Infoühiskond

RIHA andmehalduse komponendi v1 PoC

• Aasta: 2020
• Toetuse summa: 85 000 €

Eelanalüüs ja tehniline prototüüp (proof of concept) RIHA andmehalduse komponendist (RIHAKE).

Prototüübiga tõestati, et hajusarhitektuurile toetuv RIHAKE võimaldaks asutusel esitada oma andmebaaside füüsilist mudelit manifestidena, pidada andmekataloogi ning edastada andmekirjeldusi kesksesse riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) automaatselt (manifestide kaudu).

Manifestide ehk andmekirjelduse graafist kindlat osa (nt andmestiku üldinfo manifest, andmestiku detailinfo manifest, teenuse üldinfo manifest) kirjeldavate elektrooniliste dokumentide RDF standardil põhinev vorm kujunes analüüsi käigus sobivaks sisendiks RIHA andmehalduse mooduli tulevaseks arenduseks. Elanalüüs hõlmas ka RIHA andmehalduse komponendi funktsionaalsusnõudeid, arhitektuurilist lahendust, mõju halduskoormusele ja ettepanekuid RIHA määruse muutmiseks.

RIHA ärianalüüs

• Aasta: 2015
• Toetuse summa: 40 000 €
• Projekt on lõppenud

Analüüsiga selgitati välja, milline peaks olema riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) uus lahendus. Selleks kirjeldati RIHA hetkeolukord (sh protsessi kitsaskohad), uuriti kasutajate vajadusi, koguti ettepanekuid ning toodi välja võimalikud lahendusvariandid.

Projekti eesmärk oli ärianalüüsiga kirjeldada ning modelleerida RIHA lihtsam ja paindlikum protsess, mis toetaks RIHA kasutajate vajadusi. Projekti peamine fookus oli tekitada sisend, et RIHAst saaks ajakohastatud keskne platvormiteenus, mis pakub optimeeritud töövoogu infosüsteemide haldajatele, kooskõlastajatele, riigi IT-koordineerijatele ja järelevalvajatele.

Ärianalüüsi tulemus on kirjalikult vormistatud ülevaade rakendamiseks sobilikest lahendustest, mille põhjal esitab RIA omapoolse ettepaneku vastava lahenduse arendamiseks ning juurutamiseks koos täpsustatud ajakava ja ressursivajadusega.

RIHA arendamise iteratsioon I

• Aasta: 2015
• Toetuse summa: 492 920 €

Riigi infosüsteemi haldussüsteemi (RIHA) arendused vastavalt ärianalüüsi tulemustele ning selles selgunud kasutajate vajadustele. Projektiga luuakse riigi infosüsteemi kirjeldamise moodul, kooskõlastamise ja järelevalve toe moodul, RIHA avaandmete liides ning tööriist avaandmete kuvamiseks. Täiendatakse andmebaasi andmeid, lisaks tehakse RIHA-le pentestid ning koostatakse turvaanalüüs.

Projekti eesmärk on optimeerida riigi infosüsteemi protsessimudel tänapäevases tehnoloogilises keskkonnas ning teha RIHA andmed kättesaadavaks avaandmetena. Likvideeritakse mitmed teadaolevad RIHA kasutamisega seotud probleemid ning parandatakse andmete ajakohasust ja ligipääsu.

Projekti tulemused:

• RIHAsse luuakse võimekus andmeid pärida otse teistest infosüsteemidest automaatselt, mis loob eeldused, et andmekogude kirjeldamine toimub ainult asutuse juures.
• RIHA andmete ajakohasuse tagamiseks luuakse võimekus pärida andmeid automaatselt asutuse infohoidlast (ka vanast RIHAst), vähendatakse käsitööd ning ajakohasem info on paremini leitav RIHAs.
• RIHA täiendatud andmete põhjal saab hakata koguma asjakohasemat infot andmekogude kohta, mille põhjal saab hakata tegema paremaid juhtimisotsuseid.
• Andmekogusid kirjeldav dokumentatsioon on ühtlustatum ning seda saab hakata välja kuvama avaandmetena RIHAs. Luuakse eeldused andmekogude võrdlemiseks ja juhtimisotsuste tegemiseks.
• RIHAs kogutavat andmekoosseisu täiendatakse riigi infosüsteemi hindamiseks olulise infoga, mis võimaldab kooskõlastajatel ja järelevalveametnikel paremini kontrollida riigi infosüsteemi nõuete täitmist.
• RIHA andmete uuendamine on jälgitav ning kontrollitud, vajadusel võimaldatakse automaatteavituste edastamist, mis tagavad selle, et RIHAs ei hoita andmeid, mis on vanemad kui 1 aasta. Juhul, kui andmekogu/infosüsteemi omanik ei uuenda ega kinnita andmete õigsust RIHAs, siis kasutatakse automaatteavitusi kooskõlastajate ja järelevalvajate teavitamiseks.

eID infrastruktuuri tõrkekindluse analüüs, etapp II – 1. osa: Autentimisprotokollistik

