Keskkonnaekspert on RTKs uus amet. Mis on RTK roll selle valdkonna koordineerimisel?
RTKs töötab mitu eksperti, kes tegelevad Euroopa Liidu toetuste nõuetega ning selle aasta kevadest on selles tiimis ka keskkonnaekspert. Tegemist on täiesti uue ametikohaga ning vajadus tekkiski uue perioodi toetuste ning taaste- ja vastupidavusrahastu nõuetega, kus uueks läbivaks põhimõtteks on kliima- ja keskkonnaeesmärkidega arvestamine. EL-i toetuste kasutusel tuleb kas otseselt panustada keskkonnaeesmärkide saavutamisse või siis ei tohiks toetavad tegevused oluliselt kahjustada võetud eesmärkide saavutamist. RTK keskkonnaeksperdi roll on nõustada ministeeriume ja rakendusüksuseid EL-i välisvahendite kasutamisega seotud keskkonnanõuetega arvestamisel. Üheks tööülesandeks on ka erinevate Euroopa Komisjoni juhendite ja materjalide läbitöötamine ning nende põhjal praktika kujundamine ja juhiste kättesaadavaks tegemine. Suure osa tööst hõlmab toetuste andmise tingimuste ja nende eelnõude kooskõlastamine. Euroopa Komisjon tavaliselt annab üldised suunised nõuete rakendamiseks, mis tuleb kohandada Eesti oludega ning mille põhjal tuleb koostada juhendid ja abimaterjalid nii toetuste vahendajatele kui ka toetuste saajatele.
Koostöös Keskkonnaministeeriumiga töötame selles suunas, et iga toetusmeede panustaks kestlikku arengusse ning et pikemas vaates oleksid võetud keskkonnaeesmärgid ka saavutatud.
Kas keskkonnahoiu ja kliimamuutuste leevendamise eesmärkidega arvestamise ootus on EL toetuste tingimustes uus asi?
Seoses roheleppega (vt. „Euroopa roheline kokkulepe“) oleme tänaseks jõudnud uude etappi, kus Eestis ja Euroopa Liidus on seatud sihiks saavutada kliimaneutraalne ja kestlik majandus aastaks 2050. Selle sihini jõudmiseks oleme võtnud konkreetsed eesmärgid ning Euroopa Komisjon on roheleppe kaudu öelnud, et kõik investeeringud peaksid toetama kestlikku majandusarengut ning ei tohi sealjuures kahjustada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist.
Sellest lähtuvalt on ka struktuurivahendite kasutamisel kokku lepitud kui palju peaks näiteks suunama investeeringuid kliimamuutuste leevendamise valdkonda ja kui palju elurikkuse valdkonda.
Võrreldes eelmise rahastusperioodiga on uuel 2021-2027 perioodil läbivaks põhimõtteks toodud keskkonnamõjudega arvestamine selliselt, et me liiguksime märgatavamate sammudega võetud eesmärkide saavutamise suunas ning väldiksime olulise keskkonnamõju teket. Samuti kehtib taaste- ja vastupidavusrahastu puhul õigusaktis nõue, et projekte, mis kahjustavad oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist, ei saa fondist toetada. Näiteks kehtib mitmeid piiranguid, sh fossiilkütustega seotud tegevuste finantseerimisel.
Mida tähendab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte Euroopa Liidu toetuste kontekstis? Kas sisuliselt on tegemist taotlejale uute keskkonnanõuetega?
Lihtsalt öelduna tähendab see seda, et EL rahastatud projektid ei tohi oluliselt kahjustada keskkonnaeesmärkide saavutamist ehk tuleb järgida „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet (inglise k. do no significant harm - DNSH). See tähendab, et kõigi projektide planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada kliimamuutustega, nende leevendamise ja kohanemise võimalustega, samuti elurikkuse säilitamisega, ressursside kestliku kasutamise ja ringmajandusele üleminekuga ning keskkonnasaaste vältimise ja vähendamisega. Seega tervikuna peab olema tagatud hea keskkonnaseisund ja majandustegevuse mõjusid tuleb arvestada terviklikumalt. Kliimaneutraalse majanduse saavutamine tähendab, et lisaks kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele tuleb arvestada ka teiste mõjudega keskkonnale laiemalt ning see moodustabki ühe olulise osa kestlikust arengust ja mittekahjustava põhimõtte järgimisest.
