Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide ülevaade

Euroopa ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondid (EÜSF - üldiselt eurotoetus) arendavad liikmesriikide majandust, et vähendada arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel, ning toetavad ühist viisapoliitikat, piirihaldust ning kuritegevuse tõkestamist.

Euroopa ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eelarveperiood on seotud Euroopa Liidu eelarvega, mis tähendab, et toetuste periood on jaotunud 7-aastasteks tsükliteks. Sellelt lehelt saad lugeda perioodi 2021-2027 kohta. 

Teemad
peatükkide
kaupa ->

2021-2027 perioodi
eesmärgid

Loe lähemalt

Ühtekuuluvuspoliitika
fondide ülevaade

Loe lähemalt

Kaasamine ja
planeerimine 2021-2027

Loe lähemalt

Rakendussüsteemi
struktuur

Loe lähemalt

Kasulikud lingid
ja viited

Loe lähemalt

2021-2027 perioodi eesmärgid

Ühtekuuluvuspoliitika fondide (endiselt nimetatud struktuurifond) vahendite kasutamise planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni poolt antavad riigipõhised soovitused ja Eesti pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ määratletud sihid ja aluspõhimõtted. Ühtekuuluvuspoliitika fondid hõlmavad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfond + ja Õiglase Ülemineku Fondi.

Ühtekuuluvuspoliitika osana käsitletava majanduskasvu ja tööhõive investeeringute eesmärgiks vahendite planeerimise alusena kasutatav arengustrateegia „Eesti 2035“ on riigi pikaajaline strateegia, milles keskmeks on viis sihti (inimene, elukeskkond, ühiskond, majandus ja riigivalitsemine), mis kirjeldavad visiooni Eestist aastaks 2035. Loe "Eesti 2035" strateegia materjale Vabariigi Valitsuse kodulehelt.

Perioodi 2021–2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide planeerimist korraldab Rahandusministeerium. Kontaktisik on Kadri Tali, riigieelarveosakonna välisvahendite talituse juht (kadri.tali@fin.ee).

Eesti majandus on viimase viie aastaga võrreldes Euroopa Liidu keskmisega tublisti kasvanud. Seetõttu väheneb järgmisel eelarveperioodil meile eraldatavate toetuste maht. Jätkuvalt saab Eesti aga ELi eelarvest rohkem toetusi, kui sinna sissemakseid teeb. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt eraldatakse Eestile 2021–2027 perioodiks ühtekuuluvuspoliitika toetusi 3,37 miljardit eurot. Toetuste kasutamisel on kuus eesmärki: Nutikam Eesti, Rohelisem Eesti, Ühendatum Eesti, Sotsiaalsem Eesti, Inimestele lähedasem Eesti ja Õiglane üleminek.

Euroopa Regionaalarengu Fond

Euroopa regionaalarengu fond (European Regional Development Fund,) ehk ERF pakub liikmesriikidele toetust, et ühtlustada erinevate piirkondade arengut, piiriülest koostööd ning tugevdada majanduslikku ja ühiskondlikku sidusust Euroopa Liidus..

Euroopa Sotsiaalfond

Euroopa sotsiaalfond+ (European Social Fund+) ehk ESF+ toetab algatusi, mis parendavad tööhõivet, panustavad inimeste kvalifikatsiooni edendamisse ja tõstavad töötajate konkurentsivõimet.

Ühtekuuluvusfond 

Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund) pakub toetust liikmesriikidele, mille rahvuslik kogutoodang on väiksem kui 90% Euroopa Liidu keskmisest. Ühtekuuluvusfondist saavad toetust näiteks mahukad keskkonna- ja infrastruktuuriprojektid. 

Sisejulgeolekufond

Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund toel võideldakse terrorismi ja radikaliseerumise, piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu ning aidatakse ja kaitstakse kuriteoohvreid. Samuti toetatakse fondist julgeolekuga seotud riskide ja kriiside tõhusat juhtimist. Sisejulgeolekufondi korraldusasutus on Siseministeerium.  Tutvu fondiga.

