Visiidil osalesid juhtivad ametnikud Montenegro peaministri büroost, majandus-, rahandus-, sotsiaal-, haridus-, teadus- ja kultuuriministeeriumitest. Visiit oli üks osa Montenegro Euroopa Liiduga liitumise peatükist, mis hõlmab regionaalpoliitikat ning struktuurivahendite koordineerimist.
Kolm päeva kestnud visiidil tutvus RTK montenegrolastele eurotoetuste vahendamise süsteemi Eestis ja selle võimalikult kiiret ja tõhusat kasutamist, Eestis kasutusel olevaid infosüsteeme ning kontrollimehhanisme, et Euroopa Liidu vahendid õigesse kohta läheksid. Montenegrolaste külastust kommenteerib neid võõrustanud RTK peadirektori asetäitja Martin Karro.
Kui valmis on Montenegro külaliste meelest nende riik liitumiseks EL-ga? Kui optimistlikult oldi selles osas meelestatud?
Montenegrolased on väga motiveeritud Euroopa Liiduga liituma ja kiirelt erinevates fondides võimaldatavat toetust kasutusel võtma. Nagu külalised korduvalt rääkisid, on neil nüüd peale umbes 30-aastast ühe partei valitsemisaega uus valitsus, kes väga soovib riigi kurssi liberaalsemaks muuta ja lähtuda enam euroopalikest väärtustest.
Kui kaugel on nad oma toetuste vahendamise süsteemi planeerimise või ülesehitamisega?
Montenegro on saanud kandidaatriikidele mõeldud programmidest toetuse kasutada ja nüüd avanevad ka neile uue rahastusperioodi vahendid. Seetõttu saavivadki nad kogu rakendussüsteemi üle vaadata ja Euroopa Komisjonist soovitati Montenegrol Eesti süsteemist õppida.
Mis oli montenegrolaste jaoks kõige olulisem ja põnevam teema? Mille vastu nad Eestis kõige rohkem huvi tundsid?
Kindlasti on neile huvitav kõik infosüsteemide kasutamisega seonduv. Endalegi üllatav oli nende üllatus, et meil ei täideta toetuste kogu protsessis ühtegi füüsilist paberit, ei allkirjastata ega arhiveerita paberil. Meile on see harjumuspärane, aga näha oli, kuidas paberivaba töö ülesehitus nende ettekujutusvõime kõigist võimalustest elama pani. Teiseks pani neid üllatama see kui palju me rääkisime klientidest ja heast kliendikogemusest. Mitmel korral mainiti seda ka pauside ajal ja sooviti teenuse disaini võtete kasutamise juurde tagasi tulla.
Vaadates toetuste korraldamise ja rakendamise süsteemi arengut Eestis – kas sinu arvates on selle süsteemi areng olnud loogiline või oleks võinud kuidagi teistmoodi teha? Kuidas sa ehitaks selle süsteemi üles siis, kui sa oleksid praegu ühe väikeriigi esindaja, kes on selle teekonna alguses?
Kogu eurotoetuste süsteemi areng on peegeldanud meie arusaamist euronõuetest ja nende täitmisest. Alguses, kui kõik tundus segane, oligi vaja rohkem spetsialiseerunud asutusi, kes väga detailselt kontrollisid ja juhendasid toetuse taotlejaid ja vahendajaid. Nüüd, kui kogemusi on enam, saame järjest rohkem tugineda riskianalüüsidele ja ülal pidada lihtsamat rakendussüsteemi. Väikeriigina ongi hea kuulda väikeriikide kogemusi.
Millised on sinu arvates sel teemal suurimad väljakutsed Montenegrole ja millised Eestile? Kuidas nendega toime tulla?
Ma arvan, et üheks suuremaks väljakutseks on uute vahendite käivitamine. Lisaks uue rahastusperioodi vahenditele, mille reeglid said kokku lepitud alles sellel suvel, on lisandunud mitmeid erinevaid rahastuid, näiteks Õiglase Üleminetu Fond, Solidaarsusfond, Taasterahastu jms.
Oluline on säilitada rakendussüsteemi lihtsus ja läbipaistvus ilma reeglitega vastuollu minemata. Väga palju tööd tuleb teha selleks, et soovitud lihtsustused ka tegelikult teeks vahendute rakendamist ladusamaks ja ei suurendaks põhjendamatult riske.
RTK-d külastanud Montenegro majandusministeeriumi aseminister Jevrosima Pejović ütles, et Eesti valiti õppekohaks seetõttu, sest oldi Euroopa Komisjoni esindajate käest Eesti kohta positiivset tagasisidet kuulnud. „Me soovisime loomulikult soovisid ise näha, kuidas digitaalsete protsesside poolest kuulsas Eestis avaliku sektori töö tegelikult toimub. Eriti jäi meile silma, kuidas RTK teenuse tarbijasse kui klienti suhtub ja kliendikogemust disainib. See on midagi, millest soovime kindlasti õppida,“ selgitas Pejović.
