Meede: Reformide ettevalmistamise rahastu TSI (Technical Support Instrument)

Mis on reformide ettevalmistamise rahastu TSI?

TSI ehk reformide ettevalmistamise rahastu, on jätk olemasolevale 2017 – 2020 aasta struktuurireformi tugiprogrammile SRSP. TSI kogueelarve liikmesriikidele perioodil 2021- 2027 on 864,4 miljonit eurot.

Reformide rahastu TSI on osa mitmeaastasest finantsraamistikust (MFF) 2021- 2027 ja Euroopa taaskäivitamise rahastust (RRF)

2020.aastal sai struktuurireformi tugiteenistus (SRSS) Komisjoni sõltumatu peadirektoraat nimeks DG REFORM ja 2025. aastast kannab nime SG REFORM.  

Tehnilise toe rahastamisinstrumendiga soovitakse liikmesriikidele pakkuda rätseplahendusena ekspertteadmisi, et suurendada riikide institutsionaalset ja administratiivset võimekust, töötades välja ja rakendades kestvat majanduse kasvu edendavaid reforme. 

Meetme kohaldamisala hõlmab erinevaid poliitikavaldkondi, sealhulgas valdkonnad, mis on seotud avaliku sektori finantsjuhtimise ja varade valitsemise, institutsiooniliste ja haldusreformide, ettevõtluskeskkonna, toote-, teenuse- ja tööturgude, hariduse ja koolituse, kestliku arengu, rahvatervise, hariduse ja finantssektoriga. Erilist tähelepanu pööratakse meetmetele, mis soodustavad rohe- ja digipööret.

Euroopa poolaasta raames antud poliitikasuunistest lähtuvalt pakub TSI tuge ja soodustab riigipõhiste soovituste (CSR) ja riiklike reformide elluviimise rakendamist. TSI pakub asjakohast täiendust ja lisaväärtust liidu eri valdkondlikest programmidest juba antavale abile ja meetmetele.

Keda oodatakse kandideerima?

Meetme vooru on oodatud kandideerima eelkõige ministeeriumid ja ministeeriumide hallatavad asutused (Eesti Vabariigi avaliku halduse asutused, valitsuse poliitika väljatöötamist toetavad ja täidesaatmist koordineerivad institutsioonid).

TSI liikmesriigi kaasrahastust ei nõua.

TSI projektide puhul on oluline silmas pidada riiklike prioriteetide ja komisjoni poolt liikmesriigile antud riigipõhiseid soovitusi (CSR).

TSI toetusvaldkonnad:

• riigivalitsemine ja avalik haldus;
• Maksutulude haldamine ja avaliku sektori finantsjuhtimine;
• majanduskasv ja ettevõtluskeskkond;
• tööturg, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused;
• finantssektor ja kapitalile juurdepääs.

Loetelu ei ole lõplik.

Toetatavad tegevused:

a) strateegiate ja reformitegevuskavade koostamist

b) ekspertide lühi- või pikaajaline kaasamine

c) institutsioonilise, haldus- või valdkondliku suutlikkuse suurendamine ja sellega seotud toetusmeetmed kõikidel valitsustasanditel, eelkõige:

• seminarid, konverentsid ja õpikojad; 
• töövisiidid asjaomastesse liikmesriikidesse või kolmandatesse riikidesse, et võimaldada ametnikel omandada või täiendada oskusteavet või teadmisi asjakohastes küsimustes; 
• koolitustegevus ja internetipõhiste või muude koolitusmoodulite väljatöötamine, et toetada asjaomaste reformidega seotud vajalikke kutseoskusi ja teadmisi;

d) andmete ja statistika kogumine, ühiste metoodikate ning näitajate ja võrdlusnäitajate väljatöötamine

e) kohaliku tegevustoetuse korraldamine näiteks varjupaiga, rände ja piirikontrolli valdkondades;

f) IT-suutlikkuse suurendamine (nt suurte andmehulkade töötlemine, andmekaitse, andmehaldus, riskianalüüs, rakendamise kavandamine, tarkvara arendus jt ), sealhulgas asjaomaste reformide elluviimiseks vajaliku IT-taristu (tööriistade) ja rakenduste väljatöötamis-, hooldus-, käitamis- ja kvaliteedikontrollialane oskusteave, küberjulgeolek ning avalike teenuste digitaliseerimisele suunatud programmide alane oskusteave;

g) uuringud, teadusuuringud, analüüsid ja küsitlused, hindamised ja mõjuhindamised ning suuniste, aruannete ja õppematerjalide väljatöötamine ja avaldamine;

h) teabevahetusprojektid õppimiseks, sealhulgas e-õppeks, koostööks, teadlikkuse suurendamiseks, teabe levitamisega seotud tegevusteks ja heade tavade vahetamiseks; teadlikkuse suurendamise ja teabekampaaniate, meediakampaaniate ja ürituste korraldamine, sealhulgas organisatsioonide teabevahetus ja, kui see on asjakohane, teabevahetus sotsiaalvõrgustikes;

i)  materjalide koostamine ja avaldamine nii teabe kui ka rahastu raames antud TSI tulemuste levitamiseks, sealhulgas süsteemide ja töövahendite väljatöötamise, käitamise ja hoolduse kaudu, kasutades info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.

J) muu asjakohane tegevus, mis toetab meetme eri ja üldeesmärgi saavutamist

Kaupade, seadmete ostmist ei rahastata. Samas pilootlahendused, prototüübi arendus (proof of concept, artificial intelligence) on üldiselt lubatud.

Komisjon kaasab võimalike partneritena:

• Rahvusvahelised organisatsioonid, nt Maailmapank (WB), IMF, OECD, EBRD, EIB jt.
• Erasektori partnerid, sh konsultatsioonifirmad (PWC,EY) jt.
• Riigisektori partnerid, sh ülikoolid, teadusasutused jt. 
• Komisjoni enda eksperdid. 

Läbivad TSI taotluse hindamispõhimõtted

Voor koosneb kahest etapist: ideekorja ja taotluste hindamine.

Hindamiskriteeriumite ingliskeelsed slaidid

• Hindamiskriteeriumid on antud ja kirjeldatud maksimum, miinimum ja keskmine skaalal. Hindamiskriteeriume on kokku 4 (Reformimõõde ja mõju, Euroopa Liidu abi vajadus, projekti teostatavus, Euroopa Liidu õigus)
• Taotluse tekst võimaldab hindamiseks vajalike seoste loomist ja hindamiseks vajalike järelduste tegemist.
• Hindamistulemi lävend on vähemalt 40 punkti

Lävend tähendab seda, et projektitaotlust punktisummaga alla 40 punkti siseriikliku vooru pingereas Euroopa Komisjonile ei esitata.

TSI hindamiskriteeriumid

1.    Reformimõõde ja mõju 

Maksimum: 40 punkti -  suurepärane 

• Projekt panustab olulisel määral strateegia „Eesti 2035“ loetletud vajalike muutuste ellukutsumisse, pidades silmas Eesti 2035 aluspõhimõtteid ja sihte. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid avaneb uues vahekaardis
• Projekt panustab valdkonna arengukava eesmärkidesse ja näitajatesse ning tegevus sisaldub ka VV tegevusprogrammis. (Vvtp)
  https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/arengukavad/kehtivad-arengukava avaneb uues vahekaardis
  https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/tegevuskava avaneb uues vahekaardis
   
• Lisaks aitab projekt kaasa horisontaalsete põhimõtete hoidmisele, vastavad tegevused on nimetatud. 
  https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/materjalid avaneb uues vahekaardis
• Seosed on selged, projekt mõjutab laia sihtgruppi ning võimaldab kutsuda esile olulise muutuse ühiskonnas. 
• Pikas perspektiivis võimaldab projekt tõsta riigivalitsemise mõjusust.