• Aasta: 2021
• Toetuse summa: 84 956 €

Tehakse eelanalüüs autentimisprotokollistiku turvalisuse parandamiseks ja koostatakse nõuete kirjeldus ühtseks autentimisprotokollistikuks avalikule sektorile.

eID infrastruktuuri tõrkekindluse analüüs, etapp II – 2. osa: Riigi Kehtivuskinnituste puhverteenus

• Aasta: 2021
• Toetuse summa: 84 456 €

Projekti väljund on analüüs, mis pakub tehnilise ja õigusliku lahenduse, kuidas maandada sertifikaatide kehtivusteenuse riske.

eID infrastruktuuri tõrkekindluse analüüs, etapp II – 3. osa: eID infrastruktuuri usaldusmudel

• Aasta: 2021
• Toetuse summa: 84 997 €

Projekti väljund on analüüs, mis pakub välja stabiilsema usaldusmudeli tulevaste eID lahenduste jaoks.

CDOC2.0 (info pikaajalise salastamise lahenduse arhitektuur) teostus, 1. etapp

• Aasta: 2020
• Toetuse summa: 498 426 €

Pärast 2017. aasta ROCA kaasust sai selgeks, et kolmest ID-kaardi kasutusmallist (signeerimine, autentimine, krüpteerimine) osutus mitmes mõttes kõige haavatavamaks krüpteerimine. Teostatakse transpordikrüptograafia lahenduse täiendus ründekindluse tõstmiseks, transpordikrüptograafia ID-kaardist lahtisidumiseks ja ka muude eID vahendite kasutamiseks. Keskendume DigiDoc klientrakenduse ettevalmistusele ja uue konteinerformaadi loomisele sellisena, et seda saaks kasutada hiljem säilituskrüptograafia jaoks.

Riikliku SSO (single-sign-on) tehniline analüüs

• Aasta: 2020
• Toetuse summa: 50 918,40 €

Projekti eesmärk on selgitada välja, milline ühekordse sisselogimise tehnilise lahenduse variant oleks parim võimalik nii riigiasutuste klientide soovidele vastavuse osas kui ka turvalisuse ja keskses autentimisteenuses kasutusele võtmise tehnilist võimekust arvestades.

Projekti tulemusena valmivad: turvaanalüüsi ja tehnilise sobivuse dokument, tehniline spetsifikatsioon, protokolli kirjeldus ja vajalike arendustööde nimekiri koos mahuhinnanguga ning POC (proof of concept) tehniliste ja maksumusriskide maandamiseks.

Üleminek eIDAS-Node versioonile 2.x ja Riigi autentimisteenuse (TARA) platvormi vahetus

• Aasta: 2020, 2021
• Toetuse summa: 489 960 €

Projekti eesmärk on arendustööd, et viia riigi autentimisteenused üle kaasaegsetele platvormidele ning vabaneda vananenud tehnoloogilistest lahendustest ja kulukatest versioonivahetustest karbitoote juures.

Projekti tulemusena pakub RIA turvalist ja kaasaegset riigi keskset autentimisteenust kõikidele Riigi autentimisteenusega liitunud avaliku ülesande täitjatele. Riigi autentimisteenus (TARA) toimib uuel, kaasaegsel platvormil. eIDAS-Node versioon 2.x on toodangus ja RIA autentimisteenused võimaldavad autentimist Euroopa Liidu riikidega ja Eesti eID-ga. eIDAS-Node 2.x versioonile üleminekuks vajalikud arendustööd on tehtud. RIA autentimisteenustes on loodud liidesed, et hoida privaatvõtmeid riistvaralises seadmes (HSM).

eIDAS-Node versioonile 2.x ülemineku ja Riigi autentimisteenuse (TARA) platvormi (CAS) väljavahetamise analüüs

• Aasta: 2019
• Toetuse summa: 50 898 €
• Projekt on lõppenud

Analüüsida, millised arendustööd on vajalikud eIDAS-Node versioonile 2.x üleminekuks ja Riigi autentimisteenuse (TARA) CAS platvormi väljavahetamiseks, et tõsta riigi keskse autentimisteenuse kvaliteeti.

Projekti tulemusel valmisid tehnilised analüüsid:

• eIDAS-Node 2.x versioonile ülemineku analüüs koos uuele versioonile migreerimiseks vajalike arendustööde nimekirjaga ja teostatud POC (proof of concept) eIDAS-Node versiooni 2.x baasil;
• CAS platvormi väljavahetamise analüüs koos uuele lahendusele migreerimiseks vajalike arendustööde nimekirjaga ja RIA autentimisteenustes HSM võimekuse lisamise analüüsiga.

Tulemdokumendid on aluseks arendusprojekti "eIDAS-Node versioonile 2.x ja Riigi autentimisteenuse (TARA) platvormi vahetus" arendustöödes.

