Euroopa Päev 2024 - sel aastal tähistame 20 aastat Euroopa Liidus

Kujutagem korraks ette olukorda, kui oleksime teinud 20 aastat tagasi teistsuguse valiku. Milline oleks meie riik tervikuna, meie majandus ja inimeste kodukandid siis? Tõsi, eurotoetused ja sealt saadud kasu majandusse võib olla veidi abstraktne. Kui paljud ikka oskavad koheselt peast loetleda, mida konkreetselt on nende kodukandis eurorahade abil tehtud? Näeme ju pidevalt, et kuskil midagi ehitatakse, aga kas ka teadvustame, palju investeeringuid on tehtud just eurotoetuste abil? Mis ehk veelgi tähtsam - kas mõistame, kui palju asju jäänuks ilma selle toeta tegemata? Investeeringud infrastruktuuri, koolihooned ja tervisekeskused, teed ja tänavad, aga ka nn pehmemad valdkonnad – erinevad programmid sotsiaalhoolekandes, noortele suunatud projektid, mis toetavad kaasamist ja palju muud – kõik see on meie majandust ja inimeste heaolu viimase kahekümne aasta jooksul märkimisväärselt muutnud.

Vaadates laiemaid numbreid, ei ole kahtlustki, et 20 aastat Euroopa Liidus on meie riigile kasuks tulnud. Euroliidu kaasabil oleme saanud investeerida meie riigi ja taristu ülesehitusse – põllumajandusse, digiriigi arengusse, transpordi- ja energiataritusse, ettevõtlusse, haridusse, tervishoidu, rohepöördesse ja veel paljudesse riigi toimimiseks vajalike valdkondade edasiarendamiseks. Aastaks 2029 jõuab Euroopa erinevate fondide kaudu Eestisse investeeringuteks kokku ca 20 miljardit eurot. Eesti elanikud on saanud ligi 4 korda rikkamaks – kui SKP elaniku kohta jooksevhindades oli 2004. aastal 7176 eurot, siis aastal 2022 oli see 27 039,5 eurot. Meie keskmine palk on kasvanud ligi 4 korda 455 eurolt 1812 euroni (2023 IV kvartal), keskmine ostujõud on kasvanud pea kaks korda. Keskmine pension on kasvanud selle ajaga ligi 4,5 korda (ca 174-lt eurolt 776 euroni). Absoluutse vaesuse määr on vähenenud 14,3%-lt 1,4%-le (2021). Me saame Euroopas vabalt liikuda, mis tähendab ka võimalust elada, õppida, avardada oma silmaringi. 

Euroopa päev – meie oma tähtpäev

Igal aasta 9. mail tähistatakse Euroopa Päeva. Mõnes riigis uhkemalt, mõnes vähem. Riigi Tugiteenuste Keskuse, kui struktuurivahendite korraldusasutuse ja ühe suurima rakendusüksuse jaoks on tegemist olulise sündmusega, kust traditsiooniliselt igal aastal osa võtame. See on nagu meie oma tähtpäev, kuna pea kolmandik Riigi Tugiteenuste Keskuse töötajaskonnast tegelebki igapäevaselt justnimelt eurorahade toomisega Eestisse ja meie ühiskonna hüvanguks. Ka sel aastal osalesime suurejoonelistel üritustel Tallinnas Vabaduse väljakul ja Narvas. 

Lisaks sai maikuus kahe nädala jooksul Viru Keskuse aatriumis lähemalt uudistada, kuidas erinevad investeeringud on Eesti ja meie inimeste elu paremaks muutnud. Eurotoetuste abil on ehitatud nii maanteid kui koolimaju, haiglaid ja vabaajakeskusi, toetatud tööturumeetmeid ja hoolekandeteenuseid, keskkonnahoidu ja energiatõhusust, rahastatud teadusarendust ja ettevõtteid ning palju muud. Näitus „20 aastat eurotoetusi“ võttis kokku 20 aastal Eestis peamiselt Euroopa Liidu struktuurifondide abil saavutatu. Kuna Euroopa Liidult on tuge saadud ka teiste fondide kaudu, olid põgusalt esindatud ka teised valdkonnad, näiteks maaelu ja siseturvalisus. Kuigi näitus sai läbi, tasub silma peal hoida RTK ja eurotoetuste FB lehekülgedel  – materjali jagame jooksvalt ka sotsiaalmeedias. 

Interreg 20

Lisaks Euroopa Liidu liikmeks olemisele tähistab Eesti sel aastal ka 20 aastat Interreg programmides osalemist. Interreg ehk Euroopa territoriaalne koostöö on EL-i ühtekuuluvuspoliitika üks kahest eesmärgist, mis aitab lahendada riigipiire ületavaid probleeme erinevates poliitikavaldkondades ning toetab EL-i regioonide harmoonilist arengut.  
Täna osaleb Eesti seitsmes Interreg programmis: Eesti-Läti programm, Kesk-Läänemere programm, Läänemere piirkonna programm, Interreg Euroopa, URBACT, Espon ja Interact. Kuni 2022. aasta veebruarini tehti ELi välispiiridel koostööd ka vene regioonidega.

Kahekümne aasta jooksul on Interreg programmidega toetatud umbes 1118 Eesti osalusega projekti erinevatest valdkondadest, nagu keskkonnakaitse ja loodusressursside jätkusuutlik kasutamine, innovatsioon, ettevõtluse arendamine ja konkurentsivõime tõstmine, keskkonnasäästlike transpordiühenduste arendamine, ühiste avalike teenuste arendamine, ruumiline planeerimine, kultuur ja loomemajandus, sotsiaalteenused ja tööturg.

Koostöös Eesti-Läti, Kesk-Läänemere ja Eesti ELi välispiiri programmide sekretariaatidega  korraldatakse maist septembrini neli Interregi teemalist auhindadega viktoriinimängu. Jälgige infot Facebookis!