Sessioon coachiga

2020. aastal alustas professionaalseks coachiks õppimist 30 avaliku sektori kesk- ja tippjuhti, keda paelub inimestega töötamine ning inspireerib väärtus, mida nad saavad sessioonide käigus klientidele luua.

Sisekoolituse „sessioon coachiga“ taustast

2020. aastal alustas professionaalseks coachiks õppimist 30 avaliku sektori kesk- ja tippjuhti, keda paelub inimestega töötamine ning inspireerib väärtus, mida nad saavad sessioonide käigus klientidele luua.

Selleks, et jõuda rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeni on vaja eelnevalt läbida rahvusvaheliselt akrediteeritud koolitusprogramm, mis tegeleb süsteemse ettevalmistusega coachingu baaskompetentside arendamisel ning metoodiliselt tugeva raamistiku kujundamisel. Väljaõppes osalenud coachid on saanud põhjaliku ettevalmistuse ja tööriistad selleks, et sessioone ellu viia. Akrediteeritud programmi läbimine loob kindlust kliendile, et tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud lähenemisega, mis on kooskõlas eetiliste ja professiooni normidega.

Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt tellitud programm panustab professionaalsete coachide ettevalmistamisesse ESF vahendite toel. Kõik osalejad on valitud programmi lisaks motivatsioonile ja soovitustele põhjusel, et nad on avaldanud soovi jõuda isikliku coachi akrediteeringuni. Selleks tuleb neil lisaks programmile omandada 100 h mahus coachingu-sessioonide praktikat.

RTK, kui programmi tellija on investeeringutasuvuse eesmärgil värvanud osalejad programmi kokkuleppel, et nad pakuvad tasuta sessioone riigiteenistujatele (ametnikud ja töötajad). Seeläbi jõuab vahetu kasutegur kõikide asutusteni ning suureneb pakutud hüve nii inimeste, kui ka organisatsioonide jaoks. Erinevate allikate põhjal võib öelda, et coachingu tasuvus on väga kõrge (Forbes 2011 andmetel lausa 700%). Lisaks on tajutav seos ka töötajate pühendumusega, mis võib suureneda kuni 8 korda (J. M. Kouzes; B. Z. Posner).

Mis on coaching?


Definitsioone leiab erinevaid, kuid ühisosa on seotud potentsiaali realiseerimise võimekuse suurendamisega. Samuti on läbivateks märksõnadeks eneseteadlikkuse kasv ja selguse loomine.

Tuginedes Timothy Gallweyle on coaching isikliku potentsiaali avamine, eesmärgiga suurendada tulemuslikkust. Seejuures märgib ta, et oluline on mõista, et coaching on meetod, mis aitab õppida, kuid ei tegele õpetamisega.

 „Coachi roll on tõsta teadlikkust, võimustada ning uurendada eneseusku.“ - Sir John Whitmore

Millist väärtust võib coaching Sinu jaoks luua?
 

Ei ole harvad juhud, kus leiame ennast ootamatult probleemipuntrast, mis esmapilgul lahendamatuna näib. Juba üksnes probleemi sõnastamine ja sügavamate põhjuste mõistmine tundub võimatuna näiv ülesanne, rääkimata tunneli lõpus valguse nägemisest. Taolistel hetkedel võib olla just kõrvaline pilk või oskuslik peegeldaja see, kes olukorda lahendada aitab. Sageli piisab ka sellest, et ennast ise kõrvalt kuulata ja päriselt kuulda. Mõnikord on vaja seda ühte „õiget“ küsimust ja teisel juhul tuleb läbi käia terve rida erinevaid teemasid ja tahke enne kui arusaama alge hakkab terendama. Ühel või teisel moel on võimalus suur, et coachi toel jõuad lähemale soovitud tegelikkusele. Coach loob selleks võimaldava keskkonna.

Tänapäeva pöörases töötempos ja rööprähklevas maailmas seame endale aina kõrgemaid ootuseid ja tihtilugu maadleme hävitava enesekriitikaga. Soovime olla parimad kõikides oma rollides ja ettevõtmistes. Ebarealistlikud ootused ning sisemine dialoog endaga teeb etteheiteid ebaõnnestumiste korral. Pahatihti leiame ennast stressis või halvimal juhul tunneme end jõuetuna depressiooni diktaadikepi all. Kuivõrd pärsib see aga tegelikult meie tulemuslikkust ning milline mõju on vabastavamatel eeldustel ja ootustel iseendale ja oma sooritusele? Meil kõigil on palju mõtteraame, mis on aastatepikkuse arengu ja kujunemisega omaks saanud, kuid kui tihti me analüüsime nende vajalikkust või kasutegurit. Oskuslik coach pakub Sulle väljakutseid mõtteraamide nihutamiseks ning toetab võimaldavamate mõttespektrite kujundamist.