ID1 kaartide sertifikaatide kauguuenduse lahenduse loomine

• Aasta: 2019
• Toetuse summa: 488 760 €

Luuakse kauguuendamise keskse teenuse tehnoloogiline lahendus, mis võimaldab DigiDoc4 tarkvara kasutades uuendada uute, ID1 formaadis väljaantavate kaartide elektroonset osa (välja vahetada ID1 kaartidel isikustamise käigus loodud sertifikaate (võtmeid) ilma kandja vahetuseta).

RIA keskse ID1 kaartidele aplikatsioonide laadimise teenuse loomine

• Aasta: 2019
• Toetuse summa: 496 200 €

Uude ID1 formaadis dokumenti on tootja poolt sisse ehitatud funktsionaalsus/võimalus paigaldada peale väljastamist kaardi elektroonsele osale lisarakendusi. Seni puudub tehniline lahendus, mis võimaldaks ID1 formaadis väljaantavatele dokumentidele paigaldada partnerite rakendusi ja neid turvaliselt hallata. 

Projekti tulemusena luuakse selleks RIA keskne ID1 kaartidele aplikatsioonide laadimise teenus.

Webextensions – e-teenustes ID-kaardi stabiilne ja töökindel kasutus

• Aasta: 2019
• Toetuse summa: 453 600 €
• Projekt on lõppenud

Teostatakse Eesti ID-kaardi tarkvara arhitektuuri muudatused ja luuakse veebilehitsejate (Chrome, FireFox, Edge) uued pistikprogrammid, et tagada ID-kaardi jätkusuutlik, stabiilne kasutamine e-teenustes autentimiseks ja signeerimiseks ning parandada kasutajamugavust.

eID infrastruktuuri tõrkekindluse analüüs (SPoF analüüs, 1. etapp)

• Aasta: 2019
• Toetuse summa: 79 254 €

ID-kaardi kriis tõi välja e-teenustes mitmeid puudusi, millede tulemusel peatus mitmete teenuste töö. Projekti eesmärk on analüüsida eID teenuste ja komponentide rakendamist e-teenustes, tuvastada sõlmpunktid, mille ülesütlemisel katkeb süsteemi töö ning kirjeldada ettepanekud meetmete rakendamiseks või tehniliste muudatuste planeerimiseks.

CDOC2.0 analüüs (info pikaajalise salastamise lahenduse arhitektuur)

• Aasta: 2019
• Toetuse summa: 84 793 €

DigiDoc klienttarkvara võimaldab küll failide krüpteerimist ja dekrüpteerimist konkreetsetele eID (ID-kaardi, DigiID, jms PKI põhised vahendid) omanikele, kuid sellisel moel salastatud info võib muutuda osapooltele kättesaamatuks peale eID riknemist, aegumist, kaotamist või ka vastava töötaja lahkumist ettevõttest.
Projekti tulemusena töötatakse välja salastatud digitaalse info pikaajalise säilitamise lahenduse arhitektuuri tehniline kirjeldus.

RIA keskse signeerimisteenuse SiGa loomine

• Aasta: 2018
• Toetuse summa: 480 003 €
• Projekt on lõppenud

Luuakse allkirjastamisteenus SiGa (Signature Gateway), et vähendada avaliku sektori asutustel infosüsteemides EL standarditega ühilduvate digitaalselt signeeritud dokumentide loomisega seotud kulusid.

eID ja usaldusteenuste teadmusmaterjalide korrastamine ja eneseabikeskkonna loomine

• Aasta: 2018
• Toetuse summa: 394 551 €

Projektiga luuakse kasutajakeskne ja tänapäevane veebikeskkond korrastatud teadmusbaasi ja eneseabi võimalusega. Lisaks luuakse e-teenus "minu sertifikaadid", mis annab kasutajale ülevaate oma elektroonilise identiteedi sertifikaatide kasutamisest.

Projekti eesmärk on vabaneda vananenud tehnoloogilistest lahendustest, pakkuda kvaliteetsemat teenust ning suurendada kasutajate rahulolu.

Projekti tulemus:

• Korrastatud teadmusbaas: eID ja usaldusteenuste kasutajatele ja koostööpartneritele vajalik informatsioon on koondatud piisavalt põhjalikku ja loogilise struktuuriga keskkonda.
• Loodud on eneseabikeskkond, mis annab lahendused eID enimlevinud probleemidele. Lisaks on loodud täiendatud e-kirja vorm.
• Loodud on rakendus "Minu sertifikaadid", mis annab kasutajale ülevaate eIDst ja selle kasutamisest. 

eID baastarkvara mobiilsetel platvormidel edasiarendus

• Aasta: 2017
• Toetuse summa: 484 600 €
• Projekt on lõppenud

Projekti käigus ühtlustatakse mobiilsete platvormide ja lauaarvuti DigiDoc kliendi kasutajaliideste kujundus, lisatakse krüpteerimine, dekrüpteerimine ning võimalus vastu võtta ja töödelda levinumaid Euroopa Liidu formaatides signeeritud dokumente.