Eraldi eesmärgina on kirjeldatud kliimakindluse tagamist. Mida see tähendab?
Kliimamõjudega arvestamise kohustus oli iseenesest ka möödunud perioodi suurprojektidel, kuid see ei olnud niivõrd süsteemselt rakendatud. Kliimakindluse tagamine on meie jaoks uus nõue, mille hindamiseks on Euroopa Komisjoni poolt välja töötatud eraldi hindamise metoodika. Kliimakindluse puhul on eesmärk tagada, et investeering on kooskõlas kliimaeesmärkidega ehk kliimaneutraalsuse saavutamisega ning et projekti lahendus arvestaks kliimamuutustest tingitud väljakutsetega hakkama saamisel. Näiteks on eesmärkide saavutamise hindamisel vajalik arvestada kasvuhoonegaaside heite jalajälge ehk CO2 jalajälge ning hinnata kliimamuutustega kohanemiseks võimalikke riske ja lahendusi. Toetuse saajale võib see tähendada, et taristu investeeringutel, mille kestvus on vähemalt 5 aastat on vajalik läbi viia kliimakindluse hindamine, mis tuleks planeerida projekti arendusfaasi ning mille puhul peaks selle üldiselt esitama koos toetuse taotlusega.
Paljudele on teada keskkonnamõju hindamise protsess, mis on seadusega nõutud oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks. Vaatamata sellele kohustusele võib olla vajalik ikkagi hinnata ka tegevuste mõju kõigi keskkonnaeesmärkide lõikes, samuti võib olla täiendavalt vajalik ka kliimakindluse tagamise hindamine.
Kas kõikide projektitaotluste jaoks on vaja läbi viia DNSH põhimõtte järgimise ja kliimakindluse tagamise hindamine?
Ei, kõikidele projektidele ei kohaldu nõue viia läbi täiendavaid hindamisi, see on üldjuhul vajalik, kui toetusmeede on suunatud paljudele erinevatele tegevustele, mille mõjud pole teada ning mille jaoks ei ole head lahendust, et määrata tegevusele konkreetsed tingimused. Sellisel juhul peaks taotleja läbi viima enda projektist lähtuvatest oludest ka hindamise. Hindamisprotsessi vajadus on ühe tingimusena toetuse andmise tingimustes ka ära kirjeldatud.
Samas kehtib tulenevalt Euroopa Liidu välisvahendite reeglitest läbivalt põhimõte, et ükskõik millist projekti või tegevust kavandades tuleb keskkonnamõjudega arvestada ning tagada, et majandustegevus ja sellega seotud projekt ei too kaasa negatiivset mõju ehk raskendaks keskkonnaeesmärkide saavutamist.
Kliimakindluse hindamine tuleb kõne alla vaid siis, kui tegemist on taristuprojektidega, näiteks hooned ja rajatised, võrgutaristu ja muud sarnased projektid.
Tervikuna on uue perioodi EL-i vahendite kasutamise jaoks kavandatud meetmed kõik kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, kuid see tähendab, et ka projektide puhul peab sama põhimõtet järgima.
Kas DNSH ja kliimakindluse tagamise hindamisprotsessiga saavad taotlejad ise hakkama? Kui pikalt nende analüüside koostamine ajaliselt aega võib võtta? Millega peaks taotlejad oskama arvestada?
