Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide ülevaade

Euroopa ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondid (ESIF, mida tihti rahvakeeles kutsutakse ka eurotoetuseks) aitavad arendada liikmesriikide majandust ja sellega vähendada arenguerinevusi Euroopa piirkondade vahel.

Algas avalik konsultatsioon 2021–2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava ja partnerlusleppe Ühtekuuluvuspoliitika fondide ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakendamiseks. Aadressile eurotoetused@fin.ee saab oma mõtteid ja arvamusi esitada kuni 1. novembrini.

Avaliku konsultatsiooni materjalid leiad siit!

Euroopa ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide eelarveperiood on seotud Euroopa Liidu eelarvega, mis tähendab, et toetuste periood on jaotunud 7-aastasteks tsükliteks.

Euroopa Regionaalarengu Fond

Euroopa regionaalarengu fond (European Regional Development Fund,) ehk ERF pakub liikmesriikidele toetust, et ühtlustada erinevate piirkondade arengut ning tugevdada majanduslikku ja ühiskondlikku sidusust Euroopa Liidus. Euroopa regionaalarengu fondi korraldusasutus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

Euroopa Sotsiaalfond

Euroopa sotsiaalfond (European Social Fund) ehk ESF toetab algatusi, mis parendavad tööhõivet, panustavad inimeste kvalifikatsiooni edendamisse ja tõstavad töötajate konkurentsivõimet. Euroopa sotsiaalfondi korraldusasutus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

Ühtekuuluvusfond 

Ühtekuuluvusfond (Cohesion Fund) pakub toetust liikmesriikidele, mille rahvuslik kogutoodang on väiksem kui 90% Euroopa Liidu keskmisest. Ühtekuuluvusfondist saavad toetust näiteks mahukad keskkonna- ja infrastruktuuriprojektid. Ühtekuuluvusfondi korraldusasutus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

Sisejulgeolekufond

Sisejulgeolekufondi (Internal Security Fund ) ehk ISF-i toel võideldakse terrorismi ja radikaliseerumise, piiriülese raske ja organiseeritud kuritegevuse ja küberkuritegevuse vastu ning aidatakse ja kaitstakse kuriteoohvreid. Samuti toetatakse fondist julgeolekuga seotud riskide ja kriiside tõhusat juhtimist. Sisejulgeolekufondi korraldusasutus on siseministeerium. Tutvu fondiga.

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (Asylum, Migration and Integration Fund) ehk AMIF-ist toetatakse Euroopa ühise varjupaigasüsteemi tugevdamist ja arendamist, seaduslikku rännet ja kolmandate riikide kodanike integratsiooni, ebaseadusliku rände vastu võitlemist, turvalist ja väärikat tagasipöördumist ning koostööd liikmesriikide vahel. Varjupaiga-, rände- ja integratsioonifondi korraldusasutus on siseministeerium. Tutvu fondiga.

Piirihalduse ja viisade rahastU

Piirihalduse ja viisade rahastust (Border Management and Visa Instrument) ehk BMVI-st toetatakse integreeritud piirihaldust, et tagada välispiiride ühetaoline ja kõrgetasemeline kontroll ning kaitse ja ühist viisapoliitikat, et hõlbustada seaduslikku reisimist ja tõkestada ebaseaduslikku sisserännet. Piirihalduse ja viisade rahastu korraldusasutus on siseministeerium.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond  

Euroopa merendus- ja kalandusfond (European Maritime and Fisheries Fund) ehk EMFF toetab kalandussektori arengut, kohanemist sektoris toimuvate struktuursete muudatustega ning kalurite ja kalandusettevõtete konkurentsivõime tõstmist. Euroopa merendus- ja kalandusfondi korraldusasutus on maaeluministeerium. Tutvu fondiga.

Kaasamine ja planeerimine

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi ehk struktuuritoetuste taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi on kaasatud mitmed osapooled.