*Taotluse tekst võimaldab hindamiseks vajalike seoste loomist ja hindamiseks vajalike järelduste tegemist.
30 p -  keskmisest natuke parem 
20 p  – keskmine 
10 p - keskmisest natuke halvem 

Miinimum: 0 punkti 

• Projekti panus strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete toetamisse ja sihtide saavutamisse on marginaalne. 
• Samuti marginaalseks jääb panus valdkonna arengukava eesmärkide ja näitajate saavutamisse. 
• Projektis toodud tegevused ei sisaldu VV tegevuskavas ning nende panus horisontaalsete põhimõtete rakendamisse on väike. Projekt ei mõjuta riigivalitsemise tõhusust. 

Hindamise punktiskaala vahemik on miinimum 0 - maksimum 40. Astmete vahemik 0, 10,20,30 30,40

2.    Euroopa Liidu abi vajadus

Maksimum: 15 punkti 
Projekti eesmärkide saavutamiseks planeeritav välisabi on vajalik ja õigustatud, näiteks on vajalik unikaalne teadmine, võimestamine jm.

Probleemikirjeldus sisaldab piisavalt informatsiooni selle vajaduse hindamiseks. 
Väliseksperdi kaasamine annab selget olulist lisandväärtust, mida siseriikliku ekspertiisi kaasamine ei võimalda.

Keskmine: 5 punkti 
Projekti eesmärkide saavutamiseks planeeritav välisabi võib osutuda vajalikuks ja õigustatuks, kuid probleemikirjeldus ei sisalda piisavalt informatsiooni selle vajaduse terviklikuks hindamiseks. Väliseksperdi kaasamise olulisus ja lisandväärtus võib osutuda vajalikuks.

Miinimum: 0 punkti
Puuduvad veenvad, argumenteeritud tõendid selle kohta, et välisabi kaasamine annaks parema tulemuse kui siseriikliku ekspertiisi kasutamine.Punktiskaala hindamisvahemik miinimum 0- maksimum 15. Astmete vahemik 0, 5, 15

3.    Projekti teostatavus

Maksimum 30 punkti – suurepärane 

• Projektis pakutud tegevused on valitsemisalas läbi räägitud. Allasutuse esitatud taotluse juurde on olemas ministeeriumi poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgelt väljendatud heakskiit tegevuste algatamisele.
• Taotlejal on suutlikkus projekti ellu viia (kvalifikatsioon, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused) ja kõigi asjakohaste osapooltega on läbi räägitud ning läbirääkimiste tulemus on selgelt kajastatud. 
• Sihtrühm tajub projekti vajadust.
• Projektis ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada planeeritud väljundid ja tulemused lühi ja keskpikas perspektiivis, nende sidusus eesmärkide ning mõjuga on arusaadav, eelarves sisalduvad kuluread, tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid. 
• Projekti tulemused on jätkusuutlikud, edasine väljundite kasutamine ja tulemuste hoidmine või uuendamine on läbi mõeldud ja kirjeldatud.
  20 punkti -  keskmisest natuke parem 
  15 punkti  - keskmine 
  5 punkti - keskmisest natuke halvem 

Miinimum 0 punkti: 

• Projekti probleemipüstitus, vajadus, kriitilisus ning sihtrühma vajaduste adresseerimine on ebaselged.
• Tegemist on kitsalt ühe asutuse prioriteediga.
• Projekti kaasatud (või projekti elluviimiseks planeeritud isikute kvalifikatsioon, organisatsioonilised ja tehnilised võimekused ei anna kindlust, et projekti tegevused viiakse ellu kokkulepitud ulatuses ja ajakavas. 
• Puuduvad seosed väljundite ja tulemuste vahel, ehk puudub kindlus, et planeeritud tegevustega on võimalik kavandatud tulemused saavutada.
• Puuduvad veenvad tõendid, et seotud osapooli oleks kaasatud ja rollid ning vastused jaotatud ja kokkulepitud.
• Esitatud kujul projekti eelarve ei anna kindlust, et projekti elluviimine on realistlik.

Hindamise punktiskaala vahemik miinimum 0 - maksimum 30. Astmete vahemik 0, 5, 15, 20, 30.

4.    Euroopa Liidu õigus

Maksimaalselt: 15 punkti 

• Taotlus panustab vähemalt ühte hindamiskriteeriumi elementi – 1) direktiivi ülevõtmine; 2) taastekavas planeeritud tegevuste toetamine või 3) riigipõhiste soovituste adresseerimine. 
• On selge konkreetne lähenemine ja esitatud info põhjal on võimalik hinnata nii panustamise ulatust kui valitud lähenemise realistlikkust.

15 punkti – panustab vähemalt ühte hindamisktriteeriumi elementi

Minimaalselt: 0 punkti

• Taotlus ei sisalda ühtki kriteeriumit või puuduvad veenvad tõendid märgitud panustamise kohta.

0 punkti- ei panusta ühtegi hindamiskriteeriumi elementi. 

Hindamise punktiskaala vahemik miinimum 0  või maksimum 15. 

Esitamine:

Tähtaegselt esitatud projekte hindab hindamiskomisjon (RK ja RM). Mõlemad ekspertgrupid esitavad omapoolsed ettepanekud, millest lähtuvalt moodustub koondpingerida aritmeetilise keskmise alusel (väikseim koondsumma = kõrgeim positsioon).

1. Valitakse välja projektid Komisjonile esitamiseks ning selgub projektide prioriteetsuse järjekord. 
2. Otsustatakse, millised projekte ei esitata Komisjonile. 

Prioriseerimise alused:

• Projekti kooskõla TSI eesmärkide ja toetatavate meetmetega, Euroopa lisaväärtusega;
• Projekti kooskõla Eesti 2035 arengustrateegia, arengukavade, riigipõhiste soovitustega jne;
• Probleemi/teemaolulisus, kiireloomulisus, kriitilisus(sh valdkonna ja Eesti kontekstis);
• Projekti taotluses kirjeldatud lahendus, sh tegevused, väljundid, tulemused, eelarve, taotleja võimekus projekt edukalt ellu viia
• Projekt peab olema riikliku reformi mõõtu;
• Projekti tegevused peavad olema selged, loogilise ülesehituse ja selge fookusega;
• Projekt peab olema läbiräägitud selle valdkonna/haldusala esindajatega, keda see otseselt puudutab;
• Oluline on taotleja/elluviija motivatsioon;
• Oluline on vältida dubleerimist teiste sarnaste protsessidega, samas sünergia teiste projektidega on teretulnud;
• Teretulnud on varasemate edukate algatuste jätkuprojektid.

TSI 2027 taotlusvooru kohta saab lähemalt lugeda lehe allosas Taotlemine ja kontakt

TSI 2026 taotlusvooru tulemuste kohta saab lähemalt lugeda SIIT

Olete oodatud TSI 2025 taotlusvooru tutvustavale avaüritusele, mis toimub 11. juunil 2024 ministeeriumide ühishoones, Suur-Ameerika 1, ruum Lõhmus/Pärn. 

Üritus on mõeldud eelkõige avalikule sektorile, sh juhtidele, valdkonna ekspertidele ja praktikutele, kes viivad läbi reformialgatusi oma valdkonnas ja puutuvad kokku taotluse koostamisega ja elluviimisega. 