Teenuste arendajatele luuakse võimekus välja kutsuda eID baastarkvara rakenduse funktsioone, et neid enda loodavatesse mobiilsetesse rakendustesse efektiivselt ja kasutajasõbralikult integreerida.

eID baastarkvara kaasajastamine

• Aasta: 2016
• Toetuse summa: 490 443 €
• Projekt on lõppenud

Projektiga uuendatakse eID baastarkvara (eemaldatakse pärandvara, uuendatakse süsteemseid komponente, arendatakse kasutajaliidest, uuendatakse arendajatele mõeldud tehnilist dokumentatsiooni jms). Analüüsitakse ka ELi digitaalallkirjade valideerimisrakenduse kohaldatavust ning juurutatakse valideerimislahendus.

Projekti peamine ülesanne on vananenud tehnoloogia asendamine uuega. Selle on tinginud peamiselt uue ID-kaardi põlvkonna kasutuselevõtt, eIDAS määrusest tulenevate digitaalallkirja nõuete rakendamine, digitaalallkirjastamisega seotud standardite uuenemine ning keskkondade turvanõueded.

Projekti tulemus:

• ID-kaardi tarkvara toetab kõiki käibelolevaid ID-kaarte (sh 2017. a kasutusele võetavaid ID-kaarte) – neid on jätkuvalt võimalik kasutada autentimiseks ja digiallkirjastamiseks.
• Loodud on võimekus teistes ELi liikmesriikides loodud digitaalallkirjade automaatseks valideerimiseks, vastavalt eIDAS määruse nõuetele (jõustub 01.07.2016).
• ID-kaardi tarkvara töökindluse parendamiseks on eemaldatud mittevajalikud tarkvara osad (nt vanade 10-aastaste kaartide ja vananenud operatsioonisüsteemide tugi), millega vähendatakse tarkvara keerukust.
• ID-kaardi tarkvara toetab uuenenud digitaalallkirjades kasutatavaid standardeid ning sellega on tagatud Eestis antavate digitaalallkirjade jätkusuutlikkus (sh rahvusvaheline koosvõime). Eesti digitaalallkirjad vastavad ELi õigusraamistikule.
• ID-kaardi tarkvara toetab uuemaid kasutajaplatvorme.
• ID-kaardi tarkvara kasutajamugavus vastab tänapäeva normidele, selleks uuendatakse ID-kaardi rakenduste kasutusloogikat ja visuaalset kujundust.

eID baastarkvara edasiarendus ja hooldus

• Aasta: 2015
• Toetuse summa: 385 000 €
• Projekt on lõppenud

Projektiga arendatakse edasi eID baastarkvara: realiseeritakse tarkvaraversioonid 3.11 ja 3.12 ning lisatakse mobiilsete platvormide tugi.

Projekti eesmärk on vabaneda vananenud tehnoloogiast ja tagada eID baastarkvara platvormi toe ajakohasus.

Projekti tulemused:

• Jätkuvalt on võimalik säilitada eID kasutusest tulenev efektiivsus.
• Avalikustatud on ajakohastatud baastarkvara täisversioonid 3.11 ja 3.12.
• Loodud on rakendus/lahendus kasutamaks eIDd ja digitaalallkirju mobiilsetel platvormidel.

Formaatide toe arendused

• Aasta: 2015
• Toetuse summa: 430 000 €
• Projekt on lõppenud

Projektiga uuendatakse eID ökosüsteemi: luuakse BDOC-vormingut kasutava andmete krüpteerimise lahenduse arhitektuur; teenus, mis võimaldab valideerida ajaloolisi ja vähemlevinud digitaalallkirju ning lõppkasutajate jaoks vahend DDOC-vormingus digitaalallkirjade tõendusväärtuse eluea pikendamiseks.

Projekti eesmärk on vabaneda vananenud tehnoloogiast ja vormingutest Eesti eID ökosüsteemis.

Projekti tulemused:

• Kasutatakse ainult BDOC-formaati nii andmete krüpteerimiseks kui tõendusväärtuse tagamiseks. DDOC-formaati igapäevaselt ei kasutata, kuid selle verifitseerimise tugi säilib.
• Loodud on lõppkasutajatele mõeldud digitaalallkirjade nn ületembeldamise rakendus, mis tagab DDOC-formaadis digitaalallkirjastatud dokumentide terviklikkuse kauem säilimise.
• Ettevõtted ja avaliku sektori asutused saavad liidestada oma infosüsteemid teenusega, mis verifitseerib ajaloolisi ja vähemlevinud digitaalallkirju.
• BDOC konteineris kasutatav räsi arvutamise algoritm SHA-2 on lähiaastate vaates turvaline. Seetõttu võib kinnitada, et projekti realiseerimine võimaldab tagada ID-tarkvara ja eID teenuste turvalisuse ja jätkusuutlikkuse umbes 5 aasta jooksul.
• Krüpteerimiseks kasutatav rakendus toetab uut andmete krüpteerimise formaati, mis on BDOC digitaalallkirjadega ühilduv.
• Loodud digitaalallkirjade verifitseerimise teenus on kasutatav veebiteenuseid ja X-teed kasutades. 