Kõik saab alguse konkreetsest õiguslikust raamistikust, mille töötab välja Euroopa Komisjon (EK). EK omakorda delegeerib siseriikliku süsteemi ülesehitamise liikmesriigi korraldusasutusele (lühendiga KA, Eestis täidab seda rolli Riigi Tugiteenuste Keskus).

Toetuse jagamine on korraldatud rakenduskavade alusel, Eestis on sellel perioodil Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi jaoks üks rakenduskava, mida vajadusel muudab rahandusministeerium. Prioriteetsete suundade elluviimise ning konkreetsete meetmete ehk toetusskeemide väljatöötamise eest vastutavad rakendusasutused (RA).

Toetuse saaja jaoks on otseseks kontaktiks Rakendusüksus (RÜ), kuna see tasand on otseselt vastutav meetmete elluviimise eest. RÜd:

  • viivad läbi taotlusvoore,
  • teevad toetuse andmise otsuseid
  • ning teostavad toetuse saajate üle järelevalvet.

Lisaks kuulub administreerimise süsteemi ka auditeeriv asutus (AA), kes teostab sõltumatut kontrolli nii süsteemi kui ka toetust saanud projektide üle. Sertifitseeriv asutus (SA) võtab rakendusüksustelt vastu toetuse väljamaksetaotlusi ning deklareerib kulud Euroopa Komisjonile.

Avalikkuse ja välispartnerite kaasamine:

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide planeerimine nõuab ka erinevate partnerite kaasamist, mis tagab toetuste suunamise enim abi nõudvatesse valdkondadesse.

Euroopa Liidu eelarveperioodi 2014–2020 ettevalmistustesse valitsusväliste partnerite kaasamiseks koostati Rahandusministeeriumi eestvedamisel kaasamise kava. Kaasamise peamised eesmärgid on avalikkuse informeerimine ja ideede kogumine. Kaasatavate osapoolte väärtuslike teadmiste ja koostöö tulemusel soovitakse koostada võimalikult kvaliteetsed rakenduskavad ja edaspidi tagada nende tulemuslik elluviimine.

Toetuse taotlemine:

Toetuse taotlemise aluseks on alati konkreetne toetuse taotlus, mida rakendusüksus reeglite kohaselt menetleb. Pärast positiivset rahastusotsust saame rääkida toetuse saajast, kelle tegevusele kaasnevad toetuse kasutamisega ka konkreetsed nõuded ja reeglid. Näiteks projekti elluviimise jooksul tuleb tagada vajalik aruandlus ning võimaldada rakendusüksusel teostada kontrolli.

Struktuuritoetuste rakendamissüsteemi struktuur

LIIKMESRIIK

Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond:
Eestis täidab liikmesriigi rolli Rahandusministeeriumi riigieelarve osakond, mille ülesanneteks on: poliitikakujundamine, planeerimine, õigusloome, tehnilise abi rakendusasutuse funktsioon, seire ja hindamine.

KORRALDUSASUTUS

Riigi Tugiteenuste Keskus
Vastutab toetuste taotlemise, andmise ja kasutamise kontrollimise protsessi kujundamise ning siseriikliku süsteemi ülesehitamise eest liikmesriigi korraldusasutusena; lisaks täidab sertifitseeriva asutuse funktsioone ja rakendusüksuse ülesandeid.

AUDITEERIV ASUTUS

Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond:
Iseseisev ja sõltumatu auditi üksus, mis korraldava ja sertifitseeriva asutuse, rakendusasutuste ja -üksuste ning toetuse saajate tegevust.
Loe lisa auditeeriva asutuse kohta.

RAKENDUSASUTUSED
  • Haridus- ja Teadusministeerium
  • Keskkonnaministeerium
  • Kultuuriministeerium
  • Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
  • Rahandusministeerium
  • Riigikantselei
  • Siseministeerium
  • Sotsiaalministeerium

Konkreetse prioriteedi või meetme rakendamiseks määratud asutus ehk rakendusasutus, mis vastutab Vabariigi Valitsuse seatud eesmärkide saavutamise eest.  