Sisemised hääled meie peas ei pruugi olla alati omavahel sõbrad ning võivad anda meile vastandlikke signaale ja tekitada tagasilööke edasiliikumises/arengus. Soovime samaaegselt täita vastuolulisi või üksteist välistavaid eesmärke ning ei suuda teha valikut ühe või teise raja kasuks. Teiselt poolt ei pruugi eesmärgid olla üksteisega konfliktis, kuid suutmatus otsustada, kas konkreetse projekti või tegevusega peaks edasi liikuma või algust tegema, tekitab sisemist pinget ja võib mõjuda põhjendamatu koormana. Eduka coachingu-sessiooni tulemuseks võib olla ka suurem selgus endas ja/või kindlus oma otsustes. Coachil on selleks vajalikud tööriistad, kuidas Sind teelahkmel aidata.

Kokkuvõttes töötab coach Sinu poolt antud materjaliga just Sulle sobival viisil ja suunas ning need on vaid mõned näited, kuidas ta saab Sulle väärtust luua.

Esmakordne sessioonidesse värbamine oli väga edukas, nädala ajaga andis end üles 322 inimest. Järgmine värbamine toimub tõenäoliselt 2021 aasta viimases kvartalis.

Ahti Bleive (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; peadirektori asetäitja)

Anna Frank-Viron (Sotsiaalkindlustusamet; teenuse juht)

Antero Habicht (Riigikogu; osakonnajuhataja)

Enel Pungas (Siseministeerium; osakonnajuhataja)

Erkki Osolainen (Tallinna Vangla; direktori asetäitja)

Eve Sild (Haridus- ja Teadusministeerium; juhataja)

Hedvig Mäe (Rahvusarhiiv; juhataja)

Henry Timberg (Siseministeerium; osakonnajuhataja)

Karin Veski (Statistikaamet; juhataja)

Kati Tamtik (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; juhataja)

Kerly Randlane (Sisekaitseakadeemia; direktor)

Kirke Williamson (Transpordiamet; juhataja)

Krista Aas (Politei- ja Piirivalveamet; peadirektori asetäitja)

Kristi Mikiver (Haridus- ja Teadusministeerium; personalijuht)

Liina Kanter (Sotsiaalministeerium; osakonnajuhataja)

Margit Gross (Kaitseministeerium; osakonnajuhataja)

Mari-Liis Mikli (Maa-amet; juhataja)

Margit Veskimäe (Justiitsministeerium; juhataja)

Meelis Rohtlaan (Maksu- ja Tolliamet; valdkonnajuht)

Piret Lilleväli (Siseministeerium; asekantsler)

Rain Terras (Kaitsevägi; ülem)

Roger Kumm (Politsei- ja Piirivalveamet; politseijaoskonna juht)

Silver Konksi (Päästeamet; juhataja)

Taavi Sepp (Transpordiamet; juhataja)

Tiiu Valdmaa (Põllumajandus- ja Toiduamet; osakonnajuhataja)

Ulla Saar (Sotsiaalministeerium; osakonnajuhataja)

Urmo Merila (Rigi Tugiteenuste Keskus, osakonnajuhataja)

Viola Läänerand-Moisto (Sotsiaalkindlustusamet; talitusejuhataja)

Cherlin Agu (Riigi Tugiteenuste Keskus; tellija esindaja)

Kadri Kont-Kontson (Riigi Tugiteenuste Keskus; tellija esindaja ja programmi koordineerija)

Coachingu programmi klientide tagasiside

Roger Krumm
Politsei- ja Piirivalveamet
politseijaoskonna juht

Millist väärtust on coachingu-programm Sinu kui juhi jaoks loonud?

Kuna minu juhtimisstiil on oma loomult kaasav, siis coachingu programm on mulle andnud juurde selle, kuidas selles kaasavas juhtimises kutsuda esile rohkem uusi lahendusi ja tekitada inimestes mõistmist, et nende uute lahenduste ellu rakendamise eest saavad just enim seista nad ise. Samas tihti avastavad inimesed ka ise, et nad on just sellise idee parima arengu eest vastutavad ja võtavad seetõttu seda vastutust märksa loomulikumana vabatahtlikult kanda.

Kas ja kuidas oled inimesena kasvanud?

Tunnen, et olen arenenud inimesena juba alates coachingu programmi esimestest sessioonidest, mis tekitasid minus „wow“ efekti ja seda eelkõige just ise coachee rollist tulenevalt – lahendused sündisid, kõhklused said selgemaks ja otsuse, otsuste elluviimise enesekindlus tõusis. Tänaseks on juba vahest ka nii, et just coachi rollist tulenevalt oskad endalt juba mõttes küsida küsimusi, mis on vajalikud elus edasi liikumiseks, olgu selleks töö- või eraeluline situatsioon.