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (Asylum, Migration and Integration Fund (AMIF) toetatakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamist ja arendamist, seaduslikku rännet ja kolmandate riikide kodanike integratsiooni, ebaseadusliku rände vastu võitlemist, turvalist ja väärikat tagasipöördumist ning koostööd liikmesriikide vahel. Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi korraldusasutus on siseministeerium.  Tutvu fondiga.

Piirihalduse ja viisade rahastU

Piirihalduse ja viisade rahastust (Border Management and Visa Instrument) ehk BMVI-st toetatakse integreeritud piirihaldust, et tagada välispiiride ühetaoline ja kõrgetasemeline kontroll ning kaitse ja ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet. Piirihalduse ja viisade rahastu korraldusasutus on siseministeerium.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond  

Euroopa merendus- ja kalandusfond (European Maritime and Fisheries Fund) ehk EMFF toetab kalandussektori arengut, kohanemist sektoris toimuvate struktuursete muudatustega ning kalurite ja kalandusettevõtete konkurentsivõime tõstmist. Euroopa merendus- ja kalandusfondi korraldusasutus on maaeluministeerium. Tutvu fondiga.

Kaasamine 2021-2027

  • Ühtekuuluvuspoliitika fondide planeerimine ja ,,Eesti 2035’’ koostamine lähtub osalus- ja kaasamispõhimõtetest, mis on kirjeldatud partnerite kaasamise ja osalemise kavas.
  • EÜSF 2021-2027 perioodi rakenduskava valmis 2021. aastal ning selle täiendamine toimus avalikel konsultatsioonidel. Vaata kaasamise tegevuste ajakava lähemalt siit. 
  • Rohkem infot õiglase ülemineku kohta vaata Rahandusministeeriumi kodulehelt.
  • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus sätestavad kohustuse strateegilise planeerimisdokumendi ehk rakenduskava koostamisega samaaegselt läbi viia ka keskkonnamõju strateegiline hindamise (KSH). Keskkonnamõju strateegilise hindamise dokumendid leiad hindamiste lehelt.

Planeerimise protsess

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi on kaasatud mitmed osapooled.

Toetusi korraldavad korraldusasutused (lühendiga KA). Eestis täidab korraldusasutuse ülesandeid Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK), välja arvatud Merendus- ja Kalandusfondi puhul, mille korraldusasutus on Maaeluministeerium, ning Sisejulgeolekufondi puhul, mille korraldusasutus on Siseministeerium

Toetuse kasutamisala on üldjoontes kokku lepitud EK-ga rakenduskavade nöol.  Rakenduskava eesmärkide elluviimiseks kavandab toetusmeetmed ja nende rakendusskeemid rakendusasutused (RA).

Toetuse saaja jaoks on otsene kontakt Rakendusüksus (RÜ), mis on vastutav toetuse andmise tingimuste alusel toetuse andmise eest. RÜd:

  • viivad läbi taotlusvoore,
  • teevad toetuse andmise otsuseid
  • kontrollivad toetuse kasutamist.

Lisaks kuulub administreerimise süsteemi ka auditeeriv asutus (AA), kes teostab sõltumatut kontrolli nii süsteemi kui ka toetust saanud projektide üle. Korraldusasutus (RTK) võtab rakendusüksustelt vastu toetuse väljamaksetaotlusi ning deklareerib kulud Euroopa Komisjonile.

Struktuuritoetuste rakendamissüsteemi struktuur

LIIKMESRIIK

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond:
Eestis täidab liikmesriigi rolli Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond, mille ülesanneteks on: poliitikakujundamine, planeerimine, õigusloome, tehnilise abi rakendusasutuse funktsioon, seire ja hindamine.

KORRALDUSASUTUS

Riigi Tugiteenuste Keskus
Vastutab toetuste taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi kujundamise ning toetuste süsteemi toimimise eest liikmesriigi korraldusasutusena. RTK täidab lisaks rakendusüksuse ülesandeid. 

AUDITEERIV ASUTUS

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond:
Iseseisev ja sõltumatu auditi üksus, mis kontrollib rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate tegevust.
Loe lisa auditeeriva asutuse kohta.