Dokumendivahetustaristu üleviimine hajusarhitektuurile

• Aasta: 2015
• Toetuse summa: 115 000 €

Projektiga töötati välja hajus dokumendivahetuse kontseptsioon ja vastav tehniline andmevahetusprotokoll. Lisaks arendati universaalne tarkvarakomponent uue andmevahetusprotokolli juurutamiseks dokumendihaldussüsteemides (DHS).

Projekti eesmärk on minna üle hajusale dokumendivahetusele, kus suhtlus DHSide vahel toimub hajusalt ilma kesksete komponentideta ehk keskserverita. Selleks vabanetakse vananenud tehnoloogilisest lahendusest, kus dokumendivahetus toimub keskse komponendi (keskserveri) kaudu.

Projekti tulemus:

• avaliku sektori asutustele on loodud selged juhised ja tehised (protokoll, selle rakendamise juhised, universaalne tarkvarakomponent), millega asutus saab oma DHSis teha vajalikud muudatused ja uuele dokumendivahetuse skeemile üle minna;
• vastavalt uuele dokumendivahetusprotokollile ajakohastatud ametlike dokumentide infrastruktuuri teenus (ADIT);

• üleminekukava on koostatud ja asutusi teavitatud.

Riigivõrgu võrguseadmete ajakohastamine ja laiendamine etapp II

• Aasta: 2018-2020
• Toetuse summa: 500 000 €

Projekt toetab nutika teenuste taristu arendamist. Eesmärk on uute ning uuenduslike e-teenuste loomist ja rakendamist toetava teenuste baastaristu arendamine nii, et see toetab Eesti elanike ja ettevõtjate toimetamist kodus ja piiriüleselt. Võrguseadmete töökindlusest ja käideldavusest sõltub e-teenuste loomine, arendamine ja kasutamine. Turvanõrkustega seadmete väljavahetamine projekti käigus toetab teenuste baastaristu arendamist.

Projekti raames uuendatakse seadmeruumides olevaid vanemaid võrguseadmeid turvalisemate võrguseadmetega ja laiendatakse riigivõrku uute seadmetega, mis võimaldab liita riigivõrku avalikku teenust osutavaid asutusi.

Riigivõrgu tuumikvõrguseadmete ajakohastamine I etapp

• Aasta: 2018-2020
• Toetuse summa: 500 000 €

Projekti I etapi eesmärk on vahetada riigivõrgus välja vähemalt 60 võrguseadet (Cisco ME-3600), mille turvapaikade ja tarkvarauuenduste osutamine lõppes 2018. aasta oktoobris. Projekti eesmärk on suurendada riigivõrgu käideldavust (põhiühenduste katkestuste korral ei ole häiritud riigiasutuste töö) ning võrguliikluse läbilaskevõimet, et tagada oluliselt kõrgem vastupidavus ning riigivõrgu kui alusteenuse töökindlus.

I etapi tulemusena on riigivõrgu kasutuses olevatesse seadmeruumidesse tööle pandud vähemalt 60 uut viimaste turvapaikade ja uuendatud tarkvaraga tuumikvõrguseadet ning riigivõrgu klientidele on tagatud turvaline andmeside. Ülejäänud 22 vananenud tuumikvõrguseadet on kavas välja vahetada II etapi käigus.

Riigivõrgu seadmete väljavahetus ja riigivõrgu võimekuse tõstmine 100G (ETAPP 1 Tallinn-Narva)

• Aasta: 2019
• Toetuse summa: 498 000 €

Projekti käigus asendatakse seadmeruumides vananenud seadmed uute turvaliste seadmete vastu, mis tagavad 100G võrguliikluse läbilaskevõimekuse Tallinn-Narva suunal. Projekti tulemusena tõuseb riigivõrgu käideldavus.

Projekti tulemus: võrguliikluse läbilaskevõime on suurenenud, mis tagab oluliselt kõrgema vastupidavuse ning riigivõrgu kui alusteenuse töökindluse.

Riigivõrgu seadmete väljavahetus ja riigivõrgu võimekuse tõstmine 100G (ETAPP 2 Tallinn-Tartu-Viljandi-Pärnu)

• Aasta: 2019
• Toetuse summa: 498 000 €

Projekti käigus asendatakse seadmeruumides vananenud seadmed uute turvaliste seadmete vastu, mis tagavad 100G võrguliikluse läbilaskevõimekuse Tallinn-Tartu suunal. Tartu-Viljandi-Pärnu suunal toimub läbilaskevõimekuse laiendamine.

Projekti tulemusena suureneb riigivõrgu käideldavus. Projekti käigus vahetatakse välja vananenud seadmed uute oluliselt laiema funktsionaalsusega seadmete vastu. Võrguliikluse läbilaskevõime on suurenenud, mis tagab oluliselt kõrgema vastupidavuse ning riigivõrgu kui alusteenuse töökindluse.

Riigivõrgu seadmete väljavahetus ja riigivõrgu võimekuse tõstmine 100G (ETAPP 3 Narva-Tartu)

• Aasta: 2018
• Toetuse summa: 492 620 €

Projekti käigus laiendatakse olemasolevates tugijaamades kanalite arvu ja ehitatakse dubleerivad samaväärse läbilaskega ühendused Tartu-Viljandi-Rapla-Tallinna ja Viljandi-Pärnu vahele.

