Eesti saab 2021–2027 toetusperioodil Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest 3,37 miljardit eurot ning taaste- ja vastupidavusrahastust veel lisamiljardi, mille ellu rakendamise tähtaeg kukub järgmisel aastal. Iga doonori ootus on, et avalikkuses oleks teada nii rahastusallikas ja selle eesmärgid kui ka tulemused, mida toetusraha eest saavutatud on – see on osa toetuste saamisega võetud kohustusest, mille sihid on kirjas fondide rakenduskavades.
Praeguses geopoliitilises olukorras, kus turvatunne võib olla kõikuma löönud, on olulisem kui varasematel aastatel, et oskame märgata Euroopa Liitu kuulumise väärtuseid ja kõike seda, mida miljardite Eesti majandusse jõudnud eurode abil saavutanud oleme. Kas me mäletame Eestit 2004. aastal? Kindlasti paljud meist juba enam mitte, sest heade asjadega kipub inimene ikka harjuma. Kas me oskaksime fantaseerida, milline oleks tänane Eesti, kui poleks olnud Euroopa tuge, et pääseksime seisakust, mille nõukogude okupatsioon oli meile tõhusalt taganud?
Eurotoetustest ning loodud võimalustest kõneleme me selleks, et me ei unustaks ja et me teaks. Haiglad, koolimajad-lasteaiad; maanteed ja rongid; puhta joogivee ja reoveesüsteemid; tänavavalgustus ja kergliiklusteed; renoveeritud kortermajad ja ressursitõhusamad ettevõtted; ümberõpet saanud töötud, tuge saanud erivajadustega inimesed; haridusprogrammid ja teadusarendus; digitaristu ja -arendused; muuseumid-lossid-külastuskeskused-seikluspargid; muusikafestivalid ja messitoetused; taastatud keskkond ning rajatud matkataristu; paljude Eesti linnade uus linnakeskus ning hoogu saanud väikeettevõtlus… ja nii edasi – see kõik on saanud tuge eurorahast ja palju enamatki, sest üle 40 000 projekti laiahaardelisust ei ole võimalik artiklis terviklikult kokku võtta.
Üldine teadlikkus ja kokkupuuted eurotoetustega
2024. aastal toimunud küsitluse tulemused võrdluses kolme varasema aastaga on välja toodud järgmistes punktides:
- Teadlikkus Euroopa Liidu struktuuritoetustest, sh kokkupuude toetustega, teadlikkus toetusi saavatest valdkondadest ja toetusi vahendavatest asutustest;
- Infovajadus ja teabeallikad – huvi toetuste teemal täiendava teabe saamise vastu, kasutatud ning eelistatud infokanalid;
- Hinnangud mõjule – nii Eesti arengule üldiselt, Eesti majanduse arengule, oma linna või regiooni arengule ning toetuste jagamise läbipaistvusele ja selgusele.
Euroopa Liidu toetuslogo tuntus on püsinud 93%–96% tasemel juba viimased 3 aastat. Nagu aga allolevalt pildilt näha, on üldine teadlikkus kõrgel tasemel, kuid oma piirkonna projektidest on teadmised selgelt vähenenud. Toetatud valdkondadena mainisid vastajad nii spontaanselt kui ka aidatult enim teedevõrku ja transporti (vastavalt 35% ja 82%), spontaanselt seejärel haridust ja teadust (30%) ning põllumajandust/metsandust (28%), aidatuna aga oli teisel positsioonil keskkonnahoid (74%).
Taasterahastut teatakse vähem: Euroopa Liidu taastepaketist NextGeneration EU või taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) on kuulnud 9% (2023: 7%) ning 4% teab ka mõnda projekti Eestis, mis on sellest paketist/taasterahastust toetust saanud. Teadlikkus on keskmisest suurem eestlaste, kõrgema haridustasemega ning sissetulekuga inimeste seas.
Toetuste vahendajaid nimetati spontaanselt enam kui varem (49%→54%). Etteantud nimekirja põhjal oli teadlikkus aga langenud ning võimalik, et teadlikkus oli langenud seetõttu, et 2024. aasta algul sulgus 2014–2020 perioodi rahastus ning järgmisest ei olnud veel liiga palju võimalusi avanenud ega ka tulemusi tulnud
ehk et kokkupuuteid toetuseid jagavate asutustega varasemast vähem. EASi ja KredExi järglast EIS-i teadis 53% (2023: 66%), KIK-i 42% (2023: 48%) ja Riigi Tugiteenuste Keskust 27% (2023: 33%). See tähendab, et kui me tahame, et inimesed leiaksid neile mõeldud toetusvõimalused lihtsamalt üles, siis peaksime teadlikkust ka oma toetuseid vahendavatest asutustest senisest veidike enam reklaamima.