RAKENDUSÜKSUSED
  • Riigi Tugiteenuste Keskus
  • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
  • SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
  • SA KredEx

Toetuste taotluste menetlemine, toetuse rahuldamise otsuse alusel toetuse väljamaksmise jaoks vajalike dokumentide vormistamine ja sertifitseerivale asutusele edastamine ning projektidele eraldatud toetuse seire on rakendusüksuste ülesanded, kes teevad tihedat koostööd ministeeriumite kui rakendusasutuste ning Riigi Tugiteenuste Keskuse kui korraldava asutusega.

TOETUSE SAAJA

Toetuse taotlemise aluseks on alati konkreetne toetuse taotlus, mida rakendusüksus reeglite kohaselt menetleb. Pärast positiivset rahastusotsust saame rääkida toetuse saajast, kelle tegevusele kaasnevad toetuse kasutamisega ka konkreetsed nõuded ja reeglid. Näiteks projekti elluviimise jooksul tuleb tagada vajalik aruandlus ning võimaldada rakendusüksusel teostada kontrolli.

Eesti ja Euroopa Liidu struktuurifondid

Eesti hakkas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi saama seoses Euroopa Liidu liikmesriigiks saamisega alates 2004. aastast.

Enne seda sai Eesti Euroopa Liidult mõeldud toetust, mis oli suunatud eelkõige Euroopa Liidu liikmesriigi staatust saavutada püüdvatele liikmesriikidele.

2021-2027 planeerimine

Ühtekuuluvuspoliitika fondide ehk Euroopa Liidu struktuurifondide vahendite kasutamise planeerimise aluseks on Euroopa Komisjoni poolt antavad riigipõhised soovitused ning pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadused ja sihid. Struktuurivahendid jagunevad Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi+ ja Õiglase ülemineku fondi vahel.

Loe lähemalt

Välisvahendite rakendamine

EL struktuuri- ja investeerimisfondide toetused Eestile olid eelarveperioodil 2014–2020 4,4 miljardit eurot; perioodil 2007-2013 3,4 miljardit eurot ning ajavahemikus 2004-2006 maksti Eestile struktuuritoetuseid summas 371,4 miljonit eurot.

Loe lähemalt

Rakenduskavad ja partnerluslepped

Rakenduskava koostamisel lähtuti põhimõttest, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on ühekordne võimendus oluliste muutuste saavutamiseks Eestis ja nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe. Partnerluslepe sõlmiti Euroopa Komisjoni ja Eesti riigi vahel ning on EL vahendite kasutamise alusdokumendiks.

Loe lähemalt

Õigusaktid

Läbivad õigusaktid, meetmepõhised õigusaktid, Euroopa Liidu õigusaktid

Loe lähemalt

Toetatud projektid

Ülevaade Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest toetatud projektidest alates 2004. aastast.

Loe lähemalt

Toetuste kasutamise ülevaade

Siit lehelt leiad info rahastatavate projektide eelarvete, tegelike väljamaksete (ning nende osakaal meetmest) kohta; maakondade kaupa infot projektide eelarvete ja väljamaksete kohta ning vastavaks tunnistatud, rahuldatud, käimasolevate, katkestatud ja lõppenud projektide arvu.

Loe lähemalt

Avaliku arvamuse uuringud 2005-2020

Eesti elanikkonna teadlikkust Euroopa Liidu struktuuritoetustest ning Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetustest mõõdetakse iga-aastasel avaliku arvamuse küsitlusel.

Loe lähemalt

Logod ja sümboolika

Teavitamiskohustus, logode kasutusjuhend ja allalaaditavad logode ning presentatsioonide põhjad leiad siit lehelt. Toetust saanud projektide tähistamiseks on kasutusel Euroopa Liidu embleemi ja Eesti lipu kujutistest koosnev kaksiklogo. Logoga tähistatakse toetust saanud projekti objekte ja tegevusi vastavalt teavitusmäärusega seatud nõuetele.

Loe lähemalt

Viimati uuendatud 06.10.2021