Kellele soovitaksid programmis osalemist?

Mõistan, et antud programm on loodud juhtidele ja ilmselt juhid ka võidaksid sellest oskusest kõige enam, kuid mina näen siin selget edu kõigile, kes töötavad inimestega. See oskus kuulata, suhelda, tekitada mõistmist ja lahendusi on inimestega töötamise edu võti. Aga julgustan programmis osalema ka läbi coachee rolli, sest see annab sulle harukordse võimaluse enesearenguks.

Millist väärtust on coachingu-sessioonid Sulle coacheena pakkunud?

See coachingu võlu mõistmine tekkiski minus tegelikult läbi coachee rolli. Ja ilmselt nii ongi õige, sest coachingu sessioon peakski enim väärtust pakkuma coacheele. Olen coacheena saanud selgust, leidnud lahendusi ja mõistnud, kuhu edasi liikuda ja mis moodi, mis on minu jaoks päriselt oluline või ka mis on tegelikult mõnes kohas edasise enesearengu takistuseks.

Millist väärtust loob Sinu hinnangul coachingu-kultuuri kujundamine ja sise-coachingu süsteem avalikus teenistuses?

Mulle tõesti meeldib selline avaliku sektori sees nn rist-coachimise süsteem, kuna see pakub coacheele teadmise, et coach teab üldist avaliku sektori toimimist ja olukorda, kuid samas ei oma coachee organisatsiooniga ulatuslikku seost. Just see on see, mida seni olen läbi oma praktika kogenud ja mida peetakse selle eeliseks.

Coachingu-kultuuri arendamine avalikus sektoris viiks juhtimiskultuuri arengu hüppeliselt edasi. Kõik juhid ei ole ilmselt valmis ennast koolitama professionaalseks coachiks ja siin kohal saab just selline rist-coachingu süsteem olla abiks uute lahenduste leidmisel, inimeste enesearengu tagamisel ja isegi laiemate probleemide/konfliktide lahenduse suunas liikumisel. Minu hinnangul on coaching midagi, mis aitab coacheel väga hästi lahti mõtestada, mis on tema roll ja vastutus, kas ta tahab seda rolli kanda ja mis on need võimalused edasi liikumiseks, endaga rahuolu tõstmiseks ja enesearengu tagamiseks.
 

Piret Lilleväli
Siseministeerium
asekantsler

Millist väärtust on coachingu-programm Sinu kui juhi jaoks loonud?  

Juhile annab coachingu õppimine kindlasti ühe uue vahendi inimestega töötamiseks.

Kas ja kuidas oled inimesena kasvanud?

Coachi roll on vastutusrikas. Kontakti leidmine ja hoidmine, kuulamine, täieliku usalduse loomine, eetika – need on märksõnad ja neid ei tohi hetkekski unustada. Nõuab tugevat oma ego mahasurumist, enesedistsipliini. Coach ei ole mentor, juht ega õpetaja, coach ei ole psühholoog. Enese sellistes raamides hoidmine kasvatab.

Kellele soovitaksid programmis osalemist?

Coachingu koolitusel osalemise oluline eeldus on see, et selleks tuleb võtta aega. See on kasvamise teekond ja ilma pühendumise ja keskendumiseta sellest osa ei saa. Kindlasti eeldab see keskmisest tugevamat empaatiavõimet (enda arvates oleme muidugi kõik väga empaatiavõimelised) ja mulle tundub, et tubli annus elukogemust kulub marjaks ära.

Üks asi, millele ma ise ei pööranud piisavalt tähelepanu, kui koolitusele registreerisin: koolitus on kakskeelne. See on oluline lisakoormus, kui inglise keel ei ole esimene võõrkeel, sest tegemist on koolitusega, mis on verbaalselt väga nüansirikas.

Millist väärtust on coachingu-sessioonid Sulle coacheena pakkunud?

Coachee rollis olen olnud ainult koolitusel, kuid omavaheline coachimine on kindlasti koolituse parim osa. Mida mu kaaslane välja mõtleb, et mind lahti muukida, milliseid üllatavaid nurki välja toob… Meil on omavahel palju õppida, sest oleme ju kõik nii erinevad.

Millist väärtust loob Sinu hinnangul coachingu-kultuuri kujundamine ja sise-coachingu süsteem avalikus teenistuses?

Ma pole kindel, et avalikus teenistuses peaks looma spetsiaalselt sise-coachingu kultuuri. Coaching on siiski üks paljudest võimalustest, kuidas toetada inimeste arengut. Ei pruugigi kõigile sobida. Kuid kindlasti võiks olla personali arendamise tööriistakastis. On väga leidlik, et Riigi Tugiteenuste Keskus on pakkunud paljudele ametnikele võimaluse meie koolituse raames osaleda coacheedena. Olen tänulik, et saan nendega kohtuda ja nad mul harjutada lubavad.  

