2014-2020 perioodi Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest (3,736 miljardit eurot) on juuni lõpu seisuga toetuse saajatele välja makstud 2 263 642 378 eurot ja kohustustega on kaetud 96% Eestile mõeldud toetusrahast. Kuigi perioodi rakendamist aeglustasid mitmed tegurid, paistab Eesti silma tõhusa toetuste rakendamisega, olles väljamaksete poolest Euroopa Liidus 5.-6. kohal. Eesti head tööd näitab ühtlasi väike veamäär toetuste rakendamisel, mis on püsinud alla 1%.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide sekka – Euroopa regionaalarengu fond, sotsiaalfond ja ühtekuuluvusfond – lisandusid 2021. aastal REACT-EU koroonakriisile reageerimise meetmed mahuga 177,3 miljonit eurot, millele ei pea lisama riigipoolset omafinantseeringut. See toetus on kavas suunata majanduse elavdamisse (turism, ettevõtjate toetamine), tööturuteenustesse, toiduabisse, koroonakriisiga tegelemise valmisoleku tõstmisse ja tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamiseks.
Lõviosa Euroopa Liidu toetustest vahendab Riigi Tugiteenuste Keskus. Alates 1. juunist 2021 rakendab (RTK) 2,7 miljardit eurot Euroopa struktuurivahendeid ehk 72% kõikidest EL struktuurivahenditest Eestis.
"Mida mina Euroopa Liidu toetustest saan?"
See on küsimus, mida küsivad paljud eestlased, kui Eesti heaks investeeritud toetussummadest juttu tuleb. Euroopa Liidu regionaalpoliitika (ühtekuuluvuspoliitika) eesmärk on parandada EL-i piirkondade majanduslikku heaolu ja vältida piirkondlikke erinevusi liidu riikides.
Euroopa tõukefondide sihipärane kasutamine on aidanud Eesti puhul tõusta riigi sisemajanduse koguproduktil elaniku kohta 54%-lt Euroopa Liidu keskmisest (2004. aastal) üle 80% viimastel aastatel. See kasv puudutab meist igaüht.
Enamik meist on märganud Euroopa Liidu logo plakateil, mis ehivad maanteede alguspunkte, suuri muuseume ja külastuskeskuseid, koolimaju ja tervisekeskuseid. Nii võib jääda mulje, justkui rahastataks toetusrahast peamiselt taristuprojekte ja ehitataks vaid suuri hooneid. Paljud kasusaajad jäävad seega varjule, sest igale nõustamisteenust või käendust saanud inimesele ju logokleepsu külge ei pane.
Riigi Tugiteenuste Keskus haldab Euroopa Liidu struktuurifondide korraldusasutusena toetuste andmebaasi, kus on tallel kõik 17 aasta jooksul üle Eesti toetusraha abil ellu viidud rohkem kui 37 000 projekti. Suurim toetus, 187 miljonit eurot, on läinud tööturutoetuste projektide rakendamiseks ning ümberõppevõimaluste tagamiseks.
Lõppeval toetusperioodil (2014-2020) on üldhariduskoolides kaasajastatud üle 91 tuhande m2 koolipinda, uuendatud on koolide IKT taristut, hariduslike erivajadustega õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse on toetust saanud 85 kooli, õppe- ja karjäärinõustamist on saanud kokku üle 173 000 lapse ja noore. Õpipoisiõppes osalenuid on kokku üle 6 700, täiskasvanute koolituskursustel on osaletud ligi 65 000 korral, täiskasvanutele on osutatud karjäärinõustamist 81 000 korda.
Teisel kohal enim toetust saanud projektina on ettevõtjate laenukapitali kättesaadavus ning neile laenude ja käenduste andmine - kokku ligi 140 miljonit eurot.
Puhas joogivesi ja toimiv reoveepuhastussüsteem on tänapäeval justkui enesestmõistetavad, kuid tegelikkuses elab Eestis tuhandeid inimesi, kellel puudub ligipääs ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenusele. Selleks, et puhas vesi Eesti elanikele tagada, on meetmetegevuse eelarve perioodil 2014-2020 ligi 130 miljonit eurot.