Avaürituse ettekanded

• Päevakava:

TSI 2025 roll-out seminar program  June 11, 2024
Estonian time (EET)
Location: Joint Building of Ministries, Suur-Ameerika 1, rooms Lõhmus/Pärn, Kuusk
Moderator of the day – Mr Urmo Merila, State Shared Service Centre

09.00-9.30    Gathering and tea/coffee
    
9.30-09.45    Opening remarks & Key notes

• Mr Urmo Merila, Deputy Director General of the State Shared Service
• Mr Dmitri Burnashev, Deputy Strategy Director, Government Office of Estonia
• Ms Natalie Berger, Director for Support to Member State Reforms at DG REFORM  

 
09.45-10.15     Estonian priorities  & Challenges

• Ms Birgit Lüüs-Jakobs, Adviser, Government Office of Estonia
• Ms Evelyn Liivamägi, Deputy Secretary-General for Financial and Tax Policy, Ministry of Finance
• Ms Merilin Truuväärt, Head of Public Administration and Public Service Department, Area of Public Governance Policy, Ministry of Finance.
• Q&A  

    
10.15-10.55    Presentation of the Technical Support Instrument (TSI) 2025

• Ms Natalie Berger, Director for Support to Member State reforms at DG REFORM
• Ms Milena Raykovska, Deputy Head of Sustainable Growth and Business Environment Unit, DG Reform
• Q&A

    
10.55-11.15  Supporting public sector innovation in Estonia

• Mr Aivar Hiio, Project manager of the Public Sector Innovation Fund, Government Office of Estonia
• Q&A  

    
11.15- 11.50    Practical session

• Introduction of project idea in terms of the TSI 2025, „Promoting International Start-Ups and Scale-ups in Estonia“, Mr Henrik Kutberg , Innovation and Technology Department, Ministry of Economic Affairs and Communications.
   
• Feedback on Estonian project:“ Promoting the Uptake of Strategic Public Procurement in Estonia through Professionalising the Public Procurement Workforce, Ms Karoli Niilus, Adviser, Ministy of Finance.  
  https://www.oecd.org/gov/public-procurement/country-projects/strategic-procurement-estonia/  avaneb uues vahekaardis
   
• National evaluation and project selection criterias. Ms Miryam Vahtra, Adviser, Ministy of Finance
   
• National timeline. Ms Lagle Kuusing, Coordinator, State Shared Service Centre  

Q&A  
    
11.50     Closing remarks & End of the first part of the day
    
12.00-17.00    High level bilateral meetings with Ministries

• 12.00 -13.00 Lunch with Mr Urmo Merila, Deputy Director General of the State Shared Service Centre and Ms Merilin Truuväärt, Head of Public Administration and Public Service Department, Ministry of Finance  
   
• 13.15-14.00 meeting in the Government Office with the Ms Mari-Liis Sööt, Strategy Director of Government Office
   
• 14.15- 15.00 meeting in the Ministry of Regional Affairs and Agriculture with Mr Tõnis Tänav, Deputy Secretary-General for Innovation and Strategy of the Ministry of Regional Affairs and Agriculture
   
• 15.00-15.45 meeting in the Joint Building of Ministries, Ms Evelyn Liivamägi, Deputy Secretary-General for Financial and Tax Policy, Ministry of Finance
   
• 16.00 – 17.00 Meeting in the Ministry of Defence with the Ms Tiina Uudeberg, Undersecretary for Defence Planning
   
• Meeting with the Head of EC Rep, Ms Vivian Loonela    

• TSI 2025 (Technical Support Instruments) vooru siseriiklik ajakava 2024

•    T 11.06.2024 -  TSI 2025 tutvustav roll-out avaüritus Tallinnas ministeeriumide ühishoones. 
Euroopa Komisjoni visiit, DG Reform esindajate poolne uue vooru tutvustus ja kohtumised ministeeriumides.

• 12.06- 06.09.24 taotlusideede ettevalmistamine
   
• E 09.09.24 – TSI ideetaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK)

Taotlused palun täita ja esitada eesti- või ingliskeelsena TSI Reform taotlusvormil. 
Ideede etapis toimub eelnõustamine. Tagasisidena lähevad vaid parendusettepanekud. Eelnõustamine on vabatahtlik. Ideede etapis taotlusi ei hinnata ega lükata tagasi vaid on soovituste saamiseks. Ideevooru taotluse esitamine on vabatahtlik kuid soovitatav. Taotluse võib esitada ka otse lõppvooru,  sel juhul palume võimalusel RTK-le teada anda, et projektitaotlus esitatakse lõppvooru 

• N 13.09.24 – idee briefing, ehk vabatahtlik võimalus kell 9.30.00-12.00 lühidalt oma ideetaotlust (veebis) hindamiskomisjonile tutvustada (5-6min)
• E 11.09.24 –R 20.09.24  – projektiideedega tutvumine hindamiskomisjoni  poolt (Riigikantselei ja Rahandusministeerium) soovituste saamiseks.
• T 24.09.24 projektide ideede vahehindamise tagasiside taotlejatele (RTK)
• T 24.09.24 – R 18.10.24  –  taotluste vormimise ja korrigeerimise aeg.
• R 18.10.24  – täiendatud valmis projektitaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Taotlusvormid esitatakse koos lisadega ja ingliskeelsena e-posti teel või mitme riigi ühistaotluse täitmine läbi komisjoni portaali täites taotlusvormil oma osa.
• E 21.10 – R 25.10.24 – projektide hindamine ja prioriseerimine hindamiskomisjoni poolt.

Lõplike projektide esitamise punane joon on E 21.10.24, st peale seda kuupäeva enam ühtki uut taotlust  vastu ei võeta.

• T 29.10.24 –  projektide hindamistulem ja koondtabel prioriteetsuse järjekorras saadetakse taotlejatele ja TSI Reformile.
• K 30.10- 31.10.2024 – RTK sisestab taotlused  TSI infosüsteemi ja esitab DG Reform-ile otsuste tegemiseks
• Detsembri keskel teeb DG Reform liikmesriikidele teatavaks rahastusotsused. 

Taotlusvoorust ja üldine taotlusvorm
 

Kavandatud 2025. aasta flagship projektid (15 tk +üldine vorm) on valitud selle alusel, et need on suures osas vajalikud kõikides liikmesriikides ja on seotud ELi peamiste prioriteetidega. Eesmärk on toetada liikmesriike majanduskasvu suurendavate reformide elluviimisel.

•    ComPAct - Pillar I - Skills for public administration systems avaneb uues vahekaardis
•    ComPAct - Pillar II - Capacity for Europe's Digital Decade avaneb uues vahekaardis
•    ComPAct - Pillar III - Greening Public Administration avaneb uues vahekaardis
•    Economic Security in Technologies and Resources (ESTER) avaneb uues vahekaardis
•    Innovative Public Financial Management avaneb uues vahekaardis
•    EU Health Hub – Investing in Resilient Health System avaneb uues vahekaardis
•    EU Supervisory Digital Finance Academy avaneb uues vahekaardis
•    Improving Sustainability Reporting for Businesses avaneb uues vahekaardis
•    Making Energy Systems Fit for the Green and Digital Transition avaneb uues vahekaardis
•    PACE - Public Administration Cooperation Exchange avaneb uues vahekaardis
•    Simplifying Revenue Administration for Businesses avaneb uues vahekaardis
•    Single Market and Competitiveness avaneb uues vahekaardis
•    Support implementation of the Migration and Asylum Pact avaneb uues vahekaardis
•    Supporting the Resilience of Natural Resources avaneb uues vahekaardis
•    Addressing Demographic Change Through Reforms avaneb uues vahekaardis

Temaatilised taotlusvormid (flagships) allalaadimiseks
 

TSI-st lähemalt avaneb uues vahekaardis

SRSP-TSI Eesti projektide kokkuvõte 2017-2024 avaneb uues vahekaardis

SRSP-TSI projektid aastate ja liikmesriikide ülevaates avaneb uues vahekaardis

 

TSI 2024 taotlusvoor 

05.09.2023 TSI 2024 avaseminari slaidid 

Siseriiklik hindamistulem

Lõppvooru esitati RTK-le kokku 15 taotlust, indikatiivne eelarve kokku 7,5 mln eurot.

Hindamiskriteeriumidest lähtuvalt on maksimaalne punktide summa 100, minimaalne, ehk hindamislävend on 40, alla lävendi taotlustele lisatakse märge“ ei toeta“, üle lävendi lisatakse märge „supported“.  

