Toetusprojekti ABC: kasulik teada

Edukas rahastusprojekt saab alguse heast ideest. Enne rahastuse otsimist tuleb läbi mõelda, mida ja miks teha tahetakse; milliseid ressursse on vaja projekti ellu viimiseks ning millised muutused peaksid antud projekti tulemusel aset leidma. Mida põhjalikum on eeltöö, seda lihtsam on leida rahastust ning seda sujuvamalt kulgeb projekti teostamine.

Projekt saab alguse heast ideest. Taotlejal on vaja esmalt läbi mõelda, mida ta tahab teha, mis põhjusel, kellele tegevus on suunatud ja kuidas ta projekti ellu viib ning milliste tulemusteni projekti lõpuks soovitakse jõuda.

Järgmiseks on vaja leida sobiv rahastusallikas. Struktuuritoetust on ettevõtetel ja mittetulundusühingutel võimalik taotleda konkreetsete meetmete raames avatud taotlusvoorude kaudu, mida korraldavad rakendusüksused.

Projekti idee sobivus konkursitingimustega

Projektitaotluse kirjutamise eel on taotlejal vaja kindlaks teha, kas kavandatava projekti tegevus(ed) vastavad konkreetse konkursi tingimustega. Projekti eesmärk peab olema kooskõlas rahastaja poolt esitatud tingimustega.

EL fondidest raha taotlemisel on oluline silmas pidada, et raha antakse vaid tingimusel, et abi soovijad annavad projekti elluviimiseks ka omapoolse rahalise panuse. Taotleja enda rahalise panuse, ehk omafinantseeringu määr projekti kogumaksumusest jääb enamasti 10% ja 80% vahemikku. Omafinantseeringu suurus oleneb sellest, kas abi taotleja on mittetulundusühing, omavalitsus või äriühing ning kas tegu on kasumliku või ühiskondliku projektiga.

Teiseks oluliseks põhimõtteks on järelfinantseerimine ehk kompensatsioonipõhimõte, mille kohaselt Euroopa Liidu toetussummad makstakse välja alles pärast seda, kui projektikulud on tehtud. Toetuse väljamaksmine toimub taotleja poolt esitatud arvete ja aruandluse alusel.

Taotlemise ühe eelsammuna on oluline veenduda kavandatud tegevuste ja kulude ning enda kui taotleja abikõlblikkuses. Abikõlblikkus tähendab vastust küsimustele, kas sina saaksid meetmest taotleda ja kas plaanitud tegevusi ning kulusid saab vastavast meetmest rahastada. Abikõlblikkuse kohta saab kõige täpsema info meetme määrusest, millega on paika pandud täpsemad taotlemistingimused.

Projekti kavandades ja taotlust kirjutades on  küsimustega võimalik pöörduda igas maakonnas paiknevate maakondlike arenduskeskuste konsultantide poole. Nõustamine on tasuta ja seda pakutakse ettevõtetele, kohalikele omavalitsustele, mittetulundusühingutele ja sihtasutustele.

Samuti on võimalik taotluse ettevalmistamisel ja projektiidee elluviimiseks kaasata erakonsultantide ja konsultatsioonifirmade abi. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse poolt on koostatud erakonsultantide andmebaas.

  • Ettevõtlus, loomemajandus, turism, kodanikuühiskond: EAS
  • Tööturg: Töötukassa 
  • Kõrgharidus, teadus: RTK kõrghariduse ja teaduse talitusEnergiaaudit, ehitise ekspertiis, ehitusprojektid, korterelamute renoveerimine: KredEx  
  • Keskkond, loodushoid, energeetika: KIK  
  • Infoühiskond, e-teenused: RIA
  • Elukestev õpe, kõrgharidus ja teadus, sotsiaalne taristu, finantsinstrumendid, haldusvõimekus, kohalik elukeskkond, külastus- ja ettevõtluskeskkond, territoriaalne koostöö: RTK

Mis on riigiabi?

Riigiabi teemat koordineerib ja üldistes küsimustes nõustab Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond. Vaata ka Rahandusministeeriumi veebis olevat terviklikku ülevaadet antud teemast ning riigiabi- ja vähese tähtsusega abi registrit

Euroopa Liidu asutamisleping põhimõtteliselt keelab riigiabi andmise, välja arvatud juhul kui see on põhjendatud üldise majandusarengu tagamisega. Tagamaks seda, et keelust kinni peetaks ning erandeid rakendatakse ühtlastel alustel kogu EL-s, on Euroopa Komisjon pandud vastutama selle eest, et antav riigiabi oleks kooskõlas EL-i reeglitega.

