Välisvahendite rakendamine

EL struktuuri- ja investeerimisfondide toetused Eestile olid eelarveperioodil 2014–2020 4,4 miljardit eurot; perioodil 2007-2013 3,4 miljardit eurot ning ajavahemikus 2004-2006 maksti Eestile struktuuritoetuseid summas 371,4 miljonit eurot.

Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuste rakendamine

Euroopa Liidu eelarveperioodil 2014–2020 saab Eesti 4,4 miljardit eurot toetust struktuuri- ja investeerimisfondidest:

  • Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF)
  • Euroopa Sotsiaalfondist (ESF)
  • Ühtekuuluvusfondist (ÜF)
  • Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD)
  • Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist (EMKF).

Viis peamist fondi teevad koostööd, et toetada kooskõlas strateegiaga „Euroopa 2020“ majanduse arengut kõigis ELi riikides.

Euroopa Liidu toetuste kasutamise aluseks sõlmiti 20. juunil 2014 Eesti ja Euroopa Komisjoni vahel 5 fondi hõlmav partnerluslepe, milles on kokku lepitud:

  • rahastamisprioriteedid
  • eesmärgid ja oodatavad tulemused
  • euroraha kasutamise eeltingimused
  • vahendite administreerimise üldine korraldus.

Rakenduskavad ühtekuuluvuspoliitika fondide kasutamiseks:

Partnerlusleppe alusel koostati rahandusministeeriumi eestvedamisel Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mille kinnitas Euroopa Komisjon 10. detsembril 2014. aastal. Rakenduskavas kirjeldatakse rahastatavate valdkondade lõikes konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), meetmed ning nende rahastamine.

Partnerlusleppe alusel koostatakse põllumajandusministeeriumi eestvedamisel veel kaks rakenduskava:

  • Eesti maaelu arengukava rakenduskava 2014–2020
  • Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava 2014–2020.

Perioodil 2007-2013 struktuuritoetuste rakendamine

Perioodil 2007–2013 oli Eestil võimalik kasutada Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide toetusi ligi 3,4 miljardi euro ulatuses ehk aastas umbes kaks korda rohkem kui varem. Seejuures üle poole toetusest tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist. Euroopa Liidu eraldatud finantsidele lisandub Eesti umbes 575 miljoni euro suurune panus. NB! Perioodil 2007–2013 ei liigitunud põllumajandus- ja kalandustoetused enam struktuuritoetuse alla.

Aastateks 2007–2013 valmistati ette riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia, mis on struktuurivahendite rakendamise aluseks olev strateegiline raamdokument. Strateegia elluviimiseks koostati sotsiaalmajanduslike partnerite ning Euroopa Komisjoniga koostöös kolm rakenduskava, mille täitmist juhivad järgmised ministeeriumid:

  • Inimressursi arendamise rakenduskava (Haridus- ja teadusministeerium). Rakenduskava maht oli üle 391 miljoni euro, kavandab aastateks 2007–2013 haridust, teadus- ja arendustegevust, noorsootööd, tööturgu, ettevõtlust ning haldusvõimekuse tõstmist toetavad tegevusi, mis soodustavad liikumist teadmistepõhise majanduse ja ühiskonna poole. Tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) vahenditest.

  • Elukeskkonna arendamise rakenduskava (Keskkonnaministeerium). Rakenduskava hõlmas veemajanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri, säästva keskkonnakasutuse infrastruktuuride ja tugisüsteemide, hariduse, tervishoiu ning hoolekande infrastruktuuri arendamist. Rakenduskava alt jagatud umbes 1,4 miljardi euro suurune toetus tuli Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) ja Ühtekuuluvusfondist (ÜF).

  • Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium). Rakenduskava hõlmas ettevõtete arengu ja tootlikkuse kasvu toetamist, teadus- ja arendustegevuse (T&A) võimekuse ning turismi ja loomemajanduse arendamist, pikaajalisele majandusarengule suunatud riiklike T&A programmide arendamist ning riiklike programmide käivitamist prioriteetsetes suundades, transpordi infrastruktuuri ning infoühiskonna arendamist. Rakenduskava maht on üle 1,6 miljardi euro ning toetus tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist.

Perioodil 2004-2006 Euroopa Liidu toetuste rakendamine

EL struktuurivahendite kasutamine 2004-2006 aastatel tugines Eesti Riiklikule Arengukavale, mis on Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud arengudokument ning sisaldab toetust vajavate prioriteetsete valdkondade üksikasjalikku kirjeldust. Mitmeaastase planeerimise vahendina hõlmab arengukava niihästi riiklikke, regionaalseid kui ka valdkondlikke eelisarendatavaid prioriteete, meetmeid ning eesmärke. 

Perioodil 2004–2006 sai Eesti kasutada enam kui 371,4 miljonit eurot struktuuritoetust.

Toetus tuli neljast struktuurifondist:

  • Euroopa Sotsiaalfond (ESF, maht ca 700 miljonit eurot), mis on suunatud peamiselt tööhõive tõstmisele ja tööturu arendamisele.
  • Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF, maht ligi 2,4 miljardit eurot), mis toetab majandusarengut ja uute töökohtade loomist.
  • Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfond (EAGGF, maht ligi 500 miljonit eurot), mis toetab põllumajanduse ja maaelu ümberkorraldamist.
  • Kalanduse Arendusrahastu (FIFG, maht ligi 100 miljonit eurot), mis toetab kalandussektori arengut.

Eesti kasutas sellest ära 99,2% ehk üle 368 miljoni euro.

Kolme aasta jooksul loodi ELi toel 13 710 uut töökohta, toetati 1886 ettevõtet ning ehitati ja remonditi 95 km maanteid. Lisaks loodi struktuurifondide toel 835 uut ettevõtet, kaasati 30 578 töötut aktiivsetesse tööturu meetmetesse ning moderniseeriti kaks haiglat.

Viimati uuendatud 30.04.2021