Siseriiklik hindamiskomisjon (Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei valdkondlikud eksperdid), on 15 taotlustega tutvunud, kriteeriumidest lähtuvalt hinnanud ning prioriseerinud. 
Hinnati:

• projekti reformimõõdet ja mõju (max 40p); 
• EL abi vajadust(max15p); 
• projekti teostatavust(max30p); 
• seoseid Euroopa Liidu õigusest lähtuvalt(max15p), 

sealhulgas:

• projekti kooskõla meetme eesmärkide ja toetatavate tegevustega;
• probleemi/teema  olulisust, kiireloomulisust, kriitilisust (sh valdkonna ja Eesti kontekstis);
• projekti taotluses kirjeldatud lahendusi, sh tegevusi, väljundeid, tulemusi, eelarvet, taotleja võimekust projekt edukalt ellu viia
• projekti kooskõla arengukavade, Eesti 2035 strateegiaga, riigipõhiste soovitustega (CSRs) jne. 

31.10.23 esitas Riigi Tugiteenuste Keskus (TSI meedet koordineeriv asutus Eestis) taotlused tabelis toodud järjestuses TSI Reformile. 

Orienteeruvalt detsembri keskpaigas teeb TSI Reform teatavaks rahastuseks välja valitud projektid, komisjoni poolt välja valitud taotluste kontaktidega võtab DG Reform ise ühendust. 
Sel aastal jaotub siseriiklik taotluste prioriteetsus Eesti taotluste ja mitme riigi ühistaotluste lõikes: 
Täisversiooni vaatamiseks vajuta pildile või SIIA

avaneb uues vahekaardis

TSI (Technical Support Instruments) vooru siseriiklik AJAKAVA  2023 - 2024

• T 05.09.2023 – TSI 2024 roll-out avaseminar Tallinnas, Euroopa Komisjoni visiit. 2024 vooru tehniline tutvustus, praktilised nõuanded.

Toimumiskoht: ministeeriumide ühishoones, ruum Kirsipuu.

PÄEVAKAVA (05.09):

12.30 - 13.00 : Gadhering, Tea/coffee. 
This part would be in English. Moderator of the day- Dmitri Burnashev
13.00 -13.30 :  Opening words,  EE2035 strategy, priorities, overall view by Mr Dmitri Burnashev, Government Office
13.30-14.30: Technical TSI presentation by Milena Raykovska, Country coordinator, TSI Reform 
Questions and answers

14.30-15.00: Coffee/tea break    
15.00- 16.00: This part would be in Estonian 
Miryam Vahtra, Ministy of Finance- evaluation and project selection criterias. 
Lagle Kuusing, State Shared Service Centre - internal round, timeline etc. 

End of the day, closing words
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

• 06.09.2023 -  TSI 2024 roll-out  Tallinnas, Euroopa Komisjoni visiit. DG Reform esindajate (Ms Natalie Berger, DG Reform Director for Support to Member State reforms) kohtumised ministeeriumide esindajatega.
   
• R 15.09.23 – TSI ideetaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK).
  Taotlused palun täita ja esitada eesti- või ingliskeelsena TSI Reform taotlusvormil. Ideevooru taotluse esitamine on vabatahtlik kuid soovitatav. Taotluse võib esitada ka otse lõppvooru, sel juhul palume RTK-le samaks tähtajaks teada anda, et projektitaotlus esitatakse lõppvooru 20.10.23.
  Ideede etapis toimub eelnõustamine, taotlusi ei hinnata ega lükata tagasi. Tagasisidena esitatakse parendusettepanekud.
   
• T 19.09.23 – idee briefing, ehk vabatahtlik võimalus kell 9.30.00-12.00 lühidalt oma ideetaotlust (veebis) hindamiskomisjonile tutvustada (5-6min). Võimaldab hindamiskomisjonil taotluse olemust paremini mõista ja põhjalikumat tagasisidet anda.
   
• E 18.09.23 – E 25.09.23  – projektiideedega tutvumine hindamiskomisjoni  poolt. 
   
• K 27.09.23 projektide ideede hindamise tagasiside taotlejatele (RTK).
   
• N 28.09.23 – N 19.10.23  –  taotluste vormimise ja korrigeerimise aeg.
   
• R 20.10.23  – täiendatud valmis projektitaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele.  Taotlusvormid esitatakse koos lisadega ja ingliskeelsena. 
   
• E 23.10 – R 27.10.23 – projektide hindamine ja prioriseerimine

Lõplike projektide esitamise punane joon on T 24.10.23, st peale seda kuupäeva enam ühtki taotlust ka erandkorras vastu ei võeta, sh multi-country projektid, mille puhul Eesti on juhtivpartner ja taotluse esitaja.

• E 30.10.23 –  projektide koondtabel prioriteetsuse järjekorras edastatakse taotlejatele.
   
• T 31.10.2023 – RTK sisestab taotlused  TSI infosüsteemi ja esitab DG Reform-ile edasiseks hindamiseks. 
   

Komisjoni ajakava:

 
TSI (Tehnilise toe instrument avaneb uues vahekaardis)  on Euroopa Komisjoni peamine vahend liikmesriikide toetamiseks majanduskasvu soodustavate ja kaasavate reformide kavandamisel ja rakendamisel. Tehnilise toe instrumendist toetatakse näiteks ELi liikmesriikide reforme, et täiustada tervishoiusektorit, suurendada riigi rahanduse usaldusväärsust, digiteerida haridust ja avalikke teenuseid, tugevdada ettevõtluskeskkonda ja finantssektorit.

Tehnilise toe instrumendi toetus reformidele

• eeldab ELi liikmesriigi taotlust toetuse saamiseks
• on kohandatud konkreetse riigi vajadustele
• võimaldab osa saada Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriikide valitsusasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja erasektori ekspertide ainulaadsest kogemuste pagasist
• suurendab ELi liikmesriigi võimekust reforme ellu viia
• ei eelda kaasrahastamist

Eelarve

864 miljonit eurot liikmesriikidele ajavahemikuks 2021–2027

Toetuse liigid

ELi liikmesriigid saavad taotleda tehnilise toe instrumendi raames tehnilist tuge, et:

• rakendada vastupanuvõimet suurendavaid reforme ELi majanduse juhtimise protsesside käigus, näiteks neid, mida soovitatakse Euroopa poolaasta raames tehtud riigipõhistes soovitustes ning ELi õiguse rakendamise kontekstis
• valmistada ette taaste- ja vastupidavusrahastu kohased riiklikud taaste- ja vastupidavuskavad, neid muuta, rakendada ning kohandada
• rakendada majanduslikke kohandamisprogramme
• rakendada omal algatusel ette võetud reforme

Kuidas see toimib?

Tehnilise toe saamiseks esitab ELi liikmesriik taotluse programmi avaneb uues vahekaardis riikliku koordineerimisasutuse kaudu. Taotlus tuleb esitada iga aasta 31. oktoobriks.
Komisjon analüüsib saadud taotlusi ja arutab neid riiklike koordineerimisasutustega, et hinnata iga riigi konkreetseid vajadusi ning ELi võimalusi toetada reformi kavandamist ja rakendamist.
Tuge võib pakkuda vahetult komisjonisiseste eksperditeadmiste abil või koos muude tehnilise toe andjatega:

• ELi liikmesriikide valitsusasutuste eksperdid (TAIEX)
• rahvusvahelised organisatsioonid
• eraettevõtted ja konsultatsioonifirmad
• erasektori üksikeksperdid

Võimalikud reformivaldkonnad

Tehnilise toe instrumendi raames pakutakse liikmesriikidele tuge erinevates poliitikavaldkondades. Need on muu hulgas järgmised:

• rohepööre (sealhulgas kliimameetmed, ringmajandus ja energiasüsteemi ümberkujundamine)
• tervishoid ja pikaajaline hooldus
• oskused, haridus ja koolitus
• juhtimine ja avalik haldus
• konkurentsivõime
• finantssektor ja juurdepääs rahastamisele
• tulude haldamine ja avaliku sektori finantsjuhtimine
• tööturg ja sotsiaalkaitse

Projektinäiteid

Praeguseks on toetatud rohkem kui 1000 reformiprojekti 27 liikmesriigis. 