Riigiabi on EL toimimise lepingu artikkel 107 mõistes “…igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.”

Kuidas otsustada, kas tegu on riigiabiga?

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb lähtuda järgmistest tingimustest:

  • Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest, s.h ka riigi sihtasutuste (nt EAS, KIK, PRIA) või avalik-õiguslike asutuste (nt Kultuurkapital) ja avaliku sektori valitseva mõju all olevate äriühingute poolt antavad toetused ning riigiabi võib anda mitte üksnes rahaliste toetuste või intressitoetuste vormis, vaid ka laenu, laenutagatise, kapitalisüsti jms vormis;
  • Abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks või omavad abimeedet administreerivad ametkonnad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised);
  • Abimeede annab eelise abi saajale, näiteks: ettevõtja ostab/rendib riigi maad hinnaga, mis on madalam turuhinnast, ettevõtja müüb riigile maad turuhinnast kõrgema hinnaga, sooduslaen, ettevõtja saab riigilt riskikapitali tingimustel, mis on soodsamad kui erainvestori poolt pakutava riskikapitali puhul, maksuvabastused, toetus koolitusel osalemiseks; investeeringutoetus;
  • Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel, praktikas piisab üldjuhul selle tingimuse täitmiseks, kui abisaaja osaleb majandustegevuses. Otsustavaks teguriks on siinkohal potentsiaalne konkurentsi moonutamine, mitte asjaolu, et tegelikkuses avalduvad moonutamise tagajärjed üksnes kõnealuses liikmesriigis. Ka abisaaja õiguslik vorm ei oma tähtsust – näiteks võib mittetulundusühing olla tegev majandustegevuses (MTÜ-de puhul võib olla tegemist riigiabiga MTÜ-le või tema liikmetele. Üldjuhul, kui kaubaturul tegutseb MTÜ (tema liikmed on delegeerinud neile seadusega pandud ülesande MTÜ-le – näiteks jäätmete kogumise ja taaskasutuse), tuleks abi saajaks lugeda MTÜ-d. Kui aga MTÜ on vaid abi vahendaja, on abi saajad MTÜ liikmed).

Juhul kui abi vastab kõigile neljale tingimusele, on tegemist riigiabiga. Täpsemalt saab riigiabist lugeda riigiabi käsiraamatust, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi koduleheküljelt.

Mis on "vähese tähtsusega abi"?

Kuigi artikkel 107 annab riigiabi üldise keelu, on selles artiklis ja selle alusel vastu võetud õigusaktides (sh. vähese tähtsusega abi määrus, grupierandite määrus, eri valdkondade riigiabi suunised) toodud erandid sellele keelule.

Vähese tähtsusega abi on seega üks erandeid, mille alusel võib riigiabi tunnustele vastavat toetust ettevõtjatele anda.

Ettevõtjatel on võimalik taotleda ja kasu saada erinevatest riiklikest toetusmeetmetest ja programmidest, mille kaudu ettevõte saab erinevat liiki riigiabi. Üldjuhul ei ole erinevatel abi liikidel piirmäärasid ühe ettevõtte kohta, kuid erandiks on vähese tähtsusega abi (VTA). 

Vastavalt määrusele 1407/2013 ei tohi ühele ettevõtjale, ja kontsernile, millesse ettevõtja kuulub, antava VTA kogusumma mis tahes kolme ettevõtte majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 200 000 eurot. Siinkohal tuleb silmas pidada, et vähese tähtsusega hulka loetakse ka põllumajanduslik vähese tähtsusega abi (määrus 1408/2013) ja kalanduslik vähese tähtsusega abi (määrus 717/2014). Ehk siis määruse 1407/2013 alusel VTA andmisel ei tohi selle määruse alusel antud VTA-le ületada 200 000 eurost piirmäära koos põllumajandusliku ja kalandusliku VTA-ga. 

Rendi või tasu eest kaupu vedava maanteetranspordi valdkonnas tegutseva taotleja puhul ei ületa mis tahes kolme ettevõtte majandusaasta pikkuse ajavahemiku jooksul taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi kogusumma koos meetme raames taotletava toetusega 100 000 eurot. 

