RTK täidab Euroopa Liidu struktuurifondide korraldus- ja sertifitseerimisasutuse rolli, mis lihtsustatult öeldes tähendab seda, et RTK ülesanne on luua kogu toetuste andmise süsteem vastavalt Euroopa Komisjoni poolt loodud raamistikule.
Kord aastas valmib põhjalik analüüs toetuste korraldusest, milles tehakse tagasivaade lõppenud aruandlusperioodile ning seatakse suunad eesseisvaks perioodiks. Tulenevalt Euroopa Komisjoni määratud aruandlusaastast on aruandlusperioodiks kalendriaasta algusega juulist kuni järgmise aasta juulini, st. 1. juulist 2019 kuni 30. juunini 2020.
Osa toetuste andmise ülesandeid on delegeeritud RTK-st välja, selle analüüsi käigus saadakse tagasisidet ka sellele, et kas delegeeritud ülesanded on täidetud.
Möödunud aasta ja aruandlusperioodi olulisemateks märksõnadeks olid COVID-19 pandeemia ning selle mõjude leevendamine toetuste rakendamisele, uue EL toetuste perioodi ettevalmistused ning toetuste valdkonna konsolideerimine RTK-sse.
Konsolideerumine on jätkunud plaanipäraselt – möödunud aasta aprillikuus liitusid RTK-ga sihtasutused Archimedes ja Innove. Selle aasta aprillist liituvad RTK-ga Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Riigi Infosüsteemi Amet. Tänase seisuga rakendab RTK 54 % struktuurivahenditest ning liitmiste järel tõuseb alates 1.06 osakaal 73 %-ni.
Organisatsioonisiseselt oleme strateegilistes eesmärkides seadnud esikohale rakendussüsteemi kvaliteedi tõstmise ja tõhususe suurendamise. Selleks oleme nii möödunud aastal kui ka edaspidi väga palju panustamas meetmete rakendamise disaini. Möödunud aastal loodi nutikate lahenduste leidmiseks ja valdkonnale parema fookuse seadmiseks ka teenuse disaini talitus. Meetmete rakendamise disaini raames kujundasime täielikult ümber toetuse andmise tingimuste kooskõlastamise protsessi, mis on juba aidanud hästi kohaneda ka ajutiste suuremate töökoormustega.
Uute arendustegevuste eesmärgid on suunatud peamiselt uue toetusperioodi käivitamisele ja käesoleva toetusperioodi maksete kiirendamisele läbi meetmete disaini ning lihtsustatud kuluhüvitusviiside kasutamise. Lihtsustatud kuluhüvitusviise oleme juba asunud rakendama – nende alusel väljamakstud summad suurenesid aruandlusaastal kõikide viiside lõikes kokku 51%. Lihtsustatud kuluhüvitamisviiside kasutamine tegelike kulude asemel muutub üha enam tavapäraseks ja kiirendab maksete tegemist.
Arendamisel on ka uus maksete ja tagastuste moodul, mille valmimisel saab toetuse saaja esitada maksetaotluse asemel kuludokumendid, mis loob võimaluse kuludokumente üksteisest sõltumatult menetleda ning tagastustega siduda. See toob kaasa kulude kiirema menetluse, mis omakorda võimaldab toetuse saajatele kiiremaid väljamakseid.
Toimivusanalüüsiga annab korraldusasutus iga-aastaselt struktuuritoetuste rakendussüsteemi toimivusele hinnangu ning kaardistab kitsaskohad koos võimalike lahendusvariantidega. Ülevaatlikust kokkuvõttest leiab analüüsis välja toodud kõnekamad numbrid.
