Miks on väärtuspõhised riigihanked riigile olulised ja mida maksumaksja sellest võidab? 

„Väärtuspõhistest riigihangetest rääkides peame silmas eelkõige neid riigihankeid, kus hankelepingu eseme piiritlemisel ja pakkumuste võrdlemisel võetakse arvesse teisi olulisi väärtuseid- näiteks toote või teenuse kvaliteeti, nende jätkusuutlikkust, sotsiaalse vastutuse põhimõtet ja innovatsiooni,“ selgitab Eller.

Samuti on väärtuspõhiste riigihangete puhul arvestatud riigi julgeolekuhuvidega ning tagatud õiglane, läbipaistev ja mõistlik menetlus. „Selline lähenemine võimaldab riigiasutustel valida hankelepingutes mitte ainult odavaima, vaid ka parima üldise lahenduse, mis vastab ühiskonna vajadustele ja eesmärkidele“, räägib Eller ja märgib, et tegelikult pole riigihangete seadus kunagi madalaima hinnaga pakkumuste eelistamist soodustanud. „Juba eelmine, 2017 aastani kehtinud seadus suunas hankijaid eelistama majanduslikult soodsaimaid, mitte pelgalt odavaimaid pakkumusi. Praegu kehtiva seaduse järgi võib hankija majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamisel arvestada ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui hankija jaoks sõltub pakkumuse majanduslik soodsus ainult pakkumuse hinnast või kulust ja kõik muud tulevase hankelepingu tingimused, sealhulgas hankelepingu esemega seotud kriteeriumid, on riigihanke alusdokumentides ammendavalt kindlaks määratud. Seega suunab seadus üsna selgelt hankijaid selles suunas, et hinnata ka muid aspekte peale hinna.“

RTK on Vabariigi Valitsuse  poolt määratud keskne hankija, korraldades enam kui 130 asutuse riigihanked, mistõttu on suurem osa valitsusasutuste riigihangete igapäevasest elluviimisest koondunud tänaseks  RTKsse. „Meie ülesanne on toetada rakenduspraktikaga Rahandusministeeriumi, kelle kujundada on Eestis riigihangete poliitika ja riigihangete seaduse rakendamine. Samuti oleme eeskujuks teistele riigiasutustele ja erasektorile, aidates ellu viia riigihangete strateegilisi eesmärke, mistap saame riigis väärtuspõhiste riigihangete eestvedamisel kanda suunanäitaja rolli,“ märkis Eller.

„RTK hangete läbiviimise praktikas oleme teadlikult enim edendanud ja kasutusele võtnud keskkonnahoiu ja sotsiaalse innovatsiooni aspekte“, selgitab Eller. „Keskkonnahoidlike riigihangete eesmärk on minimeerida riigihanke objektiks olevate asjade, teenuste ja ehitustööde keskkonnamõju ning eelistada keskkonnale vähem koormvaid lahendusi. Sotsiaalsed riigihanked aitavad sekundaarse eesmärgina mõjutada turgu arvestama enam ligipääsetavuse, soolise võrdsuse, tööõiguse ja muude ühiskondlikult oluliste aspektidega. Innovatsioonihangete eesmärgiks on muuta riiki targemaks tellijaks ja võimaldada pakkujatel pakkuda uusi lahendusi.“

Avalik sektor ostab Eestis riigihangete kaudu igal aastal umbes viie miljardi euro eest asju, tellib teenuseid ja ehitustöid, mistõttu on riigihangete suur ostujõud riigile kahtlemata heaks töövahendiks strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. „Olles väga suur tellija, on avalikult sektoril oluline mõju kogu turuolukorrale meie riigis. Kui avalik sektor tellijana annab hangete tingimusi kirjeldades selge suunise, et avalikku raha kulutatakse vaid neile asjadele, teenustele ja ehitustöödele, mis arvestavad riigihangete strateegiliste põhimõtetega, saab seeläbi ettevõtjaid suunata neile ootustele vastama. Konkurentsis püsimiseks panustavad ettevõtted üha rohkem nende väärtuste järgimisse ja loovad seeläbi väärtust kogu ühiskonnale. Ehkki see võib kodanikule tunduda esmapilgul väga kauge, siis tegelikult osutab avalik sektor ka ise kodanikele seeläbi paremaid teenuseid“, lisab Kati Eller lõpetuseks.