Mis kanalitest saadakse ja oodatakse infot?
Eurotoetuste kohta sooviks senisest enam infot 54% Eesti elanikest, üle 50% on see tase püsinud viimased neli aastat ja tegi Venemaa algatatud täiemahulise sõja algusaastal hüppe 61%-ni. Huvi tuntakse erinevate valdkondade toetuste vastu, kuid kõige enam vajatakse üldist teavet toetuste taotlemise ja võimaluste kohta (22%). Sellepärast on oluline, et suudaksime inimestele aegsasti pakkuda lihtsat ja arusaadavat infot voorude avanemise ja uute toetusvõimaluste kohta ning protsesse piisavalt ette prognoosida, et potentsiaalsete taotlejate hulk oleks võimalikult suur ja kõik kulgeks ladusalt. Samuti, et suunaksime senisest enam inimesi oma kodulehtedele üldteabe ning ka abistava infoni.
Infot saadakse kõige sagedamini televisioonist (39%), üleriigilistest ajalehtedest (27%), raadiost (25%) ja sotsiaalmeediast (24%) ning ka tulevikus eelistatakse infot saada üldjoontes samadest kanalitest. Suurenenud on huvi aga info saamise osas sotsiaalmeedias Instagrami ja Youtube´i vahendusel, Facebook kaotab kanalina osatähtsust ja Instagram kasvatab. Enim eristab infokanalite senist kasutust ja edasisi eelistusi vanus ja rahvus: traditsiooniliste meediakanalite (TV, print, raadio) kasutamine ja eelistus on kõrgem eestlaste seas ning kasvab vanusega (kõrgeim vanuserühmas 65–74); sotsiaalmeedia kasutus ja eelistus on suurem nooremate seas (vanuses 18–23 eelistaks 50% saada infot just sealt) ning mitte-eestlaste seas.
Hinnangud eurotoetuste mõjule ja läbipaistvusele
Valdavalt on hinnangud eurotoetuste mõjule positiivsed, kuid aastaga siiski langenud – positiivset mõju Eesti majanduse arengule näeb 72% (2023: 81%), Eesti arengule üldiselt 76% (2023: 83%) ning oma linna/regiooni arengule 86% (2023: 89%). Keskmisest sagedamini hindavad eurotoetuste mõju Eesti majanduse või Eesti üldisele arengule positiivseks eestlased, kõrgema haridustaseme ja sissetulekuga inimesed.
Eurotoetuste planeerimise ja jagamise läbipaistvuse ja selguse osas ollakse oluliselt kriitilisemad – eurotoetustest kuulnud elanikest vaid 23% peab eurotoetuste planeerimist ja jagamist Eestis läbipaistvaks ja selgeks. Aastaga on kriitilisus kasvanud, 2023. aastal oli vastav näitaja 31%. Läbipaistvaks ja selgeks peavad toetuste jagamist keskmisest sagedamini mehed, 18–34-aastased, eesti rahvusest, kõrghariduse või kõrgema sissetulekuga vastajad. Negatiivse hinnangu andsid toetuse jagamise läbipaistvusele keskmisest sagedamini 65–74-aastased ning muust rahvusest elanikud.
Peamiselt ja kasvavalt põhjendatakse kriitikat info puudumisega (27% →34%), aga ka väidetava korruptsiooni, tavainimesele keerulisuse ning üldise ebaotstarbeka kasutamisega, avatud vastustest peegeldus esimest korda, et tagasinõuded tekitasid umbusku eurotoetustesse.
Läbipaistvuse suurendamise nimel on RTK ette võtnud juba mitmeid samme – info saab RTK kodulehelt kätte iga soovija, kel huvi teada saada, kuhu euroraha kulub, milliseid eesmärke selle abil ellu viiakse, milliseid projekte eri valdkondades toetatud on ja kes on toetust saanud. Andmed uuenevad igal ööl ning oleme pööranud tähelepanu visuaalide lihtsusele, et ülevaade oleks arusaadav nii valdkonna eksperdile kui ka tavakodanikule. Pikemalt kirjutas uues lahendusest eelmises uudiskirjas Urmo Merila ning siis ei olnud meil 2024. aasta avaliku arvamuse uuringu tulemused veel teada.
