Eestit külastas ürituse raames 350 inimest kõikidest Euroopa Liidu liikmesriikidest ning vaatlejatena olid esindatud ka Norra ja Liechtenstein. Huvi Eesti vastu sütitas nii hästi valitud teema kui ka asukoht ise - mitmete riikide esindajad peegeldasid enne üritust, et pole kunagi Eestis käinud ning väga ootavad tutvumist meie riigiga.
KOOSTÖÖS SÜNNIVAD SUURED ASJAD
16. juunil avas sündmuse Kultuurikatlas peaminister Kristen Michal ja pika sisuka kõne pidas Euroopa Komisjoni poolt Themis Christophidou (regionaal- ja linnapoliitika peadirektor). Sissejuhatusele järgnesid keynote, paneelarutelu (Eesti poolt osales Välisministeeriumi kommunikatsioonijuht Susan Lilleväli) ja erinevad töötoad.
Peaminister tõi välja, et täiemahuline sõda käib Euroopa pinnal juba neljandat aastat ning infosõjas oleme olnud oluliselt kauem. Eesti teab, mida tähendab olla infosõja eesliinil. Konverentsi teema - Truth and trust: communicators vs disinformation ei ole valitud juhuslikult. Just Eesti on õige koht ja kontekst nendel teemadel arutleda. Infolahingus on oluline nii vastase rünnakute tõrjumine ja enda kaitsmine, kuid vähem oluline pole ka enda sõnumi maksmapanek ning sellel domineerida laskmine.
Töötoad keskendusid nii faktikontrollile, meediamanipulatsioonidele kui ka pahatahtliku info levitamisele. Mis Eesti ja Balti riikide vaatest oluline - praeguses infosõjas on oluline pahalase, Venemaa, rolli esile tõsta ning sealt pärinevaid vaenulikke narratiive teadvustada. Meil kõigil on tagumine aeg tunnistada, et peame meediamaailmas olema senisest ettevaatlikumad ja mitte igat uudiskildu usaldama. Kontrolli allikat, kontrolli kõneisikut, kontrolli kuupäevi. Nõnda oluline on mõista mehhanisme, kuidas sinu kui kodanikega erinevates infokanalites manipuleeritakse ja milliseid mõtteid püütakse sulle pähe istutada.
EESTI KULTUURI TUTVUSTAMISE VÕIMALUS
Sama päeva õhtul toimus meie riigi korraldatud vastuvõtt Kruiisiterminalis, kus pakkusime Eesti toitu, Kalamaja Segakoor esitas laulud „Ta lendab mesipuu poole“ ja „Tuljak“ ning DJ poolt pakutavasse muusikalisti olid liikmesriigid juba varem saanud panuse anda, nõnda tantsiti nii sirtakit kui macarenat. Oli imeline näha tantsupõrandal inimesi kõikidest EL liikmesriikidest.
Pildid: Eesti korraldatud õhtusöök koorilaulu ja rukkililledega. Kõnelemas Urmo Merila.
PROJEKTIKÜLASTUSED
17. juuni hommikul jagunesime kõik eri projektide vahel ja kuigi õues tibutas, siis olid enamik registreerunuid siiski kohale tulnud. Ilma kahjuks tellida ei saa, ja nõnda sai kõiki ka enne reisi hoiatatud – võtke vihmavari!
Projektikülastustega, mida oli sündmusena kokku 7, kuid 13 projekti, oli kõige suurem oht, et midagi läheb viltu – nii palju inimesi, nii palju koostööpartnereid – kuid eestlased on imelised oma korralduses ning kõik laabus.
Tallinna linnast olid Kerttu Märtini juhtimisel projektikülastustel abiks kolleegid Tallinna Linnaplaneerimisametist, Tallinna Transpordiametist ning Tallinna Loomaaia direktor Kaupo Heinma.
Projektikülastusel Pelgulinna riigigümnaasiumisse võttis vastu direktor Indrek Lillemägi ja lõimumisprogrammi Settle in Estonia tutvustasid Margarita Källo Kultuuriministeeriumist ning Kristina Avdonina Integratsiooni Sihtasutusest.
Paksu Margareeta ja Lennusadama külastuse ning tutvustamise tegid võimalikuks kolleegid Mihkel Karu ja Iris Tomson Eesti Meremuuseumist.
Proto Avastustehase uudistamisvõimaluse eest seisis direktor Girli Nurk ning Piret Koodi Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusest (EIS) oli valmis gruppi juhtima läbi EIS toetatud projektide.
Heili Sõrmus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist organiseeris Kultuurikatla juurde robotlaeva, mida tutvustas Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor dr Lauri Saks. Terviseportaali arendamisest ja võimalustest andis ülevaate TEHIKu tooteomanik Mari-Anna Miller.
Kõige ambitsioonikam külastus ajaliselt oli Tallinna Loomaaed + Tabasalu matkarada. Tänu TLV Kerttule ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse kommunikatsioonijuhile Katrin Pärgmäele kulges kõik ladusalt ning nähtud sai nii pankrannik kui ka troopikamaja loomaaias.
Kristina Ots Siseministeeriumist viis aga HOME-fondide huvilised Männiku polügoonile, kus demonstreeriti nii varustust kui ka pommirobotite tööd lõhkamisel – kõigil külastajatel oli väga põnev.
Pildid: Erinevad projektikülastused.