Abi andmine

Abi andmise hetkeks tuleb lugeda taotluse rahuldamisotsuse kuupäeva, ehk siis kuupäeva, millal ettevõtjal tekkis seaduslik õigus seda abi saada. Toetuse saajale antud vähese tähtsusega abi summaks tuleb lugeda kehtiva rahastamisotsuse toetuse summat. Juhul kui rahuldamisotsust on projekti elluviimise käigus muudetud, siis läheb arvesse viimase rahastamisotsuse toetuse summa (VTA saamise kuupäevaks jääb ikkagi algse rahastamisotsuse kuupäev). Lõppenud projektide puhul, kus väljamakseid enam ei toimu, läheb arvesse tegelikult välja makstud toetuse summa. Ehk kui projekt viidi tegelikult ellu väiksemas mahus võrreldes rahastamisotsusega ning osa projekti eelarvest jäeti kasutamata, siis läheb arvesse tegelikult kasutatud toetus.

Kõigi abi andjate poolt ettevõtjale antud VTA ja ka muu riigiabi kohta saab infot Rahandusministeeriumi riigiabi- ja vähese tähtsusega abi registrist, kuhu on võimalik päringut teha aadressilt http://www.rahandusministeerium.ee/riigiabi.

Projektitaotluse kirjutamine: projekti kavandamisel, taotluse kirjutamisel ja edukalt rahastatud projekti elluviimisel tasub ekspertidelt kindlasti nõu küsida:

Sageli korraldatakse avatud taotlusvoorude raames infopäevi, kus täpsustatakse taotlemise tingimusi ja selgitatakse projektikirjutamise põhimõtteid.

Toetusvõimaluste leidmine oma projektile:

Sageli korraldatakse avatud taotlusvoorude raames infopäevi, kus täpsustatakse taotlemise tingimusi ja selgitatakse projektikirjutamise põhimõtteid. Valdkonnapõhise info struktuuritoetuse kohta leiad rakendusüksuste kodulehekülgedelt:

  • EAS: ettevõtlus, loomemajandus, turism, kodanikuühiskond
  • Töötukassa: tööturg
  • KredEx: energiaaudit, ehitise ekspertiis, ehitusprojektid, korterelamute renoveerimine  
  • KIK: keskkond, loodushoid, energeetika
  • RIA: infoühiskond, e-teenused
  • RTK: Haldusvõimekus, sotsiaalne taristu, kohalik elukeskkond, külastus- ja ettevõtluskeskkond, kõrgharidus ja teadus, haridus ja tööelu ning territoriaalne koostöö.

Struktuuritoetuste elektrooniline keskkond E-toetus:

Struktuuritoetuste elektrooniline keskkond E-toetus on toetuse saaja töölaud ja abimees. Selleks, et keskkonna kasutamine mugavam oleks, on valminud üldine keskkonda tutvutav video ning juhendid maksetaotluse vormi täitmise kohta.

E-toetuse videojuhendid

Ülevaade keskkonnast - kuidas leida projekti andmeid ja milliseid dokumente saab keskkonnas täita ning esitada.

<Youtube video: https://www.youtube.com/watch?v=p17RFawUSFk&feature=emb_title>

Maksetaotluse vormi täitmine - kokku on 5 videojuhendit. Esimeses juhendis on ülevaade maksetaotluse vormist. Juhendid 2 ja 3 on põhiliste vormilehtede täitmise kohta. Juhendid 4-5 annavad suunised, kuidas erinevate toetuse maksmisviiside (tegelike kulude alusel, kindlasummaline makse) korral andmeid maksetaotlusesse sisestada. 

– Video 1: vormi üldtutvustus
– Video 2: üldandmete lehe täitmine
– Video 3: kulusid tõendavad dokumendid
– Video 4: kuludokumendi andmete sisestamine
– Video 5: kindlasummaline makse

Struktuuritoetuse saamiseks esitab taotleja õigeaegselt projektitaotluse ja muud vajalikud dokumendid vastava meetme rakendusüksusesse. Projektitaotluste hindamine jaguneb kahte etappi.