Projektidega on:

• parandatud avaliku halduse asutuste tegevussuutlikkust ja võimekust
• uuendatud avaliku sektori finantsjuhtimise süsteeme
• reformitud maksuasutusi
• arendatud digimajandust
• tegutsetud kliima- ja energiaeesmärkide nimel
• suurendatud välismaiseid otseinvesteeringuid
• reformitud haridussüsteeme
• parandatud rahastamisvõimalusi kapitaliturgude liidu algatuse raames
• parandatud viivislaenudega toime tulemise võimalusi

Technical Support Instrument 2024 call

 Voorust lähemalt:

12. mail 2023 avas komisjon tehnilise toe instrumendi kolmanda iga avaneb uues vahekaardis- aastase konverentsi raames uue  2024. aasta tehnilise toe instrumendi vooru avaneb uues vahekaardis. Käesoleva vooru eesmärk on pakkuda liikmesriikidele tehnilist tuge reformiprojektide kavandamiseks või rakendamiseks 2024. aastal. Eelkõige võivad liikmesriigid esitada tehnilise toe taotlusi paljudes valdkondades, nagu rohe- ja digipööre, mitmekesisus, avaliku ja erasektori rahastamine, ränne, ettevõtluskeskkond, tervishoid, oskused ja haridus.

Kuidas saab liikmesriik taotleda reformitoetust?

Liikmesriikidel on võimalus esitada 31. oktoobriks taotlus tehnilise toe saamiseks, määrates kindlaks poliitikavaldkonnad ja toetuse prioriteedid. Järgmine tähtaeg on 31. oktoober 2023. Kui liikmesriigi – riiklik, piirkondlik või kohalik – asutus soovib taotleda reformitoetust 2024. aasta TSI iga-aastase vooru raames, on asjakohased taotlusvormid kättesaadavad veebilehel. Komisjon analüüsib lisaks liikmesriikidega peetavale dialoogile esitatud taotlusi, et hinnata riigi vajadusi ja reformide toetamise võimalusi. Komisjon hindab tehnilise toe taotlust pärast liikmesriikidega peetavat dialoogi kooskõlas TSI määruse artiklis 9 osutatud kriteeriumide ja põhimõtetega. Komisjon alustab projektide rakendamist kohapeal pärast TSI iga-aastase tööprogrammi vastuvõtmist.

Kuidas reformide toetamine tegelikult toimib?

Toetus võib hõlmata reformide kõiki etappe alates esialgsest kavandamis- ja kontseptuaalsest etapist kuni rakendamise, muudatuste juhtimise ja hindamise etapini. See võib toimuda strateegiliste või tehniliste nõuannetena, uuringutena, milles hinnatakse reformivajadusi või -võimalusi konkreetsetes valdkondades, ekspertide koolitusi või riigisiseseid lähetusi (TSI artikkel 8).

Milliseid kriteeriume kasutab komisjon TSI-s tehnilise toe taotluste valimiseks?

Taotluste hindamisel arvesse võetavad hindamiskriteeriumid ja -põhimõtted on kindlaks määratud TSI määruse artiklis 9:

• Tuvastatud probleemide kiireloomulisus, ulatus ja põhjalikkus;
• Toetusvajadused seoses asjaomaste poliitikavaldkondadega;
• Sotsiaalmajanduslike näitajate ning taotluse esitanud liikmesriigi institutsioonilise ja üldise haldussuutlikkuse analüüs;
• Läbipaistvuse, võrdse kohtlemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtted;
• Prioriteetide seadmine liikmesriigi poolt.

Miks on komisjon kaasatud liikmesriikide reformide toetamisse?

TSI kaudu pakub komisjon ainulaadset teenust, pakkudes eksperditeadmisi, mis on seotud poliitikanõustamise, poliitikakujundamise, strateegiate ja reformikavade koostamise ning seadusandlike, institutsiooniliste, struktuuri- ja haldusreformidega. Mõnikord pärineb ekspertteadmised komisjonilt, mõnikord toetusvajaduste valdkonnas tunnustatud ekspertidelt. See võib pärineda ka teistest liikmesriikidest, kes jagavad oma kogemusi sarnaste reformide rakendamisel.

Tehnilise toe juhtprojektid 2024 (flagships) 

TSI taotlusvormid 2024 

Lisaks üldine taotlusvorm 

05.05.22  –  Technical Support Instrument Annual Conference 2022 Salvestust vaata   :

10.06.22 toimus Technical Support Instrument 2023  vooru avaseminar. Loe lähemalt SIIT 
Avaseminari ettekanded leiad SIIT:   

23.06.2022 tegi Komisjon avalikuks uued TSI taotlusvormid, mis asuvad SIIN 
 

TSI lõpuvooru esitati kokku 13 taotlust. Hindamiskomisjon on kõigi taotlustega tutvunud ja hinnanud ning toetab taotluste esitamist Euroopa Komisjonile. 

Hindamistulemis on arvesse võetud sh:
- projekti kooskõla meetme eesmärkide ja toetatavate tegevustega;
- probleemi/teema  olulisust, kiireloomulisust, kriitilisust (sh valdkonna ja Eesti kontekstis);
- projekti taotluses kirjeldatud lahendusi, sh tegevusi, väljundeid, tulemusi, eelarvet, taotleja võimekust projekt edukalt ellu viia;
-projekti kooskõla arengukavade, Eesti 2035 strateegiaga, riigipõhiste soovitustega (CSRs) jne. 

Reform TSI  (technical support instrument) 2023 rahastatud taotlused:

TSI siseriikliku vooru hindamistulem, mis esitati Euroopa Komisjonile (TSI Reform) 31.10.22

Siseriikliku TSI koondpingea täisformaadis vaatamiseks vajuta lingile SIIN avaneb uues vahekaardis

Riigisisese vooru ajakava 2022-2023

TSI (Technical Support Instruments) ehk reformide ettevalmistamise rahastu
vooru AJAKAVA  2022 - 2023

10.06.22 – TSI roll-out 2023 avaseminar Tallinnas

E 05.09.22 – TSI ideetaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Taotlused palun täita ja esitada eesti- või ingliskeelsena TSI Reform taotlusvormil. (pealkiri nimetada eesti- ja inglisekeelsena)

K 07.09 -  vabatahtlik võimalus kell 9.30.00-12.00 lühidalt oma ideetaotlust suuliselt (veebis) hindamiskomisjonile tutvustada (5min)
Registreeri TSI projektiideede tutvustusele siin 
 
T 06.09.22 – T 13.09.22  – projektide ideede vahehindamine hindamiskomisjoni ekspertide poolt (Riigikantselei ja Rahandusministeerium)

(N 15.09.22 – vajadusel täiendavad kohtumised taotlejatega)

R 16.09 projektide ideede vahehindamise tagasisiside taotlejatele (RTK).

Registreeri RTK meetmedisaini koosloome töötuppa Miros siin avaneb uues vahekaardis

E 19.09.22 – R 14.10.22  –  taotluste vormimise ja korrigeerimise aeg.

R 14.10.22  – korrigeeritud projektitaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Taotlusvormid esitatakse koos lisadega ja ingliskeelsena. 

E 17.10 – 26.10.22 – lõplike projektide hindamine ja prioriseerimine (RK ja RM).

N 27.10.22 – RTK koondab hindamiskomisjoni ekspertide hinnangud, moodustub projektide koondprioriseering. Projektide koondtabel prioriteetsuse järjekorras edastatakse taotlejatele ja TSI Reformile.
 
