Milleks me teeme teavituskampaaniat? Miks peaks inimesed teadma eurotoetustest? Kas kampaania tõstab teadlikkust? RTK kommunikatsioonispetsialist Brit Koppel räägib äsja lõppenud struktuurifondide teavituskampaaniast.
__________________________________________________________________________________________________________________________________
Mis toimus ja mis oli eesmärk?
Septembrist oktoobrini toimus Euroopa Liidu struktuurifondide teavituskampaania, nii teles, online-kanalites, sotsiaalmeedias, raadios kui ka välireklaamidena. Euroopa Liit annab meile üsna heldelt toetusraha, mulle kui iga päev teemas sees olijale on juba numbrid pähe kulunud – 17 aasta jooksul, mil oleme kuulunud Euroopa Liitu, oleme ühtekuuluvuspoliitika ehk struktuurifondidest rahastanud ligi 38 000 projekti pea 7,5 miljardi euro eest, millele lisanduvad veel põllumajandustoetused ja veel hulk eri meetmeid.
Mul on meeles 2019. aasta, kui tulin RTK-sse tööle ja korraldasin Euroopa päeva puhul Vabaduse väljakul viktoriini – seal oli küsimus, et palju teie arvates on 15 aasta jooksul Eesti EL-ilt raha saanud, kas 6 miljonit, 600 miljonit või 6 miljardit. Enamik inimesi oli täiesti vapustatud, et õige vastus on see kõige suurem number. Me oleme veidi liiga iseenesestmõistetavalt ehk hakanud sellesse suhtuma, et kuskilt tuleb mingi raha ja kuskil maantee ääres on EL lipukesega plakat. Meie majandus on tänu liitu kuulumisele päris hoogsalt kasvanud ja väga lihtsustades on „saksa Helga“ (mõne jõukama Euroopa riigi maksumaksja) selle kinni maksnud – et vähendada Euroopa eri piirkondade ebavõrdsust ja toimetada ühises majandusruumis, et kasvatada ühtekuuluvust. Kampaania oli meeldetuletuseks, mida ELi toel Eestis tehakse – maanteede ja riigigümnaasiumite kõrval saab toetust nii Tallinna šokolaadikoda kui ka Haapsalu matusebüroo.
Kellele oli kampaania suunatud ja miks just neile?
Kui aasta alguses turunduskommunikatsiooniks hankepartnerit otsisime, siis vaatasime varasematele avaliku arvamuse uuringu numbritele peale (tellime igal sügisel uuringu) – eurotoetustest vähemteadlik on venekeelne rahvastik ja ka noorem sihtgrupp (18-24). Toetatud projekte oma kodukohas nimetada teavad kõige vähem tallinlased, sest eks siin erinevad sildid ja plakatid torkavadki ka vähem silma. Seega sai kampaania fookus nii seatud, et üldine sihtgrupp oli lai avalikkus, kuid veidi rohkem pöörati tähelepanu vähemteadlikele sihtgruppidele.
Kampaaniate ja üldse informeerimise osas on Eestis üks selge raskuspunkt, osa inimestest on propagandistlikus ja teiskeelses inforuumis, kuhu valitsusasutused reklaami ja saateid ei osta. Nende inimesteni on keerulisem jõuda ja peab nuputama, mil viisil ja mis kanalites üldse jõuaks. See on nukker, kui osale rahvastikust Euroopasse kuulumise eelistest teadmine ei jõua ja kui ka paljudes taotlusvoorudes nii info- kui ka keeleoskuse puudumise tõttu hulk inimesi kunagi ei osale. See nõuab tõhusamat tööd ja Ida-Virumaale suunatud Õiglase ülemineku fondi kohta peame kahtlemata päris palju materjali tõlkima vene keelde.
Miks on oluline eurotoetustest üldse nii suurelt rääkida ja meediakampaaniat teha?
Eks kaalutlusi on mitu. Esmalt see, et see on meie kohustus Euroopa Komisjoni ees. Riigi Tugiteenuste Keskus struktuurifondide korraldusasutusena vastutab, et toetusmeetmetega seotud teavitustegevused oleksid tehtud, et alates potentsiaalsest toetuse saajast kuni laia avalikkuseni püsiks teadlikkus kõrge. Seda tööd tehakse muidugi ministeeriumite kui poliitikakujundajate ja rakendusüksustega koostöös, iga osapool annab oma panuse, et Eestile ette nähtud toetussummad saaksid parimal viisil ellu viidud ning erinevad osapooled oleksid nii võimalustest kui ka tulemustest teavitatud.
Lisaks tehakse Eestis aga väga ägedaid asju, need 38 000 projekti on suur töö Eesti majanduse, Eesti inimeste heaolu nimel – muidugi peab sellest rääkima! Veel aga on oluline rääkida nii toetuste süsteemist kui eri võimalustest seetõttu, et tuua teemat inimestele lähemale. Tundmatud asjad tekitavad umbusku ja ka hoiakuid, et „küllap need eurorahad ikka kuhugi kõrvale lähevad“. Selliste väärarusaamade kummutamiseks on hea võimalikult avatult rääkida nii toetuste eesmärkidest kui ka toetuse saamise tingimustest ning pakkuda head nõu potentsiaalsetele taotlejatele. Eesti on olnud väga tubli toetuste kasutaja, meie veamäär on püsinud alla 1%.
Kas kampaania õnnestus? Millised olid tulemused?
Kampaania kokkuvõte näitas esmalt, et nii mõneski kanalis oli näitamisi rohkem kui meediaagentuur prognoosis: Youtube, Spotify, meediaportaalide mobiilivaated, kuid näitas ka seda, et eestikeelse sihtrühmani jõuti paremini. Tulemused saame novembrikuus kahel viisil: esiteks lasime kampaania kohta teha järeluuringu – kas märgati, mida märgati, millises kanalis märgati jne ning lisaks saame ka üldised eurotoetustest ja kohalikest projektidest teadlikkuse protsendid. Kui eestikeelne elanikkond on 80% kanti teadlik struktuurifondidest ehk eurotoetustest, siis on hästi. Venekeelse elanikkonna teadlikkus on olnud hulga madalam ja nagu juba varem mainisin, tuleb sellega jätkuvalt kõvasti tööd teha. Aga no ootame tulemused ära, siis teeme järeldused ja kavandame uue aasta teavitustegevusi vastavalt.
Kas sel aastal on veel mingeid teavituskampaaniaid tulemas?
Kampaaniaid otseselt mitte, kuid 15. novembrist hakkab ETV pealt saatesari „Johannese lähetamine“. ETV+ näitab saateid väikese viitega dubleeritult vene keelde. Need saated, kuus episoodi, räägivad Eesti eri paigust – mida inimesed arvavad Euroopa Liidust ja toetuste abil tehtud projektidest.