RAKENDUSASUTUSED
  • Haridus- ja Teadusministeerium
  • Keskkonnaministeerium
  • Kultuuriministeerium
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
  • Rahandusministeerium
  • Riigikantselei
  • Siseministeerium
  • Sotsiaalministeerium
  • Justiitsministeerium

Konkreetse prioriteedi või meetme rakendamiseks määratud asutus ehk rakendusasutus, mis vastutab Vabariigi Valitsuse seatud eesmärkide saavutamise eest.  

RAKENDUSÜKSUSED
  • Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus rakendusüksuse ülesannetes)
  • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
  • SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
  • SA KredEx

Rakendusüksuste ülesanded on toetuse taotluste menetlemine, toetuse väljamaksmine, aruandlus ning projektidele eraldatud toetuse kontroll ja seire. Rakendusüksused teevad koostööd ministeeriumite kui rakendusasutuste ning Riigi Tugiteenuste Keskuse kui korraldusasutusega. 

TOETUSE SAAJA

Toetuse taotlemise aluseks on alati konkreetne toetuse taotlus, mida rakendusüksus reeglite kohaselt menetleb. Pärast positiivset rahastusotsust saab taotlejast toetuse saaja, kelle tegevusele kaasnevad toetuse kasutamisega ka konkreetsed nõuded ja reeglid. Näiteks projekti elluviimise jooksul tuleb tagada vajalik aruandlus ning võimaldada rakendusüksusel teostada kontrolli.

Eesti ja Euroopa Liidu struktuurifondid

Eesti hakkas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi saama seoses Euroopa Liidu liikmesriigiks saamisega alates 2004. aastast.

Enne seda sai Eesti Euroopa Liidult mõeldud toetust, mis oli suunatud eelkõige Euroopa Liidu liikmesriigi staatust saavutada püüdvatele liikmesriikidele.

Kasulikud lingid ja viited

2021-2027 planeerimine

Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni poolt antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid. Struktuurivahendid jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ ja Õiglase ülemineku fondi vahel.

Loe lähemalt

Välisvahendite rakendamine

EL struktuuri- ja investeerimisfondide toetused Eestile olid eelarveperioodil 2014–2020 4,4 miljardit eurot; perioodil 2007-2013 3,4 miljardit eurot ning ajavahemikus 2004-2006 maksti Eestile struktuuritoetuseid summas 371,4 miljonit eurot.

Loe lähemalt

Rakenduskavad ja partnerluslepped

Rakenduskava koostamisel lähtuti põhimõttest, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on ühekordne võimendus oluliste muutuste saavutamiseks Eestis ja nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe. Partnerluslepe sõlmiti Euroopa Komisjoni ja Eesti riigi vahel ning on EL vahendite kasutamise alusdokumendiks.

Loe lähemalt

Õigusaktid

Läbivad õigusaktid, meetmepõhised õigusaktid, Euroopa Liidu õigusaktid

Loe lähemalt

Toetatud projektid

Ülevaade Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatud projektidest alates 2004. aastast.

Loe lähemalt

Toetuste kasutamise ülevaade

Siit lehelt leiad info rahastatavate projektide eelarvete, tegelike väljamaksete (ning nende osakaal meetmest) kohta; maakondade kaupa infot projektide eelarvete ja väljamaksete kohta ning vastavaks tunnistatud, rahuldatud, käimasolevate, katkestatud ja lõppenud projektide arvu.

Loe lähemalt

Avaliku arvamuse uuringud 2005-2021

Eesti elanikkonna teadlikkust Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest mõõdetakse iga-aastasel avaliku arvamuse küsitlusel.

Loe lähemalt

Logod ja sümboolika

Teavitamiskohustus, logode kasutusjuhend ja allalaaditavad logode ning presentatsioonide põhjad leiad siit lehelt. Toetust saanud projektide tähistamiseks on kasutusel Euroopa Liidu embleemi ja Eesti lipu kujutistest koosnev kaksiklogo. Logoga tähistatakse toetust saanud projekti objekte ja tegevusi vastavalt teavitusmäärusega seatud nõuetele.

Loe lähemalt

Teavitusvõrgustik

2021-2027 EL eelarveperioodi ühissätete määruse nõudeks on luua üle-riigiline teavitusvõrgustik, mis toob kokku inimesed, kes tegelevad Euroopa Liidu ja eurotoetuste teemade kommunikatsiooniga.

Loe lähemalt

Viimati uuendatud 04.11.2021