Rakenduskavad ja partnerluslepped

Rakenduskava koostamisel lähtuti põhimõttest, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on ühekordne võimendus oluliste muutuste saavutamiseks Eestis ja nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe. Partnerluslepe sõlmiti Euroopa Komisjoni ja Eesti riigi vahel ning on EL vahendite kasutamise alusdokumendiks.

RAKENDUSKAVAD 2014-2020

2014-2020 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava:

10. detsembril 2014 kinnitas Euroopa Komisjon ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (3.04 MB, PDF), milles on välja toodud toetuse kasutamise eesmärgid; oodatavad tulemused, sh fondide kaupa ja meetmed ning nende rahastamine.

Rakenduskava koostamisel lähtuti põhimõttest, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid on ühekordne võimendus oluliste muutuste saavutamiseks Eestis. Nende kasutamine peab kaasa tooma arenguhüppe, suurendades mõnes valdkonnas, sektoris või majandusharus eesmärkide elluviimise tõhusust, mõjusust või kvaliteeti ja tuues kaasa positiivse järelmõju.

Kui siiani on eurotoetuse abil korda tehtud suur osa riigi baastaristust - lihtsustatult teed, hooned ja torud - siis uuel perioodil on keskmes tark majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi tõstmine. Eesti suunab eurotoetust hariduse, tööhõive, majanduse, keskkonna ja energeetika, transpordi ja infotehnoloogia arendamiseks.

PARTNERLUSLEPPED 2014-2020

EL vahendite kasutamiseks uuel eelarveperioodil koostasid liikmesriikid kõiki 5 fondi hõlmava partnerluslepe (Partnership Investment and Development Contract). Selles lepiti kokku peamised rahastamisprioriteedid, võimalikud eeltingimused vahendite kasutamiseks, eesmärgid ja nende saavutamise mõõdikud ning vahendite administreerimise üldine korraldus. EL vahendite kasutamiseks ei koostata eraldi strateegilist raamkava nagu seni (nt Riiklik struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013) – seda asendabki uuel perioodil partnerluslepe.

Partnerlusleppe alusel koostatakse rakenduskavad, milles rahastatavate valdkondade lõikes kirjeldatakse konkreetsemad EL vahendite kasutamise eesmärgid ja oodatavad tulemused (sh fondide kaupa), meetmed ning nende rahastamine. Eesti koostas ühtekuuluvusfondide tulemuslikumaks ja efektiivsemaks rakendamiseks ühtekuuluvuspoliitika fondide (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond) kohta ühe rakenduskava (perioodil 2007-2013 oli 3 rakenduskava).

Eraldi rakenduskavad koostatakse ühtse põllumajanduspoliitika fondide rakendamiseks - Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskavad. Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020

Toetuse jagunemine 2014-2020

Viimati uuendatud 24.05.2021