Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil aastatel 2021-2027 saab Eesti rahalist toetust kokku ligi 5 miljardit eurot. Kui vaadata, kui palju me ise panustame EL ühisesse eelarvesse, siis saab öelda, et iga panustatud euro kohta saame toetustena tagasi enam kui kolm eurot.
Ehkki EL toetuste puhul on tegemist nii-öelda tagastamatu rahaga, on toetustel ühiselt kokku lepitud eesmärgid ja tingimused.
Raha kasutamise üldised suunised lähtuvad Euroopa Liidu ühistest arengueesmärkidest. Näiteks investeerime uuel perioodil rohkem Eesti rohelisemaks ja digitaalsemaks muutmisesse. Alles on ka varasemate perioodide olulised teemad – sotsiaalprojektid, investeeringud teedesse ja nutikatesse transpordiühendustesse jpm.
Kuhu see abi suunata nende üldiste eesmärkide sees, on juba meie endi otsustada. Valitsus ja parlament, ministeeriumid, arenduskeskused ja ettevõtjad, vabaühendused ja eksperdid teevad uut rahastusperioodi ette valmistades ära suure töö mõeldes detailselt läbi, kuidas meile eraldatud toetusi kasutada nii, et sellest maksimaalselt kasu oleks.
Raha tuleb kasutada eesmärgipäraselt
Kui sihid paigas, töötatakse välja konkreetsed meetmed, kehtestatakse tingimused, kuulutatakse välja taotlusvoorud ja toetuse saajad saavad hakata projekte ellu viima. 73% Eestile ette nähtud eurotoetuste jagamisest korraldab Riigi Tugiteenuste Keskus koostöös ministeeriumidega. Ühtlasi on Riigi Tugiteenuste Keskuse ülesandeks kontrollida, et projektidesse suunatud raha kasutatakse reeglite- ja eesmärgipäraselt.
Toetuse andmise tingimuste täitmine on Euroopa Liidu poolt seatud eeltingimus meie ühiste maksumaksjate arvelt väljamakstavate toetuste kasutamiseks. Reeglite järgimisest ja projektidele seatud eesmärkide saavutamisest tuleb Eestil detailselt aru anda.
Kui eesmärgid jäävad saavutamata või toetuse andmise tingimustest ei peeta kinni, juhtub sedagi, et toetusraha tuleb osaliselt või täielikult tagasi küsida. Eesmärkide täitmise ootus ei ole ainult EL eeltingimus, vaid peaks olema meie kõigi ühine ootus. Euroopa maksumaksjad oleme ühtlasi ka meie ise ning oleme ju huvitatud, et meie ühisest rahakotist tehtavad investeeringud oleksid nutikad, vajalikud ja ausad.
Väiksemad eksimused hüvitatakse riiklikest vahenditest
13. jaanuari Postimehes avaldatud arvamusartiklis kirjutas Garri Raagmaa (vt artikkel), et jääb mulje, justkui toetuse jagajaid ei huvitaks lahenduste leidmine, vaid eksimuste puhul ollakse varmad kohe suuri tagasinõudeid esitama ning tulemuse saavutamise asemel keskendutakse protseduurireeglite järgimisele ja juuksekarva lõhkiajamisele.
Tegelikult on viimastel aastatel palju tehtud, et eksimuste tekkimist vältida. Riigi Tugiteenuste Keskus pakub toetuse saajatele hangete eelnõustamist, on loodud videomaterjale konkreetsete juhistega, teeme infopäevi ja koolitusi.
Toetuse tagasinõudmisele eelneb väga põhjalik analüüs ning veendumine, et see on õigustatud.
Iga tuvastatud rikkumine ei too toetuse saajale kaasa tagasinõuet. Näiteks on siseriiklikult loodud mehhanism, mis võimaldab teatud tingimustel jätta toetus tagasi nõudmata vaid hüvitatakse riigi eelarvest
Projektide elluviijad Eestis on väga vastutustundlikud
Kui aga toimub süsteemne rikkumine ja sellele ei reageerita piisavalt kiiresti, siis võib juhtuda, et osa toetusrahast läheb Eesti jaoks kaduma. Süsteemseid puudusi kaardistatakse auditeerimise käigus ning Euroopa Liidus on eesmärgiks seatud kvaliteedinäitaja, mille kohaselt peab auditis tuvastatud rikkumiste veamäär jääma alla 2% kõigist toetustest. Eesti on selle näitaja poolest väga heas seisus – viimastel aastatel on rikkumiste määr olnud regulaarselt alla 1%. See näitab, et meie süsteem toimib hästi.
Kui toetuste andmisega tegelevad asutused ei suuda tagada nõuete täitmist, peatab Euroopa Liit väljamaksed Eesti riigile tervikuna. Siis kannatavad kõik toetuse saajad – ka need, kes on kõiki reegleid järgides oma projekte ellu viinud. Sellest tulenevalt on projektide kontroll ja järelevalve paratamatu. Lisaks tähendaks suurem veamäär seda, et Eestile rakendatakse täiendavaid kontrolle, mis lisab bürokraatiat ja halduskoormust .
Lõpetuseks tahaks aga positiivsena välja tuua, et Eesti süsteem toimib hästi ja meie toetuse saajad on võetud kohustusi täites vastutustundlikud. Euroopa Liidus oldud aja jooksul on rahastatud ligi 40 000 projekti summas ca 8 miljardit eurot. Sellest mitteabikõlblikeks kuludeks on osutunud ca 0,3% ehk väga väike osa. See tähendab, et enam kui 99% meie toetuse saajatest viivad projekte ellu eeskujulikult. Tagasinõuete maht on kokkuvõttes väga väike ning kasu, mida saame Euroopa Liidu toetustega ellu viidud projektidest, märkimisväärne.