R 28.10.22-  31.10.2022 – RTK sisestab täiendatud taotlused  infosüsteemi ja esitab DG Reform-ile. 

Komisjoni ajakava

TSI toetus reformidele
 

• algab ELi liikmesriigi toetustaotlusega
• on kohandatud vastavalt riigi vajadustele
• pakub ainulaadset kombinatsiooni Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriikide ametiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja/või erasektori kompetentsist
• toetab ELi liikmesriigi suutlikkust reforme läbi viia
• ei vaja kaasrahastamist
• perioodil 2021–2027 on eelarve liikmesriikidele 864 miljonit eurot 
   

Millised reformid on TSI alusel abikõlblikud?
 

TSI toetab väga laia valikut võimalikke reforme. Reformi toetamiseks abikõlblikud poliitikavaldkonnad on määratletud TSI määruse artiklis nr 5. ja hõlmab järgmisi tegevusi:

• avalik finantsjuhtimine, maksupoliitika ja tulude haldamine
• riigivalitsemine, avalik haldus ja õigusriik
• Ärikeskkond, majanduskasv, kaubandus ja investeeringud
• tööturg, haridus ja sotsiaalteenused
• tervishoid, heaolu ja laste eest hoolitsemine
• Rohe- ja digipoliitika
• Finantssektor ja juurdepääs rahastamisele
• Andmed ja statistika
• euroala liikmeks valmistumine
• Rahvatervis, turvariskid, teenuste järjepidevus

TSI kaudu toetab komisjon ka liikmesriike nende taastekavade (RRP) ettevalmistamisel, muutmisel ja elluviimisel.

Mis on TSI prioriteetsed (flagship) projektid?
 

Prioriteetsed projektid (13 flagships) on projektid etteantud teemadel ja mis vastavad paljudes liikmesriikides laialt levinud vajadustele, kuid kuuluvad ka liidu prioriteetsete valdkondade alla. Prioriteetsed projektid on kavandatud viisil, mida saab hõlpsasti sobitada erinevatesse riikidesse. Flagship projektid võivad kujuneda ka mitme riigi ühisprojektideks.
Prioriteetsed projektid aitavad liikmesriikidel rakendada võtmealgatusi valdkondades, kus komisjon on vajaduse tuvastanud, sealhulgas toetust taastekava (RRP) rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu rohelisele ja digitaalsele üleminekule. Flagship projektide taotluste esitamine on vabatahtlik.

Prioriteetsete flagship projektide teemade jaotus: 

• Integration of environmental dimensions in public finances – Implementing the ‘Do No Significant Harm’ (DNSH) principle in public funding programmesSearch for available translations of the preceding linkEN••• 
• Accelerating permitting for renewable energy Search for available translations of the preceding linkEN•••
• Support to Climate AdaptationSearch for available translations of the preceding linkEN•••
• ESG Risk Management for the Financial SectorSearch for available translations of the preceding linkEN•••
• Support to industrial ecosystemsSearch for available translations of the preceding linkEN•••
• Migration and Talent AttractionSearch for available translations of the preceding linkEN•••
• Towards person-centred integrated careSearch for available translations of the preceding linkEN•••
• YOUTH FIRST – supporting children and youth wellbeing, education, training, social protection and labour prospectsSearch for available translations of the preceding linkEN•••
• PACE – Public Administration Cooperation ExchangeSearch for available translations of the preceding linkEN•••
• Enhancing the quality and use of tax information exchanged between Member States in the context of the Directive on Administrative Cooperation (DAC)Search for available translations of the preceding linkEN•••
• Professionalization of public procurement personnel: fostering strategic methodologies, integrity and transparencySearch for available translations of the preceding linkEN•••
• Digital transformation for regional and local public administrationsSearch for available translations of the preceding linkEN•••
   

Mi on Multi-country taotlused?
 

Liikmesriikidel on võimalus esitada ka mitme riigi taotlusi, see tähendab, et neil on võimalik esitada TSI taotlusi, mida nad on arutanud või koostanud koostöös teise liikmesriigi ühe või mitme ametiasutusega. 
Multi-country taotlus on mitme riigi projekt, mis on asjakohane või ühine rohkem kui ühele liikmesriigile, kuna see kuulub samasse poliitikavaldkonda ja käsitleb samu probleeme/vajadusi. Mitme riigi projektil võib olla piiriülene mõõde, kuid see ei pea tingimata nii olema.

Mitme riigi taotlused on valikulised ja need lisanduvad individuaalsetele TSI taotlustele. Mitme riigi taotlused ei piirdu ainult naaberliikmesriikidega, vaid võivad hõlmata erinevaid EL piirkondi ja eri piirkondade liikmesriike. Mitme riigi taotluse võib esitada üks liikmesriik mitme liikmesriigi nimel või viidata sarnastele või samadele TSI taotlustele, mille on esitanud rohkem kui üks liikmesriik paralleelselt. 


TAOTLUSVORMID

Otselingid

2023 taotlusvormid TSI veebis 

2023 taotlusvormide täitmise juhend 

TSI  veeb 

TSI Reform 

TSI 2023 presentatsioon 

TSI määrus (EL) 2021/240, 10.02.2021, inglise keeles 

TSI määrus (EL) 2021/240, 10.02.2021,  eesti keeles 

30.06-01.07.21 toimus Struktuurireformide peadirektoraadi (DG Reform) TSI 2021 konverents, mille raames toimus Technical Support Instrument 2022 vooru avatutvustus. Augusti keskel tegi Komisjon avalikuks uued TSI taotlusvormid.

Riigisisese vooru ajakava 2021-2022

• 30.06 - 01.07.2021 - Technical Support Instrument Annual Conference 2021
• 14.09.21 toimub strateegiline ja tehniline videodiskussioon DG Reform esindajatega. Päevakava täpsustub, kuid jaotub:
• 10.00 – 11.00 strategic discussion 
• 11.00 – 12.00 technical discussion
• 28.09.21 – ideetaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Ideetaotlused on võimalik esitada eesti- või ingliskeelsena. (pealkiri nimetada eesti- ja inglisekeelsena)
• 29.09.21 - 05.10.21  – projektide ideede vahehindamine hindamiskomisjoni ekspertide poolt (Riigikantselei ja Rahandusministeerium).
• 06.10.21 – projektide ideede vahehindamise tagasiside taotlejatele (RTK).
• 07.10.21 – 22.10.22  –  taotluste vormimise ja korrigeerimise aeg.
• 22.10.21 – korrigeeritud projektitaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Taotlusvormid esitatakse koos lisadega ja ingliskeelsena. 
• 25.10 – 28.10.21 – täiendatud taotluste hindamine ja prioriseerimine (RK ja RM).
• 28.10.21 – RTK koondab hindamiskomisjoni ekspertide hinnangud ja koostab projektide koondprioriseeringu. Projektide koondtabel prioriteetsuse järjekorras edastatakse taotlejatele ja DG Reformile.
• Reede, 29. 10.2021 – RTK sisestab täiendatud taotlused  infosüsteemi ja esitab DG Reform-ile

Komisjoni ajakava

TSI toetus reformidele

• algab ELi liikmesriigi toetustaotlusega
• on kohandatud vastavalt riigi vajadustele
• pakub ainulaadset kombinatsiooni Euroopa Komisjoni, ELi liikmesriikide ametiasutuste, rahvusvaheliste organisatsioonide ja/või erasektori kompetentsist
• toetab ELi liikmesriigi suutlikkust reforme läbi viia
• ei vaja kaasrahastamist
• perioodil 2021–2027 on eelarve liikmesriikidele 864 miljonit eurot

Millised reformid on TSI alusel abikõlblikud?

