Kujuta ette, et oled ettevõtja, MTÜ, avaliku sektori asutus või eraisik, kellel on plaan midagi päriselt ära teha – näiteks soetada seadmeid, renoveerida hoonet või arendada uut teenust. Leiad plaani elluviimiseks ka toetusmeetme, mis aitab ideed rahastada. Töötad läbi reeglid, esitad taotluse ja mõne aja pärast saabub teade, et toetus on määratud.
Avad toetuse otsuse, et kiirelt leida, kui palju toetust said ning kuidas siit edasi liikuda. Selguse asemel vaatab aga vastu mitu lehekülge tihedat mustvalget teksti, mis on täis juriidilisi termineid ja viiteid järgmistele õigusaktidele.
Siit tekibki laiem küsimus: kas haldusakti on võimalik kujundada nii, et see oleks ühtaegu juriidiliselt korrektne kui selle saajale ka päriselt abiks?
Kuidas saaks paremini?
RTK-s sai selgeks, et taotluse rahuldamise ehk toetuse andmise otsus ei ole pelgalt formaalne haldusakt, vaid sellest sõltub, kas toetuse saaja saab oma kohustustest aru ja oskab toetust korrektselt kasutada. Kui otsus on ebaselge, tekivad küsimused ja vead, mis tähendavad täiendavat halduskoormust nii toetuse saajale kui ka töökoormust toetuse andjale.
Seetõttu otsustati Riigikantselei Innovatsioonitiimi kirjahäkist inspireerununa RTKs katsetada, kas toetuse otsust on võimalik kujundada teistmoodi: nii, et see säilitaks juriidilise täpsuse, kuid toimiks samal ajal praktilise tööriistana. Eesmärk ei olnud teha otsusest ilus dokument, vaid et see aitaks toetuse saajal paremini mõista, mida temalt oodatakse ja kuidas edasi tegutseda.
Joonis 1: Algne toetuse otsus, mida kasutajatega testiti
Mis tagas edu?
Teekonnal võeti aluseks disainmõtlemise põhimõtted, kus keskmes on toetuse saaja vaade. Selleks loodi otsusest uued prototüübid ning testiti neid ja ka algset otsust 9 inimesega süvaintervjuude käigus. Tagasisidest sai selgeks, et varasemat otsust ei tule mitte parandada, vaid see tuleb täielikult ümber teha.
Otsuse muutmisprotsessis otsustati, et riskide maandamiseks liigutakse väikeste sammudega ning esialgu tehakse piloteerimine ühes konkreetses toetusmeetmes ja vaid positiivse ehk taotluse rahuldamise otsusega. Kuna olemuselt on toetuse rahastamise otsus haldusakt, kaasati muudatuse visuaalse ulatuse tõttu ka Riigikantselei sümboolikatiim, kes haldab riigi haldusaktimallide kasutamist. Piloteerimiseks valiti välja RTK rakendatav piirkondlike algatuste toetus õiglaseks üleminekuks, mille sihtrühm on peaasjalikult väiksemad asutused, näiteks MTÜd, sihtasutused jt.
Otsuse ümbertegemine toimus koosloomes ühiste virtuaalsete koosolekute käigus ühistööna kirjutades, kus kaks juristi tagasid õigusliku korrektsuse, kaks toetuste koordinaatorit kirjeldasid tegelikke elulisi probleeme ja protsesse, ning teenusedisainer juhtis tervikut ja kujundamist kasutaja vaatest. Lisaks oli abiks dokumendihalduse ekspert, kes tagas, et uue otsusemalli kasutamine saaks võimalikuks ka dokumendihaldussüsteemis. Protsessi käigus testiti nii otsuse sisu kui vormi jooksvalt ka kasutajatega, küsiti nõu infodisaini ekspertidelt ning riskide halduseks jäeti RTK õigustiimi liikmetele terve kuu kaasamõtlemiseks, kommenteerimiseks ja küsimiseks.
Tagantjärgi hinnates saab järeldada, et just juristide ja sisuekspertide-koordinaatorite ning disaineri koosloome oli see, mis kujunes projekti üheks võtmeteguriks. Sisuline kooskirjutamine võimaldas muuta otsust sisuliselt kvaliteetsemaks, riske teadlikult hallata ning liikuda juristide ja sisuekspertidega probleemidele reageerimiselt ennetava tegutsemise suunas. Otsuse testimine kasutajatega nii sisu kui vormi osas toimis seejuures tõe kriteeriumina ja andis kindluse, et lahendus hakkab tööle ka päriselus.
Milliseks otsus muutus?
Otsuse ümberdisainimisel keskenduti tervikule ja sellele, et see oleks toetuse saajale abiks – kiirelt hoomatav, sisult piisav, loogiline ja selge ning praktiliselt kasutatav teejuht, kus on säilitatud ka juriidiline korrektsus. Selleks tehti otsuses võrreldes varasemaga mitmeid sisulisi ja vormilisi muudatusi.
