldusväärne suunanäitaja. Just see vastutus oli ka üks ajend, miks töötati välja hangete tervikteenus – et pakkuda veelgi tõhusamat, nutikamat ja väiksema halduskoormusega hanketeenust.
Miks just nüüd?
„Keskse hankija pakutav riigihangete korraldamise teenus on aastate jooksul arenenud nii tööprotsessilt kui ka kvaliteedilt,“ selgitab Kati Eller. „Tänaseks on teenus väljakujunenud ja väga kõrgel tasemel – seda kinnitavad klientide tagasiside, vaidlustuste ja kohtukaasuste edukad otsused, samuti välisvahendite kontrollide positiivsed tulemused. Seetõttu tundus aeg küps vähendada täiendavate kontrollide hulka, sest teenuse sisekontrollimehhanismid tagavad juba ise korrektse hangete korralduse.“
„Aasta tegu“ – majasiseste hankekontrollide kaotamine
RTK-s valitakse igal aastal Aasta tegu – algatust või muudatust, mis on toonud olulist kasu nii organisatsioonile kui ka laiemalt kogu Eesti riigile. Selle tiitli vääriliseks loetakse tegu, mis on aidanud saavutada strateegilisi eesmärke, tõhustanud tööprotsesse, parandanud koostööd või kliendirahulolu, kujundanud organisatsioonikultuuri, suurendanud töötajate kaasatust ja töörahulolu või avaldanud muul moel märkimisväärset positiivset mõju ka väljaspool organisatsiooni.
Nimelt ei kontrolli RTK eurotoetuste väljamaksmisel alates 2024. aastast enam RTK riigihangete osakonna korraldatud hangete menetlusi. See kiirendab ja lihtsustab toetuste väljamaksmist ning viib organisatsiooni usalduspõhiste kontrollide suunas. Valdkondades, kus toetuse saajatel on toimiv süsteem ja kvaliteedikontroll ning abikõlbmatute kulude määr on marginaalne, saab toetusi edaspidi väljastada ilma täiendava kontrollita. Kontrollid piirduvad harvade kvaliteedikontrollidega. See muudatus ongi hangete tervikteenuse üks keskseid osi ning peegeldab RTK usaldust oma sisemiste protsesside ja töötajate professionaalsuse vastu. 2024. aasta alguses tehtud otsus kaotada majasisene hankekontroll pälvis selle tunnustuse just oma laiaulatusliku mõju tõttu – see kiirendas tööprotsesse, vähendas bürokraatiat ja viis RTK senisest enam usalduspõhiste kontrollide suunas.
Mis on hangete tervikteenus?
Hangete tervikteenus on kahe RTK osakonna – riigihangete osakonna ja toetuste arendamise osakonna – koostöös loodud uuenduslik töökorraldus. Varasemalt tähendas välisrahastusega riigihange seda, et RTK pidanuks läbiviidud hanked ise topelt üle kontrollima, mis tekitas rohkelt infovahetust, dokumentide korduvat esitamist ning suurendas halduskoormust.„Uue tervikteenuse puhul oleme veendunud, et riigihangete osakonna tööprotsess ja sisekontrollimeetmed on kõrgel tasemel,“ ütleb Kati Eller. „See tähendab, et pole enam vajadust lauskontrollideks – teeme pistelisi kontrolle riskianalüüsi alusel ja usaldame oma organisatsiooni sisemisi protsesse.“
Mida see on muutnud?
Muudatus on toonud märkimisväärse ajavõidu. Toetuste korraldamise talituse juhataja Katri Targama toob näite: „2025. aasta esimesel poolaastal viidi RHO poolt läbi 32 hanget, mis olid seotud väljamaksetega.
Kui arvutada, et iga hanke puhul kulus varasema mudeli järgi kõigil osapooltel neli tundi suhtlusele ja kontrollile, siis on see ligi ühe töötaja tööaeg üheksa nädala jooksul – nüüd saame selle aja suunata sisulisse töösse.“ Lisaks on lihtsustunud ka toetuse saaja töö – info liigub nüüd otse kahe RTK osakonna vahel, mitte läbi toetuse saaja. See tähendab vähem edasi-tagasi küsimusi, kiiremat menetlust ja selgemat vastutust.
Vaade tulevikku
Tervikteenus on praegu sisuliselt pilootprojekt RTK sees, kuid tulevikus võiks sama lähenemist rakendada ka muude toetatavate kulude puhul, näiteks personalikulude haldamisel, või pakkuda seda mudelit laiemalt teistele hankijatele.
RTK hangete tervikteenus on hea näide sellest, kuidas sisemiselt hästi korraldatud koostöö aitab hoida kokku väärtuslikku tööaega, vähendada bürokraatiat ja pakkuda paremat teenust. See on uuendus, mis ei paista ehk esmapilgul silma, kuid mille mõju tunnevad kõik – alates toetuse saajatest kuni riigi kui tervikuni välja.
Viimati uuendatud 21.08.2025
