Kuidas toimib toetuste rakendamine RTKs?

Pakutavad toetused on jagatud erinevatesse meetmetesse. Iga meetme kohta on antud välja õigusakt, kus on toodud ära toetatavad tegevused, kes saavad toetust taotleda ja millised on elluviimise reeglid. RTKs on töös sadakond erinevat meetmetegevust.

RTK toetusi ei saa taotleda eraisikud. Taotlusi saavad esitada ja kasutada juriidilised isikud – näiteks ülikoolid, riigiasutused, kohalikud omavalitsused, mittetulundusühingud ja eraettevõtted jt. Elluviidavate projektide abil saab elu Eestimaal paremaks, arendatakse erinevaid piirkondi, valdkondi ja läbi selle ühiskonda tervikuna.

Toetuste kasutamine toimub valdavalt refinantseerimise põhimõttel – toetuse saaja peab kulutused tegema ise ning RTK kompenseerib tehtud kulutused, kui need on tehtud reeglitepäraselt ja vastavad meetme ning projekti eesmärkidele.

RTK toetuste valdkonna kompetents on mitmekülgne, kuna tegutsetakse väga erinevate teemadega. See annab meile võimaluse säilitada tõhusa tegevuse ka keerulistes olukordades. Kui näiteks ühes valdkonnas tekib töökoormuse tõus, saame operatiivselt suunata inimressurssi sellele valdkonnale appi, et töö saaks võimalikult kiiresti ja täpselt tehtud. Samuti saame kasutada eri valdkondade kompetentse ja kogemusi. Need on peamised põhjused, miks paljude valdkondade toetuste koondumine ühte asutusse on mõistlik ja efektiivne. 

RTK toetavad valdkonnad EL 2014-2020 eelarveperioodi prioriteetsete suundade järgi ja näiteid toetatud tegevustest

Praegusel Euroopa Liidu eelarveperioodil on kokku lepitud 14 prioriteetset suunda, millest lähtuvalt toetusi jagatakse. Riigi Tugiteenuste Keskus on otseselt seotud nendest kaheksa suunaga.

Suund 1 - Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul – 468 miljonit eurot

• Haridustugiteenuste arendamine ja kättesaadavuse tagamine

  

• Uuendusliku e-õppevara arendamine ja kättesaadavaks tegemine
• Tööjõuvajaduse seire ja ettevõtlusõppe arendamine
• Õpetajatele ja haridusasutuste juhtidele täienduskoolituste pakkumine tänapäevase õpikäsituse rakendamiseks
• Haridusvõimaluste pakkumine haridustee katkestanud täiskasvanutele
• Eesti keele õppe pakkumine muukeelsetele
• Koolivõrgu korrastamine
• Hariduslike erivajaduste laste võimaluste parandamine

Suund 2 - Sotsiaalse kaasatuse suurendamine – 346 miljonit eurot

• Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine
• Erinevad hoolekandeteenused osalemaks tööturul
• Püsielanikele ja uussisserändajatele lõimumisvõimaluste loomine
• Haiglavõrkude parandamine
• Alkoholi sõltuvuse ennetamine
• Noorsooteenused
• Noorte tööhõive toetamine
• Kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine
• Puuetega inimeste eluasemete füüsiline kohandamine
• Eakatele hoolekandeteenuste pakkumine
• Lapsehoiukohtade loomine
• Tervisekeskuste rajamine
• Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine

Suund 3 - Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine - 209 miljonit eurot

• Töövõime toetamise süsteemine loomine ja ellu rakendamine
• Erinevate tööturuteenuste pakkumine
• Tööandjaid ja töötajaid toetavad tegevused töötingimuste parandamiseks

Suund 4 - Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus - 331 miljonit eurot

• Teaduse ja kõrghariduse konkurentsivõime suurendamine ja osalemine rahvusvahelises koostöös
• Teaduse tippkeskuste toetamine
• Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade toetamine
• Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri terviklik väljaarendamine
• Teaduspõhise ettevõtluse toetamine ja koostöö parandamine ettevõtjate ning ülikoolide vahel
• Teaduse populariseerimine noorte seas

  

• Teadlaste ja üliõpilaste mobiilsuse toetamine
• Õppe- ja teadushoonete rajamine ja rekonstrueerimine

Suund 5 - Väikese ja keskmise suurusega ettevõtete arendamine ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamine – 300 miljonit eurot

• Kapitali- ja krediidikindluse  kättesaadavuse parandamine
• Tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kasvatamine  väljaspool Harju- ja Tartumaad
• Starditoetuste vahendamine ettevõtjatele
• Maakondlike arenduskeskuste toetamine kohalike ettevõtjate nõustamiseks
• Ida-Viru tööstusinvesteeringute toetamine

Suund 9 - Jätkusuutlik linnapiirkondade areng – 94 miljonit eurot

• Kergliiklusteede rajamise toetamine
• Inim- ja keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine
• Lapsehoiu ja alushariduse taristu loomine
• Ida-Virumaa linnapiirkondade jätkusuutliku arengu toetamine

Suund 12 -  Haldusvõimekus - 33 miljonit eurot

• Poliitikakujundamise kvaliteedi arendamine (kaasamise, õigusloome ja inimeste arendamine jms)
• Inimressursi arendamine ja riigi institutsionaalse võimekuse suurendamine (riigivalitsemise kompetentside arendamine jms)

Suund 14 - Euroopa Abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks – 8 miljonit eurot

• Partnerorganisatsioonid leidmine, toiduannetuste kogumine ja toiduabi jagamine puudust kannatavatele inimestele

Riigieelarvelised regionaaltoetused

• Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamine
• Kagu-Eesti ettevõtluse ja elukeskkonna  toetamine
• Väikesaarte, hajaasustuse, kergliiklusteede toetamine
• Peipsiveere, Setomaa arenguprogrammid

• CO2 kvoodi müügist rahastatakse energiatõhususe parandamist ja taastuvenergia kasutuse edendamist avaliku sektori hoonetes.

  

Norra ja Euroopa finantsmehhanismidest toetatakse kohalikku arengut ja vaesuse vähendamist. 

Piiriüleste ja riikidevaheliste programmide raames toetatakse koostööprojekte, kus erinevad riigid koos ühise asja nimel pingutavad. Koostööprojektid on väga erinevates valdkondades – ettevõtlus ja transpordisüsteemide arendamine, loodus- ja kultuuripärandi hoidmine ja säilitamine, teadusuuringud ja innovatsioon, turism, säästev ressursikasutus. 

Avaldatud: november, 2020