Millist väärtust on coachingu-programm Sinu kui juhi jaoks loonud?

Olen juhtimises eelkõige olnud eesmärgi-tulemuse usku, selleks, et kuhugi jõuda, peab teadma, kuhu on vaja jõuda ja millal sa sinna jõudnud oled. Eesmärk on tulevikus tekkiv tagajärg - selleks, et see tekiks on vaja leida see tänane tegevus, mis oleks põhjuslikus seoses tulevikus tekkiva tagajärjega. Coachingu-programm on toonud tänasesse praktikasse juurde mõtteviisi, et oluline ei ole ainult mida tehakse, vaid ka kuidas tehakse. Olen rohkem hakanud pöörama tähelepanu, kas kolleeg on valmis panustama, või mis teda takistab (kes/kas saab teda selles aidata). Tundub, et meetod annab võimaluse paremini tajuda (kusjuures ühiselt), mis on hetkel prioriteetne ja millega saab tegeleda perspektiivis või mis tundub üleüldse tulemuseni jõudmise takistusena ning sealhulgas sättida prioriteete ning ajalist perspektiivi.

Kas ja kuidas oled inimesena kasvanud?

Olen hakanud rohkem huvituma, mis üht või teist inimest kõnetab või häirib  ja kuidas temas eneses lahenduse leidmisele kaasa aidata. Keskendun rohkem konkreetsele inimesele just selles ajahetkes. Tajun rohkem, et tõhusaks toimimiseks on vaja panustada selguse loomisele, see on väga oluline. Tänapäeval on peaaegu konstandiks muutunud, et kõik pidevalt muutub ja siinkohal on tähtis luua ja hoida organisatsioonis/inimeses selgust, ehk kui oleme pidevas muutumises on vaja ka pidevalt hoida ning seada fookust ja seda mitte pelgalt organisatsiooni eesmärkide kirjeldamise ning mõõtmise kaudu, aga ka kuulates inimest, kes igapäevaselt tegutseb nende eesmärkide täitmise nimel. Arvan, et olen hakanud rohkem päriselt kuulama ja olen ses suhtes lootusrikas, olen märganud positiivseid muutusi. Reaalsuses on see nii mõnelgi juhul ainuke alternatiiv. See on mingil ajahetkel ainuke võimalus, kuulata, tagasi peegeldada ning läbi selle jõuda edasi. Inimene vajab julgustust ja tuge ning seda peaks endalt rohkem küsima ja tegema samme selle saavutamiseks: mida ta tegelikult soovib, kuidas seda saavutada lihtsamalt. Ja samas paljudel juhtudel ei ole suurt muud vajagi – inimesel on vaja oma mõtted/emotsioonid välja öelda ja kui sa oskad nendele reageerida, on nii temale, kui organisatsioonile sellest abi.

Kellele soovitaksid programmis osalemist?

Sihtgrupi osas ei oska teistlaadset fookust pakkuda. Eelkõige näeks, et see on suunatud tipp- ja keskastme juhtidele. Kuigi meetod kui selline on kindlasti rakendatav laiemalt. Olen märganud, et coachiv mõtteviis sobib hästi ka pere- ja sõprade ringi.

Millist väärtust on coachingu-sessioonid Sulle coachena pakkunud?

Eesmärgistatud suhtlus mida Sina soovid - mitte, mida peaksid tahtma, või peaks keegi teine ​​Sinu arvates tahtma. Kellegi sihitatud ja metoodiline tähelepanu teemadele, kus oled ise mõnevõrra segaduses või mugavustsoonis, aitab luua selgust. Sõbralikult kriitiline vaatenurk, mida peaksid endalt rohkem küsima ja tegema selle saavutamiseks, mida tegelikult soovid, kuidas seda saavutada lihtsamalt, see aitab keskenduda, selgitada ja tegutseda.

Millist väärtust loob Sinu hinnangul coachingu-kultuuri kujundamine ja sise-coachingu süsteem avalikus teenistuses?

Organisatsiooni eesmärkide tõhusa täitmise tagavad motiveeritud ja pühendunud inimesed. Kas see, mida ma teen, minule ka tegelikult korda läheb. Selle eelduseks on, kui inimene saab eesmärkidest aru, saab aru, et tema tegevustel on laiem tähendus, ta saab anda enda panuse, saab tegutseda ja vastutada enda pädevuse piires. Seega tähtis on, mis tundega inimene oma tööd teeb ja hoolib sellest mida teeb. Oluline on saada tuge ja võimalusi arenguks. Arvan, et coaching annab selleks märkimisväärse sisendi, et organisatsioon saaks tõhusalt toimida ja inimesed oleksid selles organisatsioonis õnnelikud.

Viimati uuendatud 16.08.2021