TSI toetab väga laia valikut võimalikke reforme. Reformi toetamiseks abikõlblikud poliitikavaldkonnad on määratletud TSI määruse artiklis nr 5. ja hõlmab järgmisi tegevusi:

• avalik finantsjuhtimine, maksupoliitika ja tulude haldamine
• riigivalitsemine, avalik haldus ja õigusriik
• Ärikeskkond, majanduskasv, kaubandus ja investeeringud
• tööturg, haridus ja sotsiaalteenused
• tervishoid, heaolu ja laste eest hoolitsemine
• Rohe- ja digipoliitika
• Finantssektor ja juurdepääs rahastamisele
• Andmed ja statistika
• euroala liikmeks valmistumine
• Rahvatervis, turvariskid, teenuste järjepidevus

TSI kaudu toetab komisjon ka liikmesriike nende taastekavade (RRP) ettevalmistamisel, muutmisel ja elluviimisel.

Mis on TSI prioriteetsed (flagship) projektid?

Prioriteetsed projektid (13 flagships) on projektid etteantud teemadel ja mis vastavad paljudes liikmesriikides laialt levinud vajadustele, kuid kuuluvad ka liidu prioriteetsete valdkondade alla. Prioriteetsed projektid on kavandatud viisil, mida saab hõlpsasti sobitada erinevatesse riikidesse. Flagship projektid võivad kujuneda ka mitme riigi ühisprojektideks.

Prioriteetsed projektid aitavad liikmesriikidel rakendada võtmealgatusi valdkondades, kus komisjon on vajaduse tuvastanud, sealhulgas toetust taastekava (RRP) rakendamisele, pöörates erilist tähelepanu rohelisele ja digitaalsele üleminekule. Flagship projektide taotluste esitamine on vabatahtlik.

Prioriteetsete flagship projektide teemade jaotus:

Digital Thematic

Flagship technical support projects with a digital focus

1. “Development of resilient, innovative and human-centric digital government services”
2. “EU Supervisory Digital Finance Academy: Strengthening Supervisory Capacity in innovative Digital Finance”
3. “Digital Skills for Digital Transformation of Health and Care Systems”

Green Thematic

Flagship technical support projects with a green focus

4. “Recharge and Refuel - Clean, smart and fair urban mobility”
5. “Bridging the Climate Financing Gap with Public Policy Instruments”
6. “Support to Renovation Wave”
7. “Greening taxes - applying polluter pays principle in practice”
8. “Support to the Implementation of the Just Transition”

Flagship technical support projects in line with other EU priorities

9. “Support to the Tourism ecosystem: towards a more sustainable, resilient and digital tourism”
10. “Integration of Third Country Nationals in EU Member States”
11. “Implementation of the European Child Guarantee in EU Member States”
12. “Gender mainstreaming in public policy and budget processes”
13. “Regional and local authorities – Enhancing cooperation & Quality of public administration”

Täpsem info iga eelpoolnimetatud flagshipi kohta on leitav sellel Euroopa Komisjoni alamlehel. 

Mis on Multi-country taotlused?

Liikmesriikidel on võimalus esitada ka mitme riigi taotlusi, see tähendab, et neil on võimalik esitada TSI taotlusi, mida nad on arutanud või koostanud koostöös teise liikmesriigi ühe või mitme ametiasutusega. Multi-country taotlus on mitme riigi projekt, mis on asjakohane või ühine rohkem kui ühele liikmesriigile, kuna see kuulub samasse poliitikavaldkonda ja käsitleb samu probleeme/vajadusi. Mitme riigi projektil võib olla piiriülene mõõde, kuid see ei pea tingimata nii olema.

Mitme riigi taotlused on valikulised ja need lisanduvad individuaalsetele TSI taotlustele. Mitme riigi taotlused ei piirdu ainult naaberliikmesriikidega, vaid võivad hõlmata erinevaid EL piirkondi ja eri piirkondade liikmesriike. Mitme riigi taotluse võib esitada üks liikmesriik mitme liikmesriigi nimel või viidata sarnastele või samadele TSI taotlustele, mille on esitanud rohkem kui üks liikmesriik paralleelselt.

Taotlusvormid

Otselingid

• DG Reform veeb
• TSI veeb
• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/240, 10. veebruar 2021, millega loodi tehnilise toe rahastamisvahend (est ja eng)
• TSI 2022 presentatsioon ja uuendused
• Ettekanded ja teabelehed uute lipulaevade tehnilise toe projektide kohta
• TSI 2022 info
• TSI 2022 ametlikud taotlusvormid, ehk üldine taotlusvorm (1 tk) ja prioriteetsete (flagship) projektide vormid (13 tk)
• TSI seminaril esitatud küsimused ja vastused
• 30.06-01.07.21 TSI konverentsi materjalid

Tulemused

Reformide ettevalmistamise rahastu (TSI) 2022. aasta ideevooru esitati Riigi Tugiteenuste Keskusele 28.09.21 seisuga kokku 16 ideetaotlust. Ideetaotluste indikatiivne kogueelarve oli 7 580 000 mln eurot.

Riigikantselei Strateegiabüroo, Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ja riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna hindamiskomisjoni valdkondlikud eksperdid andsid projektiideedele hinnangu ja otsustati toetada 2 ideed, toetada tingimuslikult 11 ideed ja mitte toetada 3 ideed. 

Hindamistulemis võeti arvesse: projekti kooskõla TSI eesmärkide ja toetatavate meetmetega, probleemi/teema  olulisust, kiireloomulisust, kriitilisust (sh valdkonna ja Eesti kontekstis), projekti taotluses kirjeldatud lahendusi, (sh tegevused, väljundid, tulemused, eelarve), taotleja võimekus projekt edukalt ellu viia, projekti kooskõla arengukavade, eelkõige Eesti 2035 strateegiaga, riigipõhiste soovitustega (CSRs) jne.

Lõpuvooru esitati kokku 15 taotlust Euroopa Komisjonile (DG Reform) esitati (31.10.21 seisuga) 14 prioriseeritud ja „Hindamiskomisjon toetab taotluse Euroopa Komisjonile esitamist„ hinnangu saanud projekti.

 

Reformide ettevalmistamise rahastu TSI vooru AJAKAVA 2020 - 2021

• 30.06.2020  –  DG Reform (endine SRSS) tutvustas videokonverentsil uut Tecnical Support Instruments (TSI) meedet
• 08.07.2020  –  DG Reform avalikustas taotlusvormi (draft) ja juhendi
• 20.07.20 vooru tutvutav infokiri
• 28.08.20 – Komisjoni ettepanekul toimub strateegiline videodiskussioon DG Reform esindajatega prioriteetsete valdkondade osas (kell 10.00)
• 09.09.20 - TSI infoseminar (RTK) 
• Reede, 11.09.20 – projekti ideede esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Ideetaotlused on võimalik esitada eesti- või ingliskeelsena.
• 14.09.20 - 25.09.20  – projektide ideede vahehindamine hindamiskomisjoni ekspertide poolt (Riigikantselei ja Rahandusministeerium).
• 28.09.20 – projektide ideede vahehindamise tagasiside taotlejatele (RTK).
• 29.09.20 – 14.10.20  –  taotluste vormimise ja korrigeerimise aeg.
• Neljapäev, 15.10.20  – korrigeeritud projektitaotluste esitamise tähtaeg Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). Taotlusvormid esitatakse koos lisadega ja ingliskeelsena. 
• 19.10 – 26.10.20 – lõplike projektide hindamine ja prioriseerimine (RK ja RM). Vajadusel projektid paralleelselt DG Reformile tutvumiseks ja nõustamiseks.
• 27.10.20 – RTK koondab hindamiskomisjoni ekspertide hinnangud ja koostab projektide koondprioriseeringu. Projektide koondtabel prioriteetsuse järjekorras edastatakse taotlejatele ja DG Reformile.
• 28.10 - 30.10.20 – RTK sisestab taotlejate poolt esitatud lõplikud taotlused DG Reform infosüsteemi.
• Laupäev, 31. oktoober 2020 – taotluste Komisjonile esitamise lõpptähtaeg.
• November 2020 – märts 2021 – Komisjon  hindab projekte ja teeb projektitaotluste toetamise otsused, suhtleb taotlejatega, korraldab hanked, valmistab ette lepingud jt.