1. samm: Taotluste tehnilise ja finantsvastavuse kontroll

  • Rakendusüksuses  toimub taotluste läbivaatamine ja taotlejate nõuetele vastavuse esmane kontroll.
  • Taotleja finantsvastavuse kontrolliga peab olema eelkõige tagatud, et taotleja on maksevõimeline, et ta ei ole maksuvõlglane ning et tal on projekti teostamiseks piisavalt rahalisi vahendeid.
  • Taotleja on kohustatud taotluste läbivaatamise jooksul vastama kõikidele rakendusüksuse töötaja poolt taotluse kohta esitatud küsimustele ning vajadusel võimaldama rakendusüksuse esindajal enda juures teha nn. kohapealset eelkontrolli. 
  • Esmase ehk tehnilise hindamise faasis hinnatakse korrektselt esitatud projektitaotluste vastavust meetme määruses toodud projektivaliku kriteeriumidele.

    2. samm: Taotluste sisulise kvaliteedi hindamine

    Kõik tehniliselt nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused lähevad edasi sisulise hindamise vooru, kus hinnatakse projektide kvaliteeti. Taotlusi hindab sõltuvalt meetmest kas hindamiskomisjon või sõltumatutest ekspertidest koosnev hindamispaneel.

    Hindamiskriteeriumid sätestatakse vastava meetme määruses ning nende kriteeriumide alusel selgitatakse taotluste paremusjärjekord. Projektivaliku täpse hindamismetoodika töötab välja rakendusasutus või -üksus iga meetme kohta eraldi. Hindamiskriteeriumid peavad olema selgelt määratletud ja üheselt mõistetavad. Projektitaotluste hindamis- ja valikuprotsess dokumenteeritakse.

    Taotluste hindamise tulemusena otsustatakse, kas taotlus rahuldatakse ja projekt saab struktuuritoetust või mitte. Taotluse rahuldamise otsus on haldusotsus, millega täpsustatakse projektile eraldatud summa ning toetuse saaja kohustused toetuse kasutamisel.

    Projekti kriteeriumid:

    Vastavalt rakenduskavadele peab iga struktuurifondide poolt kaasrahastatav projekt vastama allpool esitatud kuuele põhikriteeriumile:

    1. projekt on kooskõlas riikliku strateegiaga struktuurivahendite kasutuselevõtuks ning vastab selle prioriteetse suuna eesmärkidele, millest abi taotletakse;
    2. projekt on asjakohane – tugineb asjassepuutuvatele uuringutele, arengukavadele ja põhjendatud vajadustele;
    3. projekt on majanduslikult või sotsiaalselt mõjus (hinnatakse vastavalt toetust pakkuva fondi eesmärkidele);
    4. projekt on jätkusuutlik ning looma püsiva või pikaajalise lisandväärtuse;
    5. toetus on projekti teostamiseks vajalik;
    6. taotleja on võimeline projekti ellu viima.

    Toetuse väljamaksmine:

    Euroopa Liidu toetus makstakse välja alles pärast seda, kui projektikulud on tehtud ja toetuse saaja poolt tasutud.

    Projekti kulude hüvitamiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele maksetaotluse. Toetus makstakse välja, kas:

    • tegelike ja tasutud abikõlblike kulude alusel (tavamakse)
    • kulude lihtsustatud hüvitamisviiside – ühtne määr, standardiseeritud ühikuhind, kindlasummaline makse – alusel (tavamakse)
    • põhjendatud juhtudel ka ettemaksena

    Iga konkreetse projekti toetuse maksmise kord on määratud taotlusvooru määruses.

    Projekti partner (taotluse lehel „Partnerid ja makse saajad“ rolliga partner) esitab tegevuste elluviimisel tekkinud kulude aluseks olevad dokumendid toetuse saajale, kes kajastab need projekti maksetaotluses. Makse tehakse toetuse saaja pangakontole, kes kannab selle edasi partnerile.

    Kulude hüvitamisviisidest ja toetuse maksmisest loe täpsemalt juhendist, peatükid vastavalt 1.10 ja 2.2:

    Maksetaotluste esitamine toimub E-toetuse keskkonnas.
    Kui vajate keskkonnas toimetamisel tuge, võtke julgelt ühendust oma projekti koordinaatoriga.

    Maksete prognoos:


    Projekti alguses ning vajadusel enne uut eelarveaastat (vaata projekti rahuldamise otsust) tuleb esitada prognoos maksete tegemiseks, milles tuuakse välja maksetaotluste esitamise ajad ja eeldatavad toetuse summad.

    Vormid:

    Projekti elluviimine ehk projektijuhtimine algab rahastusotsuse järel ja lõppeb aruandlusega rakendusüksusele. Projekti jooksul sisseostetavate kaupade ja teenuste hankimisel lähtub toetuse saaja  Eesti riigihangete seadusest. Projekti elluviimisel on vaja teada aruandluse esitamise tähtaegu ning vormistamise eripära, teavitamise ja avalikustamise reegleid ning eelarve juhtimise spetsiifikat.

