Eelmisel rahastusperioodil kasutas Eesti ära kõik meile võimaldatud vahendid – kokku 3,7 miljardit eurot

Euroopa Liidu rahastusperioodid toimivad seitsmeaastaste tsüklitena, kuid koos ettevalmistus- ja järeltegevustega on perioodid tegelikkuses pikemad. Seega tõmmatigi 2014-2020 rakendusperioodile lõplikult joon alla alles tänavu 31. märtsil. Tõelistest tulemustest saabki rääkida tihti alles aastaid hiljem, kuna paljude suurte ehitus- ja taristuprojektide ehitamine võtabki kaua aega. Tänavune kevad oli Riigi Tugiteenuste Keskuse jaoks väga tegus, kuna lisaks eelmise perioodi lõpetamisele on juba hoogsalt käimas uus ja ka järgmise rahastusperioodi ettevalmistused on vaikselt alanud, seega tegevust jagus mitmel rindel. 

Eesti kasutas ära kõik meile võimaldatud vahendid

Saame ja peamegi olema uhked – eelmisel perioodil kasutasime ära 100% meile eraldatud EL vahenditest. Selle näitajaga oleme Euroopas esimeste seas, mis näitab ka meie toetuste süsteemi efektiivsust ja tulemuslikkust. Kokku kasutasid kogu võimaliku toetuste hulga ära 4 riiki – lisaks Eestile Küpros, Leedu ja Ungari. Kuigi Riigi Tugiteenuste Keskus on üsna palju keskendunud just väljamakse osakaalule, kui konkreetsele mõõdikule, on sellest olulisemgi veel tõdeda, et oleme saavutanud kõik seatud eesmärgid ja tulemused. Numbrid on küll muljetavaldavad – eelmisel perioodil viidi ellu ca 14 500 projekti – kuid rohkem kõneleb see, mis on saavutatud. Uued maanteed ja kergliiklusteed, moodsad haiglad ja tervisekeskused, väljaehitatud veevärk ja kaugküte, energiatõhusad kodud, kaasaegsed koolihooned, paremad elamistingimused puuetega inimestele või tähistatud ja laudteega varustatud matkarajad, et inimesi rohkem looduse juurde tuua. Päris paljudes kohtades ei pea enam pimedal sügisõhtul maanteeservas ühest asulast teise jalutama, vaid saab liikuda mööda valgustatud ja ohutut kergliiklusteed või kui päevi näinud hoone asemel saab lapse hommikuti saata sooja, hubasesse ja valgusküllasesse lasteaeda või koolimajja, siis need on töö viljad, mida lõppeva perioodi rahastusest meist igaüks tunda saab. 

Lisandub loomulikult ka nö pehmem pool- erinevate teenuste kvaliteet ja nende lõimimine ning kättesaadavuse parandamine erinevates valdkondades haridusest, sotsiaal ja tööturuteenusteni. Ei saa mainimata jätta ka panust ettevõtlusesse - 2014-2020 perioodil sai toetatud pea 20 000 ettevõtet üle Eesti.   

Need tulemused ei tulnud kaugeltki kergelt. Eelmisesse rahastusperioodi jäid nii koroonakriis ja sõja algus, kui ka toetuste valdkonna konsolideerimine RTK-sse. Kuigi algusaastatel oli segadust omajagu, on tänaseks selge, et valdkonna koondamine ühte kompetentsikeskusesse on parandanud nii juhtimisprotsesse kui ka infosüsteeme. Oleme vähendanud bürokraatiat ja hoidnud kokku raha. Näiteks on täna kolme erineva infosüsteemi asemel üks ja administreerimiskuludelt oleme saanud mitmed miljonid suunata toetuse saajatele projektide elluviimiseks.  Hea meel on tõdeda, et Eestis kulub 40 euro toetuse maksmiseks ainult 1 euro, mis näitab meie süsteemi efektiivsust -  suurema osa toetustest saame suunata toetuse saajatele nende unistuste ellu viimiseks. 

Kuidas edasi?

Kui vaadata tulevikku, siis tarvidus ettevõtluse toetamiseks kindlasti püsib. Seda eriti rohepöörde valguses, kus hetkel on uued ja keskkonnasõbralikud tehnoloogiad veel kallid ja energiahind regioonis kõrge, mistõttu jääksid ilma toetuseta paljud head ideed võib-olla arendamata. Võib eeldada, et vajadused sotsiaal- ja tervishoiusektoris kasvavad, sest elanikkond vananeb ning ootused teenuse kättesaadavusele ja kvaliteedile ajas järjest kasvavad. Vanad ja amortiseerunud hooned piirkondades, kust asustus ja töökohad on liikunud mujale peaksid asenduma moodsate, multifunktsionaalsete keskusmajadega – olgu need siis tervise, sotsiaal- või hariduse vallas. Oskused on kindlasti teema, mille arendamisele peame jätkuvalt  pühenduma. Olud ja nendega koos ka tööturu vajadused on pidevas muutuses ning inimesed peavad sellega kaasas käima. Elukestev õpe peab muutuma elustiiliks ja ka kättesaadavaks. Ma usun, et täna oleme selles vallas suured edusammud saavutanud, aga palju on veel teha.

2014-2020 perioodist jäi veel õhku küllaga teemasid liikuvuse valkdonnast -  raudtee elektrifitseerimine, uued trammid ja trammiteed, kergliiklustaristu jne. Ka siin on tajuda nõudluse kasvu – inimesed eeldavad mugavaid ja kiireid lahendusi, soovivad vähendada liiklemisele minevat üleliigset ajakulu ja selle kõige juures hoida keskkonna jalajälg võimalikult väiksena. Horisontaalse küsimusena peame kindlasti tulevikus mõtlema ka sellele, kuidas Eesti võimalikult terviklikult areneks ja ka äärealadele nii raha, inimesed, kui ettevõtlus jõuaksid. Seda eriti tänastes julgeoleku oludes. Hoiame jätkuvalt hoogu üleval ja soovin kõigile pealehakkamist uute unistuste realiseerimisel ja indu toetusvõimaluste ära kasutamisel.