Ümberkorraldused põhinevad Vabariigi Valitsuse kinnitatud riigireformi kaval, mis seab eesmärgiks korraldada riigi ülesannete täitmine tõhusamalt, kvaliteetsemalt, paindlikumalt ning vähema bürokraatia ja kulutustega. Ühiskond areneb era- ja avaliku sektori tihedas koostöös ning Eesti avalik sektor on jõudnud faasi, kus on vaja keskselt oma teenuseid kaasajastada, et need vastaksid klientide tänapäevastele ootustele. Digikanalid ja e-tooted, kiire ja kliendikeskne teenus, kindel kvaliteet – need on märksõnad, millist teenust tänased inimesed soovivad tarbida. Et seda kõike ka avaliku sektori asutuste poolt pakkuda, on ellu kutsutud riigireformi algatus, sest sellised muudatused annavad efekti siis, kui nad on keskselt korraldatud, mõjutades kogu valdkonda. Toetuste valdkonda puudutab riigireform kõige nähtavamalt rakendusüksuste rolli liitmise näol.
Riigi Tugiteenuste Keskuse peadirektori asetäitja Martin Karro sõnul liidetakse riigireformi käigus toetuste valdkonnas rakendusüksuseid, et süsteemi ülevalhoidmise kulud oleksid minimaalsed ning saaksime vabanevat raha kasutada Eesti arengu hüvanguks. „Mida keerulisem ja rohkem killustatud on toetuste rakendusmehhanism, seda kulukam ja aeglasem on toetusrahade kasutuselevõtt ning väiksem struktuuritoetuste positiivne mõju kogu riigile, sest ühtlasi kaasneb oht, et killustatuse tõttu jääb mingi osa Eestile ettenähtud vahenditest kasutamata.“ rõhutas ta.
Rakendussüsteemi lihtsustamiseks on RTK koos Rahandusministeeriumi ja Riigikantseleiga välja töötanud tõhustamiskava, kus RTK roll on protsesside tõhustamine ja standardiseerimine ning ühtsele infosüsteemile üleminek. „See tähendab, et taotleja saab kõik toetused ühest asutusest, ühiste reeglite alusel ning võimalikult väikese bürokraatiaga ja kliendisõbralikult. Peame väga oluliseks toetuste rakendamisel kliendikesksust ja tegeleme teenuste disainiga järjepidevalt. Edust annab tunnistust ka meie klientide pidev rahulolu kasv,“ selgitas Karro liitumiste mõju avaliku sektori toimimisele.
Riigireform praktikas RTK näitel
Riigireformi elluviimise üks oluline tegevus on sarnaste ülesannetega asutuste ja nende teenuste liitmine, et pakkuda kliendile võimalikult ühtlast kõrge kvaliteediga teenust. Eelmisel aastal moodustati riigireformi tulemusel hariduse, noorsootöö ja muu sarnasega tegelevatest sihtasutustest ja keskustest ühtne Haridus- ja Noorteamet.
RTK-sse liitusid selle ameti loomisel SA Archimedes ja SA Innove toetuste rakendusüksused. Liitumise tulemusel vastutab RTK täna kogu struktuurivahendite haridusvaldkonna toetusmeetmete rakendamise eest. Ligi 80% teadusvaldkonna toetustest on samuti, liikumaks toetuse saajate vaatest ühe teenuse akna suunas, RTK rakendada. Kõigist 15 struktuurivahendite rahastusvaldkondadest on alates 1. juunist 2021 ainuisikuliselt RTK rakendamisel 9 . Samuti hakkas RTK pakkuma kõigile konsolideeritud asutustele ühtset arvestusteenust (personali-, palga- ja finantsarvestust).
Erinevate transpordiviisidega tegelevatest eraldi ametkondadest moodustati ühtne Transpordiamet. Kui seni tegeleti transpordi valdkonna toetuste rakendamisega Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis, siis selle aastal 1. aprillil liiguvad needki ülesanded Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Selle aasta suvel, 1. juunil, liitub RTK-ga ka Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) toetuste rakendamise teenus.
TTJA ja RIA toetusteenuse liitumise eest vastutava projektijuhi Triin Tuulase sõnul TTJA toetuste liitumine RTK-ga senistele TTJA kliendile suuri muudatusi kaasa ei too. „See muudab senise TTJA rakendusüksuse protsessi õhemaks ja enam riskide hindamisel põhinevaks. Alates 1. aprillist hakkab suhtlus RTK ja endiste TTJA klientide vahel toimuma ühe kanali kaudu e-toetuse keskkonnas. Seal esitatakse nii aruandeid, makseid kui ka vahetatakse kirju,“ selgitas Tuulas.
„Kogu projekti info hakkab olema ühes kohas, mis tagab hea ülevaate projekti toimingutest ja hetkeseisust nii kliendile kui ka RTK-le,“ lisas Tuulas. „Sarnaselt TTJA-le hakkab RTK teostama kohapealseid kontrolle ning riigihangete korral tagab RTK hankijate eelnõustamise ja põhjaliku riigihangete kontrolli. RTK eesmärk on eri toetusmeetmeid menetleda ühtsetel alustel ning riskipõhiselt. Seeläbi saab kontrolli ulatust ja fookust suunata enam sinna, kus on kõrgemad riskid nii toetuse saajale kui RTK-le. Selline lähenemine vähendab tülikat bürokraatiat nii toetuse saaja kui ametniku jaoks,“ rääkis Triin Tuulas liitumisprojekti kasust toetuse saajale.