Piisav info ja selgem keelekasutus
Kogu otsuse tekst kirjutati varasemast oluliselt mahukamalt ja sisulisemalt lahti ja seda inimkeeles. Nii saab otsuse saaja saab põhiinfo oma kohustuste olemuse ja täitmise viisi kohta kätte kohe otsusest ega pea seda erinevates allikates otsimas käima ja juriidilist teksti tõlgendada püüdma. Kõik õigusaktide viited säilitati, kuid need muudeti tekstialusteks viideteks ning kus võimalik, tekitati ka otselink konkreetsele paragrahvile. Sõnastamisel kasutati läbivalt sõbralikku keelekasutust, otsest pöördumist ning „sina“ vormi.
Loogiline ja kasutajale arusaadav struktuur
Otsuse sisu liigendati teemade kaupa ning järjestati võimalikult toetuse saaja tegeliku tegevusloogika järgi, et oleks lihtne aru saada, mida, millal ja kuidas samm-sammult teha tuleb.
Visuaalne tugi info mõistmiseks
Uue otsuse visuaalne keel on inspireeritud RTK uut tüüpi teenusleppe disainist. Otsusesse lisati hoomatavuse tagamiseks ja lugemissoovi tekitamiseks kujunduslikud elemendid – soojad värvid, visuaalne esileht põhiinfo ja sisukorraga, selgelt plokkidena eristuvad peatükid, pealkirjad, piltsümbolid, punktloetelud jms, mis aitavad otsuses paremini orienteeruda ja olulise info kiiresti üles leida.
Joonis 2: Uus otsus tervikuna (koostasid: Anu Jaanson, Marliis Elling, Terje Kuus, Marina Bulatskaya, Peegi Kaibald)
Joonis 3: Uue otsuse esimese kahe lehe detailvaade ja disainivalikute kirjeldus
Joonis 4: Vana ja uue otsuse keelekasutuse võrdlusnäide
Milline oli tagasiside?
Uut tüüpi toetuse otsused jõudsid toetuse saajateni 2025. aasta lõpus, peale mida tehti põhjalikud intervjuud kõigi 13 toetuse saajaga. Tagasiside oli üheselt positiivne: toetuse saajad kirjeldasid otsust selge ja kasutajasõbralikuna ning rõhutasid, et see eristus selgelt varasematest keeruliselt mõistetavatest otsustest. Uue otsuse keelekasutus mõjus neile loomuliku ja toetavana ning lugemine tekitas kindlustunde ja arusaamise, et „ma saan aru ja hakkama”.
Toetuse saajad tõid esile, et uus otsus aitas kiiresti mõista nende kohustusi ja edasisi samme. Mitmed märkisid, et kui varasema otsuse puhul tuli olulised aspektid endal tekstist „välja otsida“, siis uue otsuse puhul oli see aga kohe nähtav, hoolimata sellest, et uus otsus oli varasemast mitu korda pikem. Kokkuvõttes eelistasid kõik toetuse saajad üksmeelselt uut otsust.
Vähetähtis pole ka see, et lisaks funktsionaalsele tajuti uut otsust ka inimlikuna, mis panustab otseselt strateegias "Eesti 2035" sõnastatud inimesekeskse riigi sihi saavutamisse.
Mõju toetuste administratsioonile
Kui toetuse saajad mõistavad oma kohustusi ja teavad, kuidas neid täita, väheneb ka toetuse andja töökoormus. Juba esimestel nädalatel pärast uue otsuse saatmist ilmnes, et otsus toimib: RTK koordinaatorite hinnangul jäid varasemalt sagedased küsimused ära. Näiteks ei tekkinud enam küsimusi ettemaksu taotlemise kohta, mis oli varasemalt antud voorus segadust tekitanud.
Tuginedes varasemale praktikale, prognoosivad toetuse koordinaatorid seega infopäringute vähenemist ligikaudu kolmandiku võrra (lõplikult on plaanis mõju hinnata pärast projektide lõppu). See tähendab omakorda märkimisväärset ajavõitu toetuste administreerimisel. Lisaks on peale toetusprojektide lõppu kavas hinnata ka seda, kas ja kuivõrd vähenes uue otsuse kasutamisel rikkumiste ja tagasinõuete arv.
Kuidas edasi?
Kasutajakeskse otsuse piloteerimise kogemus on loonud hea aluse järgmisteks sammudeks. Seetõttu on RTK-s juba lähiajal plaanis edasi piloteerida esmalt ümberdisainitud otsust ka teistsuguse sihtrühmaga ning seejärel katsetada sama lähenemist ka negatiivse sisuga otsuse puhul. Nii saab hinnata selle toimivust erinevates olukordades enne laiema kasutuselevõtu võimalikkuse analüüsimist.
Laiemalt näitab see kogemus, et ka õiguslikult keerulisi dokumente on võimalik kujundada nii, et need toetavad inimest ja vähendavad samal ajal halduskoormust.
Õigusdisain ei tähenda järeleandmisi õiguskindluses, vaid teadlikku viisi, kuidas teha otsuseid selgemaks, ennetada probleeme ja toetada nii toetuse saajaid kui ka administratsiooni igapäevatööd. Ehk julgustab see ka teisi vaatama oma dokumente ja otsuseid värske pilguga ning küsima, kas ja kuidas saaks neid teha selgemaks, ennetavamaks ja kasutajale arusaadavamaks juba algusest peale, nii et haldusakt ei toimiks kasutaja jaoks pelgalt dokumendi, vaid teenusena.
Viimati uuendatud 17.09.2026