„Ei kahjusta oluliselt“ hindamine ei ole metoodiliselt keeruline, kuid see eeldab teadmisi võimalikest keskkonnamõjudest, riskidest ning tegevuse kogu olelusringist ja selle mõjudest. Sellise hindamise võib läbi viia näiteks taotleja enda keskkonnaspetsialist või siis on võimalik kaasata keskkonnakonsultanti. Sõltuvalt sellest, kui hästi on projekti juba eelnevalt ettevalmistatud, sõltub ka hindamise mahukus ja ajakulu. Hinnanguliselt võib hindamisele kuluda umbes nädal või vähem, sõltudes muidugi projekti keerukusest. Osadel toetusmeetmetel on tegemist ka abikõlbliku kuluga, mis tähendab, et konsultatsioonitasud hüvitatakse.
Kliimakindluse tagamise hindamine on keerukam protsess, kuna see tähendab projekti piirides CO2 jalajälje suuruse hindamist ning projekti asukoha põhiste kliimamuutustega seotud riskide analüüsimist ja võimalike lahenduste läbi mõtlemist. Sellist hindamist saab läbi viia keskkonnaekspert, samuti tuleb arvestada pikema ajakuluga. Sõltuvalt projektist ja selle CO2 jalajälje suurusest võib hindamisprotsess olla lahendatud kas lihtsustatud versioonis või on vajalik läbi viia üksikasjalikum analüüsi. Keerukamad hindamised võivad võtta kuni kuu aega. Analüüsi tulemus annab otsustajale teavet kas toetatav tegevus suudab saavutada kliimaneutraalsuse eesmärgid ning kas projektilahendus arvestab juba ka kliimamuutuste mõjudega.
Kust taotlejad saavad abi küsida, kui ikkagi erinevad juhendid ja abimaterjalid tunduvad liiga keerulised?
Avalike taotlusvoorude puhul eelneb toetuse tingimuste määramine, mille üheks osas võivad olla kas konkreetsed keskkonnanõuded, mida peab rakendama või siis on vajalik läbi viia täiendavaid analüüse. Kui taotlusvoor avaneb, siis selle osaks on ka juhendmaterjalid ning samuti korraldatakse infopäevasid taotlejatele, kus selgitatakse lähemalt nõudeid ning on võimalus küsida küsimusi. Lisaks on koondatud ka RTK kodulehele üldine informatsioon ja abimaterjalid . Taotlejal tuleb lähtuda kindlasti sellest, mis on konkreetse taotlusvooru tingimused ja sellega seotud juhendmaterjalid. Esmaste küsimustega saab pöörduda projektikoordinaatorite poole. Kui koordinaatoritel tekib küsimusi, siis on neil võimalik ka konsulteerida RTK keskkonnaeksperdiga.
Vaata siia!
RTK veebilehel on eraldi rubriik keskkonnanõuete kohta, kust muuhulgas leiab ka viiteid juhenditele ja abimaterjalidele. Asub SIIN
Kas RTK-l on tulevikus plaanis nende teemade selgitamiseks ja tutvustamiseks ka eraldi infopäevi või konsultatsioone korraldada?
RTK koostöös Rahandusministeeriumiga korraldab 5. oktoobril KOV-ide arendusspetsialistidele infopäeva, kus tuleb käsitlemisele ka keskkonnanõuetega seonduvad kohustused. Lisaks on tulemas ka 6. oktoobril toetuse andmise tingimuste koostajatele mõeldud infopäev. Samuti on ettevalmistamisel infopäev keskkonnakonsultantidele. Kõige detailsema info saab kätte huvipakkuva taotlusvooru infopäeval, kuna seal on võimalik vastata ka tekkivatele küsimustele.
Teemat aitas avada RTK keskkonnaekspert Kristel Lopsik
Kristel Lopsik töötab RTKs keskkonnaeksperdina alates 2022. aasta aprillist ning on osa RTK ekspertide meeskonnast, kes tegelevad Euroopa Liidu välisvahendite süsteemi nõuete rakendamisega. Kristel on õppinud keskkonnatehnoloogiat, keskkonnakorraldust ja ökoloogiat. Varem töötas Kristel Keskkonnaministeeriumis ning enne seda ka Keskkonnainspektsioonis. Varasem töökogemus on seotud erinevate keskkonnavaldkondadega, sealhulgas tööstusvaldkonna ja sellega seotud keskkonnanõuetega.
Võta ühendust! [email protected]