Kuidas kujuneb komisjoni lõplike projektide valik:

• Hindamiskriteeriumid, sh:
  • reformimist ootav probleem, kavandatava tegevuse ulatus, kiireloomulisus ja kriitilisus, sotsiaalmajanduslikud näitajad, ajaline raamistik, hinnanguline maksumus, oodatav tulemus, haldussuutlikkus projekti ellu viia jt
• tähtaegade, fookuse ja oodatavate tulemuste seadmine
• Liikmesriigi poolne prioriseerimine
• Lisaväärtus ja mõju liikmesriigis, riigipõhiste soovituste järgimine jt. 

Kontrollitakse, et poleks kattuvusi muude EL rahastamisprogrammidest rahastatud tegevustega, st samu tegevusi ei rahastata topelt.

TSI vooru edenemine:

Riigi Tugiteenuste Keskus täidab Komisjoni otsekohalduvate meetmete koordineeriva asutuse rolli Eestis alates vooru väljakuulutamisest kuni lõplike projektide sisestamiseni Komisjoni infosüsteemi.  

Reformide ettevalmistamise rahastu 2021. aasta taotlusvooru esitati Riigi Tugiteenuste Keskusele kokku 30 ideed. 

Projektiideed esitatud 11.09.2020

Hindamiskomisjoni otsustas:

• anda hinnang „toetame“ (projekt esitatakse EK-le) 6 projektile;
• anda hinnang „toetame tingimuslikult“ (st projekt esitatakse EK-le kui lõplikus taotluses on hindajate tähelepanekutega arvestatud)  11 projektile;
• anda hinnang „ei toeta“ (projekti esitamist EK-le „ei toetata) 9 projektile.

Projektide ühendamise ettepanek tehti kokku 4 ideetaotlusele.

15.10.2020 esitati RTK-le kokku 16 täiendatud taotlust. Taotluste indikatiivne maht on 9 mln eurot.

Lisaks varsematele ühendamise ettepanekutele ühendati lõppvoorus veel 2 projekti. 

Hindamiskomisjon (Riigikantselei strateegiabüroo ja Rahandusministeeriumi riigieelarve ning riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond) on hinnanud kõik 16 ideed vastavalt kriteeriumidele, millest lähtuvalt moodustus koondpingerida aritmeetilise keskmise alusel (väikseim koondsumma = kõrgeim positsioon). 

TSI Eesti vooru koondprioriteetsuse järjekord:

 * SRSP-TSI poliitikavaldkonnad:

• riigivalitsemine ja avalik haldus;
• tulude haldamine ja avaliku sektori finantsjuhtimine;
• majanduskasv ja ettevõtluskeskkond;
• tööturg, haridus, tervishoiu- ja sotsiaalteenused;
• finantssektor ja kapitalile juurdepääs.

TSI toetusvaldkonnad on samad mis SRSP, kuid 2021 on eriline rõhuasetus valdkondlikel seostel riiklike prioriteetide ja komisjoni poolt Eestile antud riigipõhiste soovituste (CSRs) ning rohe- ja digiteemad.

Euroopa Komisjonile (DG Reform) esitati hindamiseks kõik 16 prioriseeritud projekti, millest Komisjon on tänaseks teinud oma valiku:

Projektid millele eraldati rahalised vahendid 2020 detsembris 2019 SRSP vooru eelarvest :

• “Effective referral and assistance mechanisms of victims of crime for reducing the harm of victimization” (20EE06 – Estonia – unit 02) with indicative budget EUR 500 000;
•  *“Better integration of non-formal and formal learning” (20EE11 – Estonia – unit 04) with indicative budget EUR 400 000.

*Haridus-ja Teadusministeerium 21EE06- “Supporting young people to succeed - Building capacities to better integrate non-formal and formal learning”esitati esmakordselt 2019, täiendatud projekt 2020.

Projektid 21EE02 ja 21EE07 liideti Komisjoni ettepanekul. Komisjoni rahastuse „Green Budgeting Framework Training Programme“ pilootprogrammi sai Keskkonnaministeeriumi taotlus.

5. mail toimus Struktuurireformide peadirektoraadi (DG Reform) avaseminar, milles liikmesriikide koordineerivatele asutustele tutvustati TSI (technical support instrument ehk reformide rahastu) avanevaid meetmeid :

• Technical Support Instrument 2021 dedicated 2 nd call – erivooru väljakuulutamine taasterahastu RRP tarbeks 
• Technical Support Instrument 2022 – vooru avatutvustus

Erivoor RRP spetsiifiliste kulude katteks

2021 TSI erivooru taotluste esitamise tähtaeg komisjonile on juba 4. juuni 2021.

Kiireloomulise erivooru eelarve liikmesriikidele on kokku 9 miljonit eurot. Taasterahastu plaani tarbeks saab TSI erivooru esitada liikmesriik kuni 3 taotlust ja seda 4 teemablokis:

• üldine tehniline tugi RRP rakendamiseks (sh suutlikkuse suurendamine RRP rakendamise, järelevalve, aruandluse, kontrolli ja auditi mehhanismide veelgi tõhustamiseks);
• suutlikkuse suurendamine keskkonnasäästlike RRP meetmete rakendamiseks. Eelkõige soovitatakse liikmesriikidel keskenduda üle-Euroopaliste juhtalgatuste projektidele, näiteks hoonete renoveerimine, taastuvenergia;
• suutlikkuse suurendamine digitaalsete RRP meetmete rakendamiseks. Eelkõige soovitatakse liikmesriikidel keskenduda üle-Euroopaliste juhtalgatuste projektidele, nagu 5G-ühenduvus, kooskasutusvõime;
• suutlikkuse suurendamine avaliku halduse RRP meetmete rakendamiseks. Eelkõige soovitatakse liikmesriikidel keskenduda Euroopa juhtalgatustele, nagu protsesside, menetluste ja avaliku teenistuse ümberkujundamine, sealhulgas keskse juhtimisstruktuuri loomine poliitika koordineerimiseks ja eelarve eraldamiseks või riigihangete jaoks.

Taotlusvormid on ette antud (Annex 1 ja 2) eraldi vormidel ja osaliselt eeltäidetud olenevalt taotluse sisust: 1) general technical support taotlus ja 2) Green Digital või PA (Public Administration). Tegemist on komisjoni otsekohalduva toetusmeetmega, milles toetuse määr on 100%.

Taotluse ülesehitus:

• Probleemi kirjeldus / vajadus / ulatus / kiireloomulisus
• Eeldatavad tulemused / toetusmeetme kasutamise otstarve /eelarve/ sotsiaalmajanduslikud näitajad /haldussuutlikkus projekti ellu viia
• Taotluse asjaolud. Tuua välja seosed RRP komponentidega, riigipõhiste soovitustega, liikmesriigi prioriteetide ja reformidega

Varasemalt toetatud projektid:

SRSP IV voor 2020

Neljandas voorus (EK tähtaeg oktoober 2019) toetas EK neljateistkümnest Eesti esitatud taotlusest kaheksat projekti kogusummas 2 850 000 eurot.
 

SRSP III voor 2019

Kolmandas voorus (EK tähtaeg oktoober 2018) toetas EK üheksast Eesti esitatud taotlusest seitset kogusummas 2 626 000 eurot.

SRSP II voor 2018

Teises voorus (EK tähtaeg oktoober 2017) toetas EK kümnest Eesti esitatud taotlusest kuute kogusummas 1 045 000 eurot.

SRSP I voor 2017

Esimeses voorus (EK tähtaeg aprill 2017) toetas EK viiest Eesti esitatud projektist kolme kogusummas 400 000 eurot.

Toetatud projektid