Projekti eesmärk on suurendada riigivõrgu käideldavust (põhiühenduste katkestuste korral ei ole häiritud riigiasutuste töö) ning võrguliikluse läbilaskevõimet, et tagada oluliselt kõrgem vastupidavus ning riigivõrgu kui alusteenuse töökindlus.

Projekti tulemus:

• Uus dubleeriv andmesideühendus suunal Tartu-Viljandi-Rapla-Tallinn.
• Uus andmesideühendus suunal Viljandi-Pärnu.
• Laiendatud on Tallinna-Tartu suuna ja Tallinna-Jõhvi ning Tallinna-Narva suuna andmesideühendusi.

Võrguliikluse süvendatud seire

• Aasta: 2017
• Toetuse summa: 500 000 €

Projekti eesmärk on muuta ohtude ja intsidentide avastamine efektiivsemaks ja kiiremaks ning panustada tehnoloogiliste meetoditega rohkem intsidentide ennetamisse.

Projekti tulemusena arendatakse edasi riigi andmesidevõrgu sissetungi ja pahavara tuvastamise süsteemi ning selle arenduse tulemusena tekib parem ülevaade riigivõrgu olukorra näitajatest ja ka Eesti küberruumi olukorra näitajatest.

Suurupi andmekeskuse optikatrassi rajamine

• Aasta: 2016
• Toetuse summa: 500 000 €

Projektiga paigaldatakse ja võetakse kasutusele uue andmekeskuse ja seniste andmekeskuste vaheline andmesidevõrk.

Projekti peamine eesmärk on tagada RIA, RIKi ja haigekassa vajaduste jaoks toimiv ajakohane andmekeskus.

Projekti tulemus: uus andmekeskus vastab asutuste vajadustele ning on jätkusuutlik vähemalt 10 aasta perspektiivis.

Riigivõrgu IP transiidi võimekuse parendamine

• Aasta: 2016
• Toetuse summa: 480 000 €

Projektiga uuendatakse riigivõrgu ruutereid, et tagada piisav andmesideliikluse läbilaskevõime.

Projekti eesmärk on ajakohastada riigivõrgu IP-transiidi võimekust. Projektiga hangitavad ruuterid asendavad olemasolevaid, mille tehniline võimekus on seoses võrguliikluse kasvuga muutunud väiksemaks kui hädatarvilik kriisiolukordades.

Projekti tulemusena on riigivõrgu IP-transiidi ruuterid ajakohastatud ja piisava tehnilise reserviga ka andmesideliikluse hüppelise kasvu puhul (arvestades andmesideliikluse pideva suurenemisega ja võimalike küberintsidentidega).

Riigi andmesidevõrgu sissetungi ja pahavara tuvastamise ja analüüsi süsteem

• Toetuse summa: 480 000 €

Projektiga luuakse riigi andmesidevõrgu sissetungi ja pahavara tuvastamise ja analüüsi süsteem.

Projekti eesmärk on tagada riigi andmesidevõrgu turvalisus proaktiivse intsidentide käitlemise ning ennetamisega, ASO võrguliikluse puhastamine ning riigivõrgu sügavam seire.

Süsteemi loomise tulemusena tekib RIA-l adekvaatsem pilt riigi andmesidevõrkudes liikuvast pahavarast, rünnakukatsetest ja edukatest rünnakutest. Projekti oodatav tulem on turvalisem riigiasutuste võrk ja turvalisemad infosüsteemid, rünnete ja ründekatsete senisest suurem tuvastamise osakaal ning kiire reageerimine juhtumite korral.

ISKE rakendustööriista arendamine

• Aasta: 2016
• Toetuse summa: 340 000 €

Projektiga tehakse ISKE kasutusmallide detailanalüüs, luuakse uus rakendustööriist, koostatakse selle kasutusjuhend ning koolitusmaterjalid. Projektiga realiseeritakse ISKE tööriista täiendusettepanekute analüüsi tulemusel koostatud prioriteetsed arendusettepanekud, mis vastavad suuremate ja väiksemate asutuste vajadustele.

Projekti eesmärk on suurendada ISKEt oma andmekogudes rakendavate osapoolte efektiivsust infovarade, tüüpmoodulite, turvameetmete ja vastutajate haldamisel ning raportite ja väljavõtete genereerimisel. Lisaks vähendada ISKE haldamisel tehtava käsitöö mahtu ja sellest tingitud vigade tekkimise ohtu.

Projekti tulemusel valmib avalikule sektorile ja teistele ISKE rakendajatele uus tööriist, mis toetab ISKE rakendamise protsesside haldamist ja selle üle järelevalve tegemist. Tegemist on terviklahendusega, mis tehakse kõigile ISKE rakendajatele kättesaadavaks tasuta.