Seda võimalust, et igal ühel on võimalik näha, kuhu euroraha läheb, oleme kajastanud nii Delfis kui ka järjepidevalt sotsiaalmeedias – oluline on pakkuda kõigile huvilistele korrektsete andmetega võimalus euroraha kasutamise edenemisse pilku heita.
Rohkem tähelepanu noortele
2023. aasta puhul oli rõõm näha, et 18–24-aastaste noorte seas oli teadlikkus Euroopa Liidu kaasrahastatud piirkondlikest projektidest teinud võrreldes 2022. aastaga 10% hüppe: 33% à 43%. Ilmselt aitas sellele märgatavalt kaasa Arija Helmvee ehk Tiktokis tuntud kui Roosabanaanike´se 2022. aasta kampaaniasse kaasamine, kus tutvustasime tema abil eurotoetustest ellu viidud projekte. 2024. aastal oli protsent kukkunud ja see on kahtlemata mõtlemise koht, kuidas kõnetada noori, tutvustada neile nii Euroopa väärtusruumi kui kõike seda, mida tänu Euroopasse kuulumisele igapäevaseks peame – puudub neil ju mälestus nõukogude ajast täielikult.
See tähendab ainult üht – selleks, et ajalugu teada ja osata ka ohte märgata, tuleb rääkida, harida, infot pakkuda – noortele sobivates kanalites ja vormides, kaasates neid ja kuulates neid. Ida-Virumaa noori kaasas Rahandusministeerium mullu lugude rääkimisega Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) tutvustamiseks. Kui algselt oldi kogu piirkonnas ÕÜFi suhtes skeptilised, siis lihtne info andmise viis ja koondamine spetsiaalsele veebilehele https://idavirufond.ee/ parandas olukorda.
Tänavu tähistame koostöös Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Riigikantselei, Välisministeeriumi ja teiste partneritega Euroopa päeva asemel erinevate tegevustega Euroopa nädalat. See tähendab, et pikime erinevaid EL-iga seotud tegevusi kalendritesse perioodile 05.-09.05. Sellega seoses ootavad ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajad erinevaid Euroopa Liidu teemadel peetavaid loenguid koolidesse ning ka RTK-st on 11 inimest avaldanud valmisolekut õpilastele kõnelema minna.
Euroopa päeval ehk 9. mail korraldame koostöös ülalnimetatud partneritega Euroopa päeva kontserdid nii Tallinnas kui Narvas, kust samas ei puudu ka sisuline info ja meelelahutuslikud tegevused eurotoetuste loodavate võimaluste kohta. Eelmise aasta videokokkuvõtet kordaläinud sündmusest näed siit. Esinejad on muidugi valitud nõnda, et kõnetaksid nii vanemat publikut kui ka pakuksid noortele praeguse aja kuumimaid artiste. Euroopa päeva tähistav bränding on saanud uue hingamise tänu Riigikantselei eestvedamisele ning on senisest vähem ametlikum ja rohkem kevadiselt rõõmus. Euroopasse kuulumine ja väärtusruumi jagamine on väärt rõõmsat tähistamist!
Kõike eelnevat kokku võttes – me peame uuringutest tegema järeldusi ja hoidma silma peal, et nii doonorite ootused oleks täidetud kui ka meie Eesti väärtusruum oleks euroopalik, ühtehoidev ning vaba ja demokraatlik. Kõik asutused, kes tegelevad Euroopa teemadega, toetusmeetmete väljatöötamise ja ka võimaluste selgitamise ja infopakkumisega, saavad anda panuse, et meie inimesed ei libiseks skeptitsismi, justkui tähendaks euroopalik bürokraatiat ja keerukust, läbipaistmatust ja usaldamatust. Meie endi kätes on kujundada hoiakuid ja see töö peab olema järjepidev ning pakutav info võimalikult lihtne ning arusaadav. Ärgem unustagem rahanumbrite kõrval rääkida tulemustest ja mõjust!
Jõudu tööle, uus avaliku arvamuse uuring viiakse läbi juba 12. –26. oktoobril 2025.
Kõigi varasemate aastate avaliku arvamuse uuringud leiad RTK kodulehelt.
Viimati uuendatud 25.03.2025
