Eesti taastekava

Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi Taastekava) on äsja valminud üleriigilise strateegia “Eesti 2035” ja selle tegevuskava üks lisadest, keskendudes eesmärkidele ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse Taaste- ja Vastupidavusrahastust (RRF), hõlmates kõiki Taasterahastu sambaid ning adresseerides Euroopa Komisjoni poolt tehtud riigipõhiseid soovitusi koostoimes teiste ELi fondidega.

Vabariigi Valitsus kinnitas Taastekava 17.06.2021, Euroopa Komisjon andis kavale heakskiidu 05.10.2021 ning EL Nõukogu kinnitas Eesti Taastekava oma rakendusotsusega 29.10.2021. a.  Taastekava aruandluse ja seire üksikasjad lepiti Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel kokku 22.03.22 tegevuskorras.

Nõukogu rakendusotsus
Tegevuskorra kokkulepe 

Vabariigi Valitsus arutas 2020.a. sügisel riigieelarveprotsessis lisaks riigieelarveliste vahenditele ka EL fondide kasutusvõimalusi kriisiga toimetulekuks ja selle mõjude leevendamiseks, oluliste reformide ja investeeringute kiirendamiseks, majanduse elavdamiseks ning Eesti inimeste heaolu parandamiseks, et tagada võimalikult kiire planeerimisprotsess ning võimaldada vahendite varajane kasutuselevõtt.

Tulenevalt erinevate EL fondide kasutusulatusest ja ajalisest raamist otsiti erinevaid EL fonde kombineerides parimat lahendust, milline fond on ühe või teise väljakutsega tegelemiseks ning investeeringu või meetme rahastamiseks kõige sobilikum. Prioriteetide seadmisel lähtuti valdkondlike arengukavade kõrval äsja valminud üleriigilisest strateegiast üleriigilisest strateegiast „Eesti 2035“, mille koostamine toimus tihedas koostöös kõigi katusorganisatsioonide ja sotsiaalpartneritega.

Sisendile tuginedes pandi 2020. a. detsembri alguseks paika ka RRFi prioriteedid. 2021. aasta veebruaris uuendas äsja ametisse astunud Valitsus RRFi rahastamiskava, lisades sinna investeeringuid vajaliku kliimapanuse tagamiseks ning oskuste arendamise ja noortega seotud meetmete rahastamiseks. Märtsi alguses koostati Valitsuse otsuste alusel esmane taastekava eelnõu, mille alusel asuti Euroopa Komisjoniga mitteametlikesse läbirääkimistesse.

Kava eelnõud täiendati nii läbirääkimiste kui ka partneritega peetud dialoogi alusel ning kinnitati Valitsuse istungil 17.06.21, et esitada Taastekava ametlikult Euroopa Komisjonile ja jätkata ametlikke läbirääkimisi. Pärast ametlike läbirääkimiste lõppu andis Euroopa Komisjon 5.10.2021 kavale omapoolse heakskiidu ja EL Nõukogu kinnitas Eesti Taastekava 29.10.2021. a

Eesti taastekava olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega, kuhu on plaanis suunata kokku üle 600 miljoni euro. Eesti taastekava rohevaldkonna investeeringute üks peamistest sihtrühmadest on ettevõtjad – rahastust on plaanis toetada ettevõtete rohepööret spetsiaalse rohefondi kaudu, uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja ressursitõhususe tõstmist, bioressursside väärindamist, vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu ning rohepööret toetavate oskuste arendamist. Lisaks on plaanis toetada korterelamute ja väikeelamute energiatõhususe suurendamise investeeringuid, samuti tugevdada elektrivõrku, hoogustada tööstusaladel keskkonnasäästlikku energiatootmist ja viia ellu energiasalvestuse pilootprojekte. Transpordivaldkonnas on plaanis rahastada RRF toel säästva liikuvusega seotud raudtee- ja trammiliikluse investeeringuid.

Digipöörde raames on plaan toetada koos digioskuste arendamisega investeeringuid ettevõtete protsesside digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks, samuti ehitussektori e-platvormi loomist

ning sellega seotud innovaatiliste digilahenduste prototüüpimist. Lisaks on plaanis viia ettevõtjatele ja kodanikele suunatud avalikud digiteenused uuele arengutasemele – sündmuspõhiseks ja etteaimatavaks, parandades ühtlasi avaandmete kättesaadavust ja võtmeregistrite andmekvaliteeti ning tagada digiriigi pilvetaristu kestlikkus. Toetatakse ka nn viimase miili internetiühenduse kättesaadavust turutõrkepiirkondades.

Tervishoiuvaldkonnas on prioriteediks Tallinna haigla projekteerimise ja ehituse rahastus koos kiirabi- lennuteenuse väljaarendamisega, mis võimaldaks pealinnas läbi viia haiglate struktuurse reformi, mille eesmärk on nii meditsiinipersonali kui ka tehnilise baasi võimekuse parem ärakasutamine, kaasaegsete ravitingimuste loomine nii Harjumaa kui teiste maakondade elanikele, erakorralise abi reaktsioonikiiruse tõstmine eriti keskustest kaugemates piirkondades ning tervishoiukriisidele vastupanuvõime kasvatamine. Sotsiaalkaitse valdkonnas on kavandatud RRFist rahastada tööturumeetmete pakkumist noortele.

Viimati uuendatud 27.04.2022