    Projekti elluviimise faasis järgib toetuse saaja kindlaksmääratud kohustusi: 

    • esitab rakendusüksusele kuludokumendid ja väljamaksetaotluse(d) vastavalt toetuse andmise ajagraafikule;
    • esitab vastavalt aruandluse nõuetele rakendusüksusele seirearuanded saavutatud tulemuste kohta koos indikaatorite saavutustasemega aruandmise hetkel;
    • võimaldab teostada kohapealset kontrolli;
    • reageerib rakendusüksuse poolt esitatud põhjendatud nõudmistele;
    • projekti lõppedes koostab lõpparuande projekti raames saavutatud tulemuste kohta ja esitab selle koos väljamaksetaotlusega rakendusüksusele (viimane väljamakse tehakse alles peale lõpparuande heakskiitmist);
    • kohustub säilitama kõiki projektiga seonduvaid dokumente (sh kuludokumente ja lepinguid) kuni 2025. aasta lõpuni.

    Rakendusüksuse kohustused projekti elluviimisel on järgmised:

    • seirab toetuse saaja projekti tulemuslikkust aruandluse alusel;
    • täidab riikliku järelvalve funktsiooni, sh teostab kohapealset kontrolli, kontrollib kõiki projekte projektide eluea jooksul, tuvastamaks kas tegevused viiakse ellu vastavalt toetuse andmise otsuses toodud tegevusplaanile;
    • teostab toetuse väljamaksed;
    • volitatud audiitorid teostavad kõikide projektide seast valikuliselt auditit koostöös meetme rakendusasutuste ja -üksustega;
    • teeb vajadusel ettekirjutuse rikkumiste lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumistega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks;
    • nõuab toetuse saajalt tagasi toetuse kui taotluses on esitatud valeandmeid, toetust ei ole kasutatud sihipäraselt või kui toetuse saaja suhtes on algatatud kriminaalmenetlus.

    Teavitamiskohustus: sümboolika ja logode kasutamine

    Toetust saanud projektide tähistamiseks on kasutusel Euroopa Liidu embleemi ja Eesti lipu kujutistest koosnev kaksiklogo. Logoga tähistatakse toetust saanud projekti objekte ja tegevusi vastavalt teavitusmäärusega seatud nõuetele. Täpsema info leiad "Teavitamise" sektsioonist. 


    Euroopa Sotsiaalfondi andmekorje:

    Perioodil 2014–2020 on Euroopa Sotsiaalfondi (edaspidi ESF) eelarve 80 miljardit eurot, Eestile on sellest eraldatud 586 977 010 € (viissada kaheksakümmend kuus miljonit üheksasada seitsekümmend seitse tuhat ja kümme eurot) . Vahendite kasutamise edukust ei peaks mõõtma ainult selles, kui suur osa eelarvest ära suudetakse kasutada, vaid tuleks vaadata ka saavutatavaid tulemusi. Selleks, et raha kasutamise kohta aru anda, sh tulemusi üldistada, on välja töötatud ühised väljundnäitajad ja ühised tulemusnäitajad, mille kogumine on kõikidele liikmesriikidele kohustuslik. Selleks, et neid näitajaid oleks võimalik võrrelda ning saavutatud tulemusi üldistada, peavad need olema kogutud samadel alustel kõikides liikmesriikides.

    ESFi andmekorje alla kuuluvad kõik need osalejad, kelle tegevuste maht ühe projekti raames ületab 32 akadeemilist kontakttundi.

    RTK rakendatavatest meetmetest kohaldub andmekorje kohustus meetmete 12.1.1, 12.1.2. ja 12.2.7 toetuse saajatele. Rakendusüksusel on kohustus esitada andmed Statistikaametile kord kvartalis. 

    Vormid Haridus- ja Teadusministeeriumi projektidele:

    NB! Esimesel lehel on väljade seletus! 

    Vormid Sotsiaalministeeriumi projektidele:

    Valdkond „Tööturuteenuste laiendamine uutele sihtrühmadele ja uute tööturuteenuste pakkumine“.

    Valdkond „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused

    Valdkond „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused

    Sotsiaalministeeriumi TATid

    Viimati uuendatud 07.04.2021