juhataja Marge Kõiva
Miks liidetakse toetusteenuseid RTK-ga?
RIA toetusteenuste ülesannete üle toomine tuleneb riigireformi tegevuskavast. Eesmärk on liita toetuste valdkond ühtseks toetuste rakendusteenuseks, mis aitab muuta riigivalitsemist tõhusamaks, vähendab dubleerimist, hoiab kokku kuludes ning samal ajal tõstab tugiteenuste kvaliteeti. Võib öelda, et seeläbi – ühtse tervikuna – suureneb pakutavate struktuuritoetuste positiivne mõju Eestile. Klient on siinkohal esmatähtis, tahame RTK-s toetuse taotleja jaoks protsessi lihtsamaks muuta – nii saab ta kõik vajalikud toetused ühest asutusest ja ühtsete reeglite alusel.
Mis muutus?
Alates 1. juunist on Riigi Tugiteenuste Keskuse vastutusalas kuus uut meetmetegevust, mis panustavad riigi IT-valdkonna arengusse. Need tegevused on:
- Telekommunikatsiooni taristu uuendamine ja uue rajamine.
- E-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine.
- Infoühiskonna teadlikkuse tõstmine.
- Olemasolevate ja uute infosüsteemide nutikas arendamine (sh analüüs).
- Avalike teenuste koosvõime loomine.
- Digitaalse kirjaoskuse suurendamine.
RIA-st üle tulnud meetmete rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning meetmete Euroopa Liidu struktuurivahendite toetuse summa maht on 192 miljonit eurot, millest tänaseks on välja makstud ligi 65%.
Oleme pärast nende kuue meetme üle tulemise oluliselt täiendanud oma töökorda ja toimimist, et arvestada paremini liitunud projektide eripäraga. Ühtlasi on see olnud väga hea võimalus analüüsida oma seniseid protsesse ja töökorda ning leida võimalusi ühtlustamiseks ja lihtsustamiseks. Kogu liitumise eesmärk on tagada efektiivsem toimimine, selleks on sh vaja protseduure muuta lühemaks ja lihtsamaks.
Kui RIA-s oli kogu rakendamise menetlus koondunud ühte, 6 töötajaga osakonda, siis RTK-s on töökorraldus jagatud erinevate osakondade vahel. Iga üksus tegeleb oma spetsiifikaga, näiteks hangete kontroll, järelevalve, projektide koordineerimine. Nii on parim kompetents koondunud võimalikult ühtseks, aidates kaasa parimate praktikate jagamisele.
Mis on aga kõige olulisem - toetuse saaja jaoks ei muutunud liitumise käigus midagi. See oli ka üks peamisi liitumise hetke eesmärke – neid võimalikult vähe häirida. Kuid edasi tahame protsessi ühtlustada ning võtta kasutusele põhimõtteid, mis on tulemuslikult läbi proovitud RTK senises töökorralduses muude meetmete rakendamisel. Meie soov on toetada projektide elluviijaid, lihtsustades administreerimist. Koostöös rakendusasutusega tahame muuta projektide lõpetamist kiiremaks, lihtsustada aruandlust, korrastada paikvaatluste süsteemi.
Kuidas see toimus?
Liitumise põhjalik ettevalmistus algas juba enam kui pool aastat varem. See tagas nii töötajate sujuva ülemineku kui ka tööde ladusa jätkumise ning RTK sai oodatud täiendust kogenud spetsialistide näol. Läbi pika ettevalmistusperioodi ja inimeste laiapõhjalise kaasamise oli liitumise hetkeks, 1. juunil paljudel tunne, et meetmed on RTK osa olnud juba varasemalt.
Riigi Infosüsteemi Ameti peadirektori Margus Noormaa sõnul oli teenuste üleandmine sujuv kahel põhjusel. „Esiteks on sujuvalt toimunud ülemineku põhjus see, et meie kolleegid on toetusi rakendanud väga hoolsalt. Sestap ei ole Riigi Tugiteenuste Keskusele üle antavate teenuste juures murekohti. Teiseks on RTK teenuste liitmise protsessi enda jaoks varasemalt sisse töötanud ning seetõttu suutnud kõikvõimalikke probleeme ennetada,“ rääkis Noormaa.
Meetmete rakendusasutuse, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Digiriigi arengu osakonna IT valdkonna rahastamise juhi Kaire Kasearu sõnul on nad RIA-le tänulikud senise rakendusüksuse rolli eest – koostöö oli suurepärane. „Oleme kindlad, et RTK-ga kõnnime samas suunas edasi ning esimesed sammud selleks on ka edukalt juba tehtud“, lisas Kasearu.
Usume, et läbiviidud muudatus loob toetuste andmise valdkonnas olulist lisaväärtust ning toetuste andmine ning rakendamine on edaspidi veelgi nutikamalt ja tõhusamalt korraldatud!