Tänu energiatõhususe meetmetegevustele on aga paranenud kümnete tuhandete kodumajapidamiste energia-tarbimisklass ja muutunud väiksemaks küttearved.
Need on näited, mis aitavad inimesi kõige otsesemalt ning annavad tuge meie kohalikele ettevõtjatele, korteriühistutele, peredele, töötuks jäänud inimestele.
Toetusraha eri maakondades
Pildil istutavad RTK töötajad EL toetuse abil valminud
Sillamäe rannapromenaadi äärde Euroopa lehist.
Armastan ikka öelda, et meil on vaat et maailma parim töö – vahendada ja rakendada toetuseid nii, et võimalikult paljud inimesed üle Eesti saaksid toetustest kasu, oma unistusi ellu viia ja meie asi on süsteem võimalikult lihtsaks kujundada. Heidame pilgu erinevatesse Eesti piirkondadesse.
Kõige rohkem Euroopa Liidu toetuseid inimese kohta maakondade võrdluses on läinud Hiiu maakonda. Seitsmeteist aasta jooksul on Hiiu maakonda suunatud 27,5 miljonit eurot EL toetuseid ehk ligi 3000 eurot inimese kohta, millele lisanduvad üleriiklikest ja maakondade vahelistest projektidest saadud toetused.
Harjumaa on enim toetusmeetmeid rakendanud maakond Eestis, suurimaks projektiks seni on olnud üle 106 miljoni euro toetust saanud SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla juurde- ja ümberehitus. Suurteks projektideks olid ka Ülemiste liiklussõlm ning Tallinna ringtee ja Haabersti ristmiku rekonstrueerimine. Paljud teist on kuulnud, et avanevast Õiglase Ülemineku Fondist suunatakse Ida-Virumaale ligikaudu 340 miljonit eurot, et toetada piirkonna rohepööret ja pehmendada sotsiaalmajanduslikke mõjusid. Vähem ehk on teadvustatud, et Ida-Virumaa on ka seni olnud Eesti maakondadest teisena Euroopa Liidu toetusrahade tubli kasutaja.
Üle Eesti on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondidest:
- panustatud tänavavalgustuse kaasajastamisele, et valgustus oleks tõhus, kuid energiasäästlik. Võru linnast sai tänu eurotoetusele 2020. aastal esimene linn Eestis, ning teadaolevalt kogu Baltikumis, kus tänavavalgustus on 100% LED-lampidega kaetud;
- rajatud tervisekeskuseid – nt Lääne-Virumaal, Hiiumaal, Järvamaal Türisse, Ida-Virumaal Kiviõlisse, Sillamäele ja Narva jne;
- kaasajastatud linnasüdamed – nt Võru, Kuressaare, Elva, Valga, Põlva, Kärdla jne;
- kohandatud puudega inimeste kodusid, et parandada inimeste toimetulekut – nt Saue, Keila, Harku ja Saku, Tartu, Luunja, Viru-Nigula, Tapa ja Haljala vallas, Kärdlas, Alutagusel, Jõhvis, Toilas ja Narva-Jõesuus jne;
- rajatud riigigümnaasiumeid – nt Tallinnasse Mustamäele ja Pelgulinna, Narva, Tabasallu, Paidesse, Saaremaale jne;
- toetatud piirkondade konkurentsivõime tugevdamist, rahastades näiteks järgmisi turismiobjekte: elamuskeskust Tuuletorn Hiiumaal, Proto avastuskeskust ja Paksu Margareeta muuseumi Tallinnas; Narva linnust ja Sillamäe promenaadi; muusikafestivali „I Land Sound“ korraldamist Saaremaal; Kalevipoja ja Palamuse muuseumi ja Põltsamaa WParki; Haapsalu piiskopilinnust ja koguperekeskust Lottemaa; nii ajakeskust „Wittenstein“ kui ka Valgehobusemäe suusa- ja puhkekeskust ning Rakvere Vallimäel valminud unikaalset vabaõhukompleksi.
Riigi Tugiteenuste Keskusel on suur vastutus ka uueks, 2021-2027 eelarveperioodiks töötada välja nutikad toetusmeetmed, mis parimal viisil Eesti inimeste heaolu parandaksid.