Riigivõrgu ja RIA kohtvõrgu infrastruktuuri logimisvõimekuse parendamine

• Aasta: 2020
• Toetuse summa: 360 000 €

Projekti eesmärk on hankida SIEM-lahendus (ingl: security information and event management), mis aitab tõsta Riigi Infosüsteemi Ameti baastaristu ning võrgu- ja infosüsteemide (edaspidi süsteemide) turvalisust läbi Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007. a määruse nr 252 „Infosüsteemide turvameetmete süsteem” rakendamisega seotud tegevuste, so tõstes ameti süsteemide logianalüüsi võimekust.

SIEM-lahenduse näol on tegemist automatiseeritud lahendusega, mis kogub logid kokku, analüüsib neid ning teavitab ette defineeritud reeglite põhjal leidudest, parandades oluliselt ameti ülevaadet ameti süsteemides toimuvast. Projekti tulemus: RIA on edukalt hankinud SIEM-lahenduse, mis oskab töödelda erinevate operatsioonisüsteemide ning ka erinevate seadmete poolt loodud logi.

Ühiskonnale oluliste teenuste osutamise  turvalisuse mõõtmine ja tõstmine

• Aasta: 2018
• Toetuse summa: 250 000 €

Projektiga testitakse selliseid olulise teenuse osutajaid (OTO), mille infoturbeolukorra kohta puudub riigil ülevaade.

Projekti eesmärk on praktiliste ründekatsetega testida, kas ja kuidas on potentsiaalsel ründajal võimalik saavutada ligipääs OTO kriitilistele juhtimis-, side- või IT-süsteemidele, kui ta soovib oluliselt häirida ja/või katkestada elutähtsa või olulise teenuse toimimist. Nõrkuste tuvastamisel tehakse ettepanekud nende parandamiseks.

Elutähtsate teenuste osutamise turvalisuse mõõtmine ning tõstmine

• Aasta: 2017
• Toetuse summa: 250 000 €

Projektiga testitakse selliste elutähtsa teenuse osutaja (ETO) ja kohalike omavalitsuse asutuste infosüsteeme, kes on varasematest turvatestidest välja jäänud.

Projekti eesmärk on praktiliste ründekatsetega testida, kas ja kuidas on potentsiaalsel ründajal võimalik saavutada ligipääs ETO ja KOV asutuste kriitilistele juhtimis-, side- või IT-süsteemidele, kui ta soovib oluliselt häirida ja/või katkestada elutähtsa teenuse toimimist. Vigade tuvastamisel tehakse ettepanekud nende parandamiseks.

Elutähtsate teenuste osutamise turvalisuse mõõtmine ning tõstmine

• Aasta: 2016
• Toetuse summa: 110 000 €

Projektiga testitakse kolme sellise elutähtsa teenuse osutaja (ETO) infosüsteeme, kes jäid 2015. aasta turvatestimise projektist välja. Lisaks koostatakse ETO elektroonilise turvalisuse tagamise juhend, et tagada kehtestatud nõuete järgmine ja asutuste minimaalne infoturbe tase.

Projekti eesmärk on testida praktiliste ründekatsetega, kas ja kuidas on potentsiaalsel ründajal võimalik saavutada ligipääs ETO kriitilistele juhtimis-, side- või IT-süsteemidele, kui ta soovib oluliselt häirida ja/või katkestada elutähtsa teenuse toimimist. Projekti alameesmärk on hinnata ETO süsteemide infoturbealast olukorda võttes aluseks rakendatud turvameetmed. Vigade tuvastamisel tehakse soovitusi nende parandamiseks.

Projekti tulemusel on kontrollitud ja testitud kolme ETO juures infosüsteeme, mille infoturbeolukorra kohta puudus riigil ülevaade. Lisaks on RIA kodulehel avalikustatud elutähtsa teenuse osutaja juhend minimaalsete turvameetmete rakendamiseks.

Elutähtsate teenuste osutamise turvalisuse mõõtmine ning tõstmine

• Aasta: 2015
• Toetuse summa: 110 000 €
• Projekt on lõppenud

Projektiga testiti elutähtsate teenuste osutajate (ETO) infosüsteeme ning koostati hädaolukorra seaduse nõuetele vastav IT-riskianalüüsi näidis.

Projekti eesmärk oli praktiliste ründekatsetega testida, kas ja kuidas on potentsiaalsel ründajal võimalik saavutada ligipääs ETO kriitilistele juhtimis-, side- või IT-süsteemidele, kui ta soovib oluliselt häirida ja/või katkestada elutähtsa teenuse toimimist. Projekti alameesmärk oli hinnata ETO süsteemide infoturbe olukorda, võttes aluseks rakendatud turvameetmed ning teha ettepanekuid parandusteks. Lisaks luua hädaolukorra seaduse nõuetele vastav ETO IT-riskianalüüsi näidis koos koolitusmaterjalidega, et tõsta ja ühtlustada seniste IT-riskianalüüside taset.

Projekti tulemusel kontrolliti ja testiti kolme ETO juures infosüsteeme, mille infoturbeolukorra kohta puudus riigil ülevaade.  Avalikustati hädaolukorra seaduse nõuetele vastav IT-riskianalüüsi näidis koos juhendmaterjalidega.