Kultuurikatlas toimus hiljem, päeva teises pooles intervjuuarutelu Kersti Kaljulaidiga Euroopa väärtuste ning usalduse teemal ja see oli tagasisidet saades üritusel kahtlemata tõeline highlight (tagasisideküsitluses 92%-le meeldis või väga meeldis)!
Kersti oli otsekohene, selge sõnumiga ja küllap paljud kuulajad polnud harjunud sellega, et riigi endine president võiks olla nii selgete sõnumite ja isikupäraga inimene, kes ei otsi lihtsalt rahvahulgas meeldimist. Kersti kõneles ühtekuuluvusest, tegelikult ka sellest, kuidas tuleb end kokku võtta ja pea liiva alt välja võtta - kõigi meie riikide sõnumid loevad, aga lõpuks loevad sellest enam teod - sõnavaht ei loo muutust, sõnavaht ei aita demokraatial võita.
Fondispetsiiflistes töötubades tegid ettekandeid Urmo Merila (ERDF-CF-JTF), Brit Koppel (ESF+) RTK-st, Triin Tomingas Rahandusministeeriumist ja Elis Paemurd Komisjoni esindusest (RRF), Heili Sõrmus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist (MARE) ja Kristina Ots Siseministeeriumist (HOME).
ESF+ töötuba võimaldas Eesti prioriteetide kõrval taaskord puudutada narratiive, mil tegelikkusega vähe pistmist - Venemaa pommide ja agressiooni eest põgenevate inimeste kohta levitab vaenulik Ruskii Mir legende, nagu oleks tegemist inimestega, kes on ohuks Lääne demokraatiatele, ühtekuuluvusele, rahvatervisele ja julgeolekule.
Näidete ja faktidega on võimalik kõik seesugune ümber lükata.
VÕTAME KOKKU
18. juunil toimus paneelarutelu sellest, kuidas praktikud näevad, mida võiks usalduse kasvatamiseks enam ette võtta ja RTKst osales arutelus teenusedisaini ekspert Lona Pärtel. Mida sellest diskussioonist on oluline välja tuua?
Mida keerulisemaks teha kodaniku jaoks mis tahes avaliku sektori teemad, on see siis toetuste maailm või midagi muud, seda vähem avalikku sektorit ka usaldatakse, sest vähene arusaamine ja keeruliselt sõnastatud info usaldust ei tekita.
Kogu 2,5-päevase sündmuse lõpetas sisuka ettekandega professor Maria Murumaa-Mengel Tartu Ülikoolist.
Ühe kandva sõnumina jäi kõlama - teil kellelgi siin saalis pole liiga kiire ega liiga palju tegemist, et te ei jõuaks kõnelema koolidesse, õpilastega, noortega - võitlemine trollivabrikutega sotsiaalmeedias ei too iial sama head tulemust kui ennetamine - minge, ja rääkige noortega. Seal, kus nemad on.
MILLIST TAGASISIDET SAIME?
Kohapeal juba ütlesid nii mõnedki, et Eesti peaks korraldama konverentsi sellest, kuidas korraldada konverentsi! Eesti korraldust ja sisukaid päevakavasid hinnati tagasisideküsitluses senistest samalaadsetest üritustest parimaks, Eesti toitu hindas heaks või väga heaks 93% osalenutest.
Seda tagasisidet oli väga-väga hea lugeda.
Eesti ületas tagasisides kõik eelnevad INFORM EU-d nii sisu kui korralduse poolest.
EESTLASTE LOOVUS JA KIIRUS
EK kõrge esindaja Themise lugemisprillid läksid katki kohe esimesel päeval. See tähendanuks, et ta ei saa oma kõnet pidada, sest ta ei näe paberile kirja pandud kõnet lugeda. Korraldustiim asus seejärel varajaste saabujate seast otsima inimest, kel oleks samas tugevuses plussprill. Nii selguski, et Komisjoni Eesti esinduse kommunikatsioonijuhi Elis Paemurru prillid sobisid ideaalselt.
Mure sai lahendatud imeliselt kiiresti.
Ja sellised asjad jäävad meelde.
Eestlased on planeerimises, koostöös, külalislahkuses ning leidlikkuses head ja seda näitab meile kogu tagasisideküsitlus.
Pärast üritust tulid nii mitmedki – nii Itaaliast kui Rumeeniast, Tšehhist ja Prantsusmaalt korraldajaile ütlema, et tulevad Eestisse perega tagasi, sest siin on nii ilus ja puhas. Kas me oleksime saanud tahta tagasisidena midagi enamat? Ei. See oligi n-ö end goal - müüa Eestit nii hästi, et siia tahetaks tagasi tulla. Ja see läks korda. Koostöös saavutatakse palju.
INFORM EU on suur koostööprojekt, kus osapooled annavad endast parima - Eesti puhul selgelt maksimumi või enamgi veel, sest me oleme väikesed, ja me peame leidma kõik viisid, et olla parim võimalik.
Meie pingutustest sõltub edaspidine, sest meie panus loob mingil määral ka Eesti tulevikku.
Pildil: Euroopa Komisjoni korraldustiim ja liikmesriigi poolt ürituse projektijuht Brit Koppeli tänukõne.
Üritusest valmis kokkuvõttev video, mis on Youtube´is.
Ürituse fotod on leitavad siit: https://www.flickr.com/photos/informeu/albums/72177720326934691/
Ettekannete slaidid ja videod: https://ec.europa.eu/regional_policy/whats-new/conferences/inform-network/inform-16062025_en
Viimati uuendatud 24.07.2025
