Sessioon coachiga

2020. aastal alustas professionaalseks coachiks õppimist 30 avaliku sektori kesk- ja tippjuhti, keda paelub inimestega töötamine ning inspireerib väärtus, mida nad saavad sessioonide käigus klientidele luua.

Sisekoolituse „sessioon coachiga“ taustast

2020. aastal alustas professionaalseks coachiks õppimist 30 avaliku sektori kesk- ja tippjuhti, keda paelub inimestega töötamine ning inspireerib väärtus, mida nad saavad sessioonide käigus klientidele luua.

Selleks, et jõuda rahvusvaheliselt tunnustatud tasemeni on vaja eelnevalt läbida rahvusvaheliselt akrediteeritud koolitusprogramm, mis tegeleb süsteemse ettevalmistusega coachingu baaskompetentside arendamisel ning metoodiliselt tugeva raamistiku kujundamisel. Väljaõppes osalenud coachid on saanud põhjaliku ettevalmistuse ja tööriistad selleks, et sessioone ellu viia. Akrediteeritud programmi läbimine loob kindlust kliendile, et tegemist on rahvusvaheliselt tunnustatud lähenemisega, mis on kooskõlas eetiliste ja professiooni normidega.

Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt tellitud programm panustab professionaalsete coachide ettevalmistamisesse ESF vahendite toel. Kõik osalejad on valitud programmi lisaks motivatsioonile ja soovitustele põhjusel, et nad on avaldanud soovi jõuda isikliku coachi akrediteeringuni. Selleks tuleb neil lisaks programmile omandada 100 h mahus coachingu-sessioonide praktikat.

RTK, kui programmi tellija on investeeringutasuvuse eesmärgil värvanud osalejad programmi kokkuleppel, et nad pakuvad tasuta sessioone riigiteenistujatele (ametnikud ja töötajad). Seeläbi jõuab vahetu kasutegur kõikide asutusteni ning suureneb pakutud hüve nii inimeste, kui ka organisatsioonide jaoks. Erinevate allikate põhjal võib öelda, et coachingu tasuvus on väga kõrge (Forbes 2011 andmetel lausa 700%). Lisaks on tajutav seos ka töötajate pühendumusega, mis võib suureneda kuni 8 korda (J. M. Kouzes; B. Z. Posner).

Mis on coaching?


Definitsioone leiab erinevaid, kuid ühisosa on seotud potentsiaali realiseerimise võimekuse suurendamisega. Samuti on läbivateks märksõnadeks eneseteadlikkuse kasv ja selguse loomine.

Tuginedes Timothy Gallweyle on coaching isikliku potentsiaali avamine, eesmärgiga suurendada tulemuslikkust. Seejuures märgib ta, et oluline on mõista, et coaching on meetod, mis aitab õppida, kuid ei tegele õpetamisega.

 „Coachi roll on tõsta teadlikkust, võimustada ning uurendada eneseusku.“ - Sir John Whitmore

Millist väärtust võib coaching Sinu jaoks luua?
 

Ei ole harvad juhud, kus leiame ennast ootamatult probleemipuntrast, mis esmapilgul lahendamatuna näib. Juba üksnes probleemi sõnastamine ja sügavamate põhjuste mõistmine tundub võimatuna näiv ülesanne, rääkimata tunneli lõpus valguse nägemisest. Taolistel hetkedel võib olla just kõrvaline pilk või oskuslik peegeldaja see, kes olukorda lahendada aitab. Sageli piisab ka sellest, et ennast ise kõrvalt kuulata ja päriselt kuulda. Mõnikord on vaja seda ühte „õiget“ küsimust ja teisel juhul tuleb läbi käia terve rida erinevaid teemasid ja tahke enne kui arusaama alge hakkab terendama. Ühel või teisel moel on võimalus suur, et coachi toel jõuad lähemale soovitud tegelikkusele. Coach loob selleks võimaldava keskkonna.

Tänapäeva pöörases töötempos ja rööprähklevas maailmas seame endale aina kõrgemaid ootuseid ja tihtilugu maadleme hävitava enesekriitikaga. Soovime olla parimad kõikides oma rollides ja ettevõtmistes. Ebarealistlikud ootused ning sisemine dialoog endaga teeb etteheiteid ebaõnnestumiste korral. Pahatihti leiame ennast stressis või halvimal juhul tunneme end jõuetuna depressiooni diktaadikepi all. Kuivõrd pärsib see aga tegelikult meie tulemuslikkust ning milline mõju on vabastavamatel eeldustel ja ootustel iseendale ja oma sooritusele? Meil kõigil on palju mõtteraame, mis on aastatepikkuse arengu ja kujunemisega omaks saanud, kuid kui tihti me analüüsime nende vajalikkust või kasutegurit. Oskuslik coach pakub Sulle väljakutseid mõtteraamide nihutamiseks ning toetab võimaldavamate mõttespektrite kujundamist.

Sisemised hääled meie peas ei pruugi olla alati omavahel sõbrad ning võivad anda meile vastandlikke signaale ja tekitada tagasilööke edasiliikumises/arengus. Soovime samaaegselt täita vastuolulisi või üksteist välistavaid eesmärke ning ei suuda teha valikut ühe või teise raja kasuks. Teiselt poolt ei pruugi eesmärgid olla üksteisega konfliktis, kuid suutmatus otsustada, kas konkreetse projekti või tegevusega peaks edasi liikuma või algust tegema, tekitab sisemist pinget ja võib mõjuda põhjendamatu koormana. Eduka coachingu-sessiooni tulemuseks võib olla ka suurem selgus endas ja/või kindlus oma otsustes. Coachil on selleks vajalikud tööriistad, kuidas Sind teelahkmel aidata.

Kokkuvõttes töötab coach Sinu poolt antud materjaliga just Sulle sobival viisil ja suunas ning need on vaid mõned näited, kuidas ta saab Sulle väärtust luua.

Esmakordne sessioonidesse värbamine oli väga edukas, nädala ajaga andis end üles 322 inimest. Järgmine värbamine toimub tõenäoliselt 2021 aasta viimases kvartalis.

Ahti Bleive (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet; peadirektori asetäitja)

Anna Frank-Viron (Sotsiaalkindlustusamet; teenuse juht)

Antero Habicht (Riigikogu; osakonnajuhataja)

Enel Pungas (Siseministeerium; osakonnajuhataja)

Erkki Osolainen (Tallinna Vangla; direktori asetäitja)

Eve Sild (Haridus- ja Teadusministeerium; juhataja)

Hedvig Mäe (Rahvusarhiiv; juhataja)

Henry Timberg (Siseministeerium; osakonnajuhataja)

Karin Veski (Statistikaamet; juhataja)

Kati Tamtik (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet; juhataja)

Kerly Randlane (Sisekaitseakadeemia; direktor)

Kirke Williamson (Transpordiamet; juhataja)

Krista Aas (Politei- ja Piirivalveamet; peadirektori asetäitja)

Kristi Mikiver (Haridus- ja Teadusministeerium; personalijuht)

Liina Kanter (Sotsiaalministeerium; osakonnajuhataja)

Margit Gross (Kaitseministeerium; osakonnajuhataja)

Mari-Liis Mikli (Maa-amet; juhataja)

Margit Veskimäe (Justiitsministeerium; juhataja)

Meelis Rohtlaan (Maksu- ja Tolliamet; valdkonnajuht)

Piret Lilleväli (Siseministeerium; asekantsler)

Rain Terras (Kaitsevägi; ülem)

Roger Kumm (Politsei- ja Piirivalveamet; politseijaoskonna juht)

Silver Konksi (Päästeamet; juhataja)

Taavi Sepp (Transpordiamet; juhataja)

Tiiu Valdmaa (Põllumajandus- ja Toiduamet; osakonnajuhataja)

Ulla Saar (Sotsiaalministeerium; osakonnajuhataja)

Urmo Merila (Rigi Tugiteenuste Keskus, osakonnajuhataja)

Viola Läänerand-Moisto (Sotsiaalkindlustusamet; talitusejuhataja)

Cherlin Agu (Riigi Tugiteenuste Keskus; tellija esindaja)

Kadri Kont-Kontson (Riigi Tugiteenuste Keskus; tellija esindaja ja programmi koordineerija)

Viimati uuendatud 22.04.2021