Turvaline e-kirjavahetuse süsteem (eelanalüüs)

• Aasta: 2015
• Toetuse summa: 17 820 €
• Projekt on lõppenud

Projekti raames tehtud eelanalüüsiga kaardistati võimalikud lahendused turvalise e-kirjavahetuse tagamiseks Eesti riigiasutustes.

Projekti eesmärk on eelanalüüsiga teha kindlaks parim (sh kuluefektiivne) lahendus turvalise (krüpteeritud) e-kirjavahetuse tagamiseks Eesti riigiasutustes.

Eelanalüüsi tulem on kirjalikult vormistatud ülevaade rakendamiseks võimalikest lahendustest.

Analüüsis on välja toodud turvalist kirjavahetust tagavad tehnilised lahendused, juriidilised piirangud erinevate tehniliste lahenduste kasutuselevõtmisel ning nende võimalikud lahendused. Valminud analüüsi põhjal koostab RIA juhendmaterjali e-kirjavahetussüsteemide turvalisemaks muutmiseks.

Ettevõtjate ühtse kontaktpunkti infotehnoloogilise arhitektuuri analüüs

• Aasta: 2015
• Toetuse summa: 62 564,76 €

Projekti eesmärk on leida ettevõtja jaoks ühtse veebipõhise kontaktpunkti visiooni analüüsis väljapakutule riigiportaalis realiseerimiseks jätkusuutlikud ning skaleeritavad tehnoloogilised lahendused, eelkõige nõuded ettevõtjate veebipõhise platvormi IT-arhitektuurile, välja valida nende realiseerimiseks sobivad tehnoloogiad ning kirjeldada avaliku ja erasektori liidestamise nõuded. Ehk valmima peab uue ettevõtjate ühtse kontaktpunkti arhitektuurianalüüs ja prototüüp, vastavalt tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele. Analüüsiga tuuakse välja tehnilised võimalused, kuidas uusi tehnoloogiliselt innovaatilisi ja asjakohaseid tööriistu võtta kasutusele sündmusteenuste rakendamiseks ja kogutud andmete paremaks kasutamiseks.

Riiklik postkast

• Aasta: 2020
• Toetuse summa: 420 000 €

Projektiga vabaneme vananenud tehnoloogilisest lahendusest, et pakkuda kodanikule kaasaegset teenust. Luuakse koostöös disaini- ja arenduspartneritega uus, kaasaegne ning intuitiivse kasutatavusega postkast ning tagatakse riigiasutuste väljastatud info kohale toimetamine riiklikku postkasti. 

Riigiportaali kasutatavuse analüütika prototüüpimine

• Aasta: 2020
• Toetuse summa: 68 000 €

Eesti.ee keskkonnas viiakse läbi suuremahuline kasutajate käitumise analüüs. Analüüsi tulemusel saab riigiportaali meeskond parema arusaama eesti.ee kitsaskohtadest ning prototüübid enim parendamist vajavatele teenustele. Analüüsi käigus loodud kood on tulevikus taaskasutatav, mis võimaldab antud protsessi korrata.

Riigi keskse juturoboti tehnilise lahenduse prototüüp

• Aasta: 2020
• Toetuse summa: 85 000 €
• Projekt on lõppenud

Prototüübiga tõestati, et #Bürokrati juturobotite tehnilise lahenduse süsteem suudab luua riigiametite teenindusele ühtse veebivestluse ja juturoboti kontaktpinna, kasutada kollektiivset teadmist ning mõjutada positiivselt teeninduse kiirust, mugavust ja kvaliteeti.

Juturoboti tehnilise lahenduse prototüüp kujunes analüüsi käigus sobivaks tuleviku #Bürokrati arenduseks. Analüüs hõlmas #Bürokrati komponentide funktsionaalsusnõudeid, arhitektuurilist lahendust, mõju halduskoormusele ja suunised ning ettepanekuid edasisteks arendusteks.

Uue valimiste infosüsteemi (VIS3) arendamine

• Aasta: 2019
• Toetuse summa: 1 338 041 €

VIS3 on valimiste korraldamise baassüsteem, mis on vajalik riiklike valimissündmuste läbi viimiseks (rahvahääletus, kohaliku omavalitsuse volikogude valimised, Euroopa parlamendi valimised, riigikogu valimised) ning mida kasutavad eelkõige valimiste korraldajad (nt jaoskonnad). Projekti teostus on jagatud väiksematest etappideks. Kolme esimese etapi rahastus on toimunud Euroopa Regionaalarengu Fondi abiga. 

Projekti käigus muuhulgas lisanduvad uuendustena:

• elektroonilised valijate nimekirjad; 
• osa süsteemist majutatakse riigipilves; 
• andmeteadlastele töödeldavad avaandmed; 
• rahvahääletuse funktsionaalsus; 
• kandidaatidele mõeldud iseteeninduskeskkond; 
• täieneb tavakodanikule mõeldud